Noorte palvenädal
21. märtsil oli üleilmne noortepäev, mis Eestis algas Piibli- ja Palli päevadega ja ühtlasi algas ka noorte palvenädal, mis toimub 21. – 28. märts. 8-osaline seeria tuletab meile meelde Jeesust ja innustab meid ühinema tagasivõitmise töös Temaga. Julgustan kõiki leidma sel nädalal aega pühendumiseks ja tulla kokku gruppidesse, et saada inspireeritud ja kinnitatud uurimise ja palve läbi.
Materjalid:http://www.advent.ee/materjal/74837/noorte-palvenadala-loengud-2015-tagasivoitmine/
Ivo Käsk Põltsamaal
7. märtsil külastas meie kogudust Eesti Liidu president Ivo Käsk. Teenistuse alguses laulnud koor kinnitas meid, et Jumal kuuleb palveid, vastab ja tõttab appi. Ivo keskendus oma sõnumis kaasinimeste aitamise teemale. Me võime mõelda, et meie ühiskonnas on asjad suhteliselt hästi, sest sotsiaalteenused on loodud inimeste aitamiseks. Ometi kutsub Jumala Sõna meid üles abivajajate aitamisele. Õpetussõnade raamatus on palju häid juhiseid selleks, mida saame Jumala lastena teha.
- Ära keela head neile, kes seda vajavad, kui su käel on jõudu seda teha! (Õp. 3:27)
- Kes on helde, seda õnnistatakse, sest ta annab oma leivast kehvale. (Õp. 22:9)
- Kes halastab kehva peale, laenab Issandale ja tema tasub talle ta heateo. (Õp. 19:17)
Ja veel palju sarnaseid kirjakohti, mida võime ise Õpetussõnade raamatust leida.
Jeesuse töömeetod oli ka seotud kaasinimeste aitamisega. Iga inimese elu kohta kehtivad 2. Kor. 9:6 öeldud sõnad: “Kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti“.
Koosolekule järgnes ühine lõunasöök ja võimalus olla külalistega vestlusringis. Soovime Ivole Jumala juhtimist tema töös.
Õhus on kevade lõhnu ja hääli. Ärkamist ja tärkamist nagu ikka igal kevadel. Nii uueneb ja kasvab meiegi vaimulik loomus ja sammub igavese kevade poole.
Oled sa kunagi mõtisklenud selle üle, kuidas ja kas üldse Piibel ja teadus sobivad kokku?
13. ja 14. märtsil on Tallinna Adventkirikut külastamas paleontoloog* Raul Esperante ja Timothy Standish Ameerikast.
Dr. Esperante on teadlane, kes uurib kivistisi ja Dr. Standish on teadlane, kes on uurinud muutusi DNA´s, makromolekule ja intelligentset disaini. Nad tahaksid jagada meiega oma kogemusi ja mõtteid selle kohta, kuidas adventistidena võime viia läbi maailmatasemel teadustööd, jäädes ustavaks Piiblile. Ja mitte lihtsalt, vaid teha avastusi, mis on järjepidevad Pühakirjas kirja pandud maailma loomise ajalooga.
* Paleontoloogia on möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus. Ta põhineb kivististe ehk fossiilide uurimisel.
Rohkem informatsiooni Raul Esperante kohta:
http://grisda.org/about-gri/home-office-staff/raul-esperante/
Rohkem informatsiooni Timothy Standish´i kohta:
http://grisda.org/about-gri/home-office-staff/tim-standish/
14. märtsi lõunat saame süüa kõik koos Mere puiesteel. Pakume omalt poolt riisi köögiviljadega ja juua. Palume kõigil osalejatel võtta midagi lisaks kaasa. Koos saame kaetud maitsva lõunalaua.
Kava
13. märts, Mere pst. 3
kell 19:00 Dr. Raul Esperante: Kas teadlane saab olla ka kristlane? Piiblile toetumine sekulaarses akadeemilises maailmas.
14. märts, Mere pst. 3
kell 10:00 Dr. Timothy Standish: Piibelliku loomisloosse uskumine muudab kõik
kell 11:15 Jutlus: Dr. Raul Esperante: Mis on kõige tähtsam asi, mida ma saaksin teha? – Armasta Issandat, oma Jumalat kõigest oma väest.
kella 14:00 kuni umbes 20:00 (koos pausidega)
Dr. Timothy Standish: Võitlus, ellujäämine, alla andmine
Dr. Raul Esperante: Usk, aeg ja kivistised- mida räägivad meile kivistised aja kohta?
Dr. Raul Esperante: Kas peaksime lihtsalt uskuma? Jumalale ustavaks jäämise väljakutsed ülikoolis.
Lisaks kutsume kõiki osalema Esperante ja Standish´i kolmepäevasel konverentsil 16-18. märts, Tallinnas, Mere pst. 3.
Laste õnnistamine
„Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid,sest selliste päralt on Jumala riik! Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei
võta nagu laps, ei saa sinna.” Ja ta kaisutas neid ja õnnistas neid, pannes käed nendepeale. Mk. 10:14-16
20. veebruaril kogunesime just selleks, et kirjasõna järgi talitada. Jumala õnnistust paluti kolmele lapsele. Igale lapsele määrati koguduse poolt diakon, kes tema jaoks alati olemas on.
Lapsed said kingituseks kaardi ja värvimispiibli. Vanemad said vajaliku raamatu laste kasvatamise teemal. Mitmed emmed ei jätnud kasutamata võimalust väikest beebit süles hoida ja hellitada. Õhtu jätkus söögilaua ümber üksteisega vesteldes.
Kuuldud laulusõnad ütlesid meile:
“Issand hoidku Sind, õnnistagu Sind!”
Ühineme meiegi selle sooviga, sest kõige turvalisem on elada Jumala kaitse all!
Põlvitagem palveks
Piibel õpetab inimesi liginema oma Loojale alandlikkuses ja aukartuses, usus jumalikku Vahendajasse. Nii avalikes kui ka salajastes palvetes on meil eesõigus kummardada põlvedele Jumala ees. Jeesus, meie eeskuju, “langes põlvili maha ja palvetas.” (Lk 22:41) Samuti on Tema jüngrite kohta öeldud, et nad laskusid põlvili ja palvetasid. (Ap 9:40) Paulus ütleb: “Sellepärast ma põlvitan Isa ees.” (Ef 3:14) Ka Esra põlvitas, kui ta tunnistas Jumala ees Iisraeli pattu. (Esr 9:5) Ja Taanieli kohta öeldakse, et “kolm korda päevas heitis ta põlvili, palvetas ja kiitis oma Jumalat.” (Tn 6:11)
Jumala lõpmatu suurus ja Tema kohaloleku tunnetamine äratab tõelise aukartuse. Kui Nähtamatut selliselt tajutakse, mõjutab see sügavalt iga südant. Jumala kohalolek teeb pühaks palve aja ja paiga. Aupaklikkuse väljendamine meie palveasendi ja käitumisega süvendab tärganud aukartustunnet. Laulja ütleb: “Püha ja kardetav on Tema nimi.” (Ps 111:9) Seda nime nimetades katavad inglid oma palge. Millise aukartusega peaksime siis meie, kes oleme langenud ja patused, lausuma Tema nime! EGW “Prohvetid ja kuningad”
Kosutav allikavesi
Kristust ei tohi peita südames nagu ihaldatud püha, kallist varandust, et seda saaks nautida ainult selle omanik. Kristus peab meie sees olema nagu veeallikas, mis voolab igavesse ellu, kosutades kõiki, kes meiega kokku puutuvad. “Jeesus kostis: “Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle, aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.”” (Jh 4:13,14) EGW “Tervise teenistuses”
Sõnal on vägi
Jumala sõnad on seemned. Igas seemnes on idanemise vägi. Sellesse on kätketud taime elu. Nii on ka Jumala sõnades. Kristus ütleb: “Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.” (Jh 6:63) “Kes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes minu on saatnud, sellel on igavene elu.” (Jh 5:24) Jumala Sõna igas korralduses ja tõotuses on vägi, jumalik elu algus, mille abil täidetakse korraldus ja viiakse täide tõotus. See, kes usu kaudu võtab vastu Sõna, võtab vastu Jumala elu ja iseloomu. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Armastus tegutsemas
Olla ilma Päästjata tähendab olla tuulest aetuna tormisel merel. Paljud Jeesuse sõnad ja teod näivad piiratud inimmõistusele haaramatud, kuid igal sõnal ja teol on kindel koht lunastustöös. Kui me suudaksime mõista Jumala plaane, mõistaksime, et kõik, mis Tema ütleb või teeb, on tähtis, täiuslik ja kooskõlaline.
Kuigi me praegu ei suuda mõista kõiki Jumala töid ja teid, võime me ometi näha Tema suurt armastust. See, kes elab käsikäes Jeesusega, hakkab mõistma paljutki Jumala plaanidest. Ta hakkab tundma armu, mis noomib, paneb proovile iseloomu ja avab sisimad ajendid. EGW “Ajastute igatsus”