Kuidas meil “Talvele vastu” oli ja on
Ülemaailmsel adventkirikul on mitmed abiorganisatsioonid ning abistamistöö on ka muidu levinud. Kui me esimest korda Põltsamaal heategevusüritust kogu perele „Talvele vastu“ kavandasime, võtsime me malli Soomest, kuid me ei kopeerinud seal tehtavat. Meil ei olnud selliseid võimalusi. Me võtsime üle need ideed, mis meile sobisid, ning seejärel vaatasime isekeskis üksteisele otsa ja küsisime endalt, mida meie oskame ja saame. Me oleme siiani olnud igal aastal arenemas ja muutumas. Millestki oleme loobunud, midagi oleme lisanud.
„Talvele vastu“ ettevalmistamisel jagub tööd aastaringselt. Meile on abi pakkunud partnerid nii Soomest kui Rootsist, nii oma kirikust kui teistest organisatsioonidest, rääkimata mitmetest Põltsamaa inimestest, kes aiasaadusi ja riideid annavad. Siinkohal suur tänu kõigile kaasaaitajatele! Abi jagamine on samuti pidev ja aktiivne töö. „Talvele vastu“ lõppedes pole kunagi lauad kraamist tühjaks saanud. Ometi on lõpuks kõik asjad oma koha ja kasutuse leidnud. Muidugi on „Talvele vastu“ eelsed nädalad eriliselt kiired – ega siis korraldajatel muuks eriti aega ei jää.
Ürituse üldisel ettevalmistusel hoidsid silma peal Eha ja Vello Põldaru, aga igal valdkonnal oli koordinaator omast majast, s.t. Põltsamaa adventkoguduse inimeste hulgast. Lisaks oli linnainimeste seast palju abilisi: riideid välja panemas ja pärast telki kokku panemas, päästemaskotiks olemas, tervisetelgis askeldamas. Põltsamaa algklasside maja õpilasomavalitsuse lapsed viisid läbi mänge ja tegevusi. Ma olen õnnelik ja südamest tänulik, et meie linnas ja ümbruskonnas on sellised fantastilised inimesed. Mõned neist on olnud abiks lausa igal aastal ning võtnud „Talvele vastu“ oma südameasjaks. Kaugemalt on spetsiaalselt selleks puhuks alati kohale sõitnud juuksur Anneli.
Sel aastal toimus „Talvele vastu“ kuuendat korda. Ootasime adventkiriku aeda külla kõiki Põltsamaa linna ja ümbruskonna inimesi, eriti neid, kes tõesti abi vajasid ja vajavad, kuid ka neid, kes soovisid lihtsalt mõnusalt aega veeta, sest niisama melu keskel olla ja hilissuve nautida oli samuti tore.
Ilm on olnud kõigi kuue „Talvele vastu“ ajal suurepärane – tänu Jumalale! Uuendusena oli sel aastal esimest korda kohvitelk, kus sai jalga puhata, viljakohvi, taimeteed või morssi juua ning küpsist süüa. Kuigi me oleme igal aastal eriliselt valmistunud, et lastel oleks huvitav, siis sel aastal kutsusime lastega pered aeda juba tund aega enne ürituse ametlikku avamist. Lastega perede varasem tulek hajutas natuke inimeste voogu ja riiete vaatamiseks oli rohkem ruumi.
Kui palju meil külalisi käis, ei oska täpselt öelda. Üle kedagi ei loetud. Kuulsin hinnangut, et võis olla umbes viissada külalist. Samas usun, et riideid sai veelgi rohkem inimesi. Kuulsin, kui inimesed ütlesid, et nad viivad selle või tolle asja kellelegi sugulasele või tuttavale. Lisaks oli sel aastal meil võimalus „Talvele vastu“ raames ka koolides koolitarbeid ja muud vajaminevat jagada.
Tänavu olid meil külas Soome kogudusekaaslased-partnerid, kes on seal pikki aastaid olnud abistamistööga seotud. Nad tulid spetsiaalselt vaatama, kuidas meie siin toimetame. Kui ma küsisin, kas see, mida nad siin nägid, oli nende ootustele vastav või erinev, siis nad ütlesid, et nad ei osanud nii paljut siit oodata. Kokkuvõtteks võibki öelda, et kui meie Soome eeskuju oligi puhtal kujul abistamise üritus, siis „Talvele vastu“ on kujunenud vabamaks ja seltskondlikumaks.
Me jäime rahule sellega, et oli päris palju neid, kes meile külla tulid. Loodetavasti suutsime me neile rõõmu pakkuda. Kõige rohkem olen rahul, kui inimesed tulevad tänukontserdile Jumalat tänama. Viie tuhande mehe söötmise järel sai Jeesusest väga nõutud tegelane, inimesed käisid tal järel, et ta neid jälle leivaga varustaks, aga Jeesuse südamesoov oli anda neile ka „rooga, mis püsib igaveseks eluks“.
Teade Põltsamaa linna ja ümbruskonna inimestele
Taas on tulemas heategevusüritus kogu perele Talvele Vastu. Välja on pandud tasuta riided, sügisannid, raamatud. Teenuseid pakuvad juuksur, tervisetelk, kohal on päästeametnik. Jalga saab puhata selleks puhuks ellu kutsutud välikohvikus. Lastele on mitmekesised ja huvitavad tegevused.
Kõik see toimub 14. septembril 12.00-16.00 Põltsamaal, Kreutzwaldi 1, Adventkiriku aias.
Lastega pered on oodatud juba kella 11-st.
Auto palume jätta Tartu maantee parklatesse!
Tarkuse allikas
1.september on teadmistepäev. Algab uus kooliaasta. 30. augustil paluti õnnistust meie koguduse lastele ja õpetajatele. Neile lastele, kes kohal olid ja muidugi kõigile kuulajatele, rääkis Älis tarkusest. Ja loomulikult tegi ta seda kuningas Saalomoni näite põhjal, kes oli üks targemaid inimesi, kes kunagi maa peal on elanud.
Saalomon oli omal ajal niivõrd kuulus oma tarkuse poolest, et teda tuldi vaatama, teda taheti näha lihtsalt sellepärast, et ta oli nii TARK. Sellest võid lugeda Piiblist 1. Kuningate raamatust 10:1-9.
Kust sai Saalomon oma tarkuse? Mis oli Saalomoni tarkuse aluseks?
1.Kun.3:9
Saalomon palus Jumalat: “Anna seepärast oma sulasele sõnakuulelik süda, et ta võiks su rahvale kohut mõista ning vahet teha hea ja kurja vahel; sest kes suudaks muidu kohut mõista sellele sinu suurele rahvale?”
Saalomoni tarkusel oli jumalik päritolu.
Me võime Jumala vastuse Saalomonile lugeda salmidest 11-12.
Ja Jumal ütles temale: „Sellepärast et sa palusid seda ega palunud enesele pikka iga, rikkust ja oma vaenlaste hinge, vaid palusid mõistust, et kuulata, mis õige on, siis ma teen, vaata, nagu sa ütled: näe, ma annan sulle targa ja mõistliku südame, nõnda et sinu sarnast ei ole olnud enne sind ega tõuse sinu sarnast ka mitte pärast sind.”
Meid julgustati täna paluma sedasama südame tarkust ehk sõnakuulelikku südant, mida palus Saalomon.
Soovime jumalikku tarkust kõigile õpetajatele ja õpilastele, eriliselt aga neile, kes alles alustavad kooliteed!
Ristimispäev – tähendusrikas ja meeldejääv päev kogu eluks
Suur paganate apostel Paulus meenutas oma ristimispäeva nii: “Aga keegi Hananias, Seaduse järgi vaga mees, kel oli hea tunnistus kõigi sealsete juutide poolt, tuli minu juurde. Ta seisatas mu kõrval ja ütles: “Vend Saul, näe jälle!” Ja selsamal hetkel ma nägin jälle ja vaatasin talle otsa. Tema aga ütles: “Meie isade Jumal on su määranud tunnetama tema tahtmist ja nägema seda Õiget ning kuulma häält tema suust, sest sina saad tema tunnistajaks kõigile inimestele selles, mida sa oled näinud või kuulnud. Ja mida sa nüüd ootad? Tõuse ja lase ennast ristida ja oma patud ära pesta, appi hüüdes tema nime!” Ap.t.22,12-16.
Möödunud nädala teisipäeval, 5. augustil, oli ristimispäev Sandor-Hannesel. Soovime, et talle oleks see päev ka aastate pärast niisama tähendusrikas ja meenutamist väärt nagu Paulusele tema ristimispäev.
Ristimine on ordineerimine evangeeliumitööle nende vaimuandide kohaselt, mida Püha Vaim kellelegi annab. Sellega seoses on ristimine alati inimese liitmine kogudusega. “Sest meie kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks” ja “igaühele antakse Vaimu avaldus ühiseks kasuks” (1.Kr.12,13.7.) Ristimislepingu tulemusena on ristitul ligipääs jumalikule väele, mitte mingisuguse maagia tõttu, vaid elu kaudu, mis kasvab kokku Kristusega (Rm.6,5.).
Eesõigus palvele
Meie taevane Isa ootab, et pidulikult anda meile oma õnnistuse täius. Meie eesõigus on külluslikult juua piiritu armastuse allikast. Kui imelik, et me palvetame nii vähe! Jumal on valmis ja tahab kuulda ka oma kõige silmapaistmatuma lapse siirast palvet ja sellegipoolest oleme väga tõrksad oma soove talle avaldama. Mida võivad küll taeva inglid mõelda vaestest, abitutest inimolevustest, kes on altid kiusatustele ja ometi paluvad nad nii vähe ja neil on nii pisut usku, kuigi Jumala piiritult armastav süda sirutub nende poole, valmis andma neile enam, kui nad oskavad paluda või mõtelda. Inglid armastavad kummarduda Jumala ees, neile meeldib olla tema läheduses. Nad peavad Jumalaga lävimist oma suurimaks rõõmuks; sealjuures maa lapsed, kes vajavad nii palju seda abi, mida võib anda üksnes Jumal, paistavad olevat rahul ilma tema Vaimu valguseta, tema läheduseta.
Ilma lakkamatu palve ja usina valvamiseta varitseb oht muutuda ükskõikseks ja õigelt teelt kõrvale kalduda. Vaenlane püüab pidevalt tõkestada teed armuaujärje juurde, et me tõsise palve ja usu läbi ei saaks armu ega jõudu kiusatusele vastu seista. EGW “Tee Kristuse juurde”
Jumala pühitseva väe märk
“Inimese Poeg on hingamispäeva isand!” Neis sõnades on ühtaegu õpetus ja lohutus. Hingamispäev tehti inimese pärast, kuid see on Issanda päev. See kuulub Kristusele. Sest “kõik on tekkinud Tema läbi ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud!” (Jh 1:3) Kuna Tema on kõik teinud, on Ta teinud ka hingamispäeva. Tema eraldas selle päeva loomistöö mälestuseks. See kuulutab Tema Loojaks ja Pühitsejaks. See kuulutab, et Tema, kes lõi kõik taevas ja maa peal ja kelle kaudu kõike säilitatakse, on koguduse pea ning et Tema väe läbi lepitatakse meid Jumalaga. Rääkides Iisraelist, ütles Ta: “Ja ma andsin neile ka oma hingamispäevad kui märgi minu ja nende vahel, et nad teaksid, et mina olen Jehoova, kes neid pühitseb!” (Hs 20:12) Hingamispäev on tõend Kristuse väest teha meid pühaks. See on antud kõigile, keda Kristus pühaks teeb. Tema pühitseva väe märgina on hingamispäev antud kõigile, kes Kristuse kaudu ühinevad Jumala Iisraeliga.
Jehoova ütleb: “Kui sa hingamispäeval peatad oma jalga ega tee mu pühal päeval, mis sulle meeldib, kui sa nimetad hingamispäeva rõõmuks, Jehoova püha päeva austusväärseks… siis sa tunned rõõmu Jehoovast.” (Js 58:13.14) Kõigile, kes võtavad vastu hingamispäeva tõendina Kristuse loovast ja lunastavast väest, muutub see päev rõõmupäevaks. Nähes selle päeva kaudu Kristust, tunnevad nad rõõmu Temast. Hingamispäev osutab nii Tema loomistööle kui Tema väele lunastada. Meenutades Eedeni kaotatud rahu, kõneleb see rahust, mille taastab Kristus.
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”
Väärtuslik õpperaamat
Piibel on Jumala väärtuslik õpperaamat, oluline kasvataja. Piiblis sisaldub kogu tõelise teaduse alus. Jumala Sõnast võib leida kõiki teadusharusid. Ning eelkõige sisaldab see kõigi teaduste teadust – lunastuse teadust. Piibel on Kristuse lõputute rikkuste kaevandus. Tõeline kõrgem haridus saavutatakse Jumala Sõna uurides ja sellele kuuletudes. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Kohtumõistmisest Jeesuse pilgu läbi
“Kits kärneriks”. See keeleliselt vananenud sõnapaar paneb alati muigama. (Nooremale rahvale selgituseks, et sõna “kärner” on laensõna saksa keelest ja tähendab aednikku (Gärtner).) Kits oleks kõige parem aiamaa rohimise asjatundja, ainult et sügisel poleks peenardelt küll mingit saaki võtta… Seega on need sõnad üksteist välistavad – kits ei sobi aednikuks.
Analoogiline sobimatus näib Jeesuse sõnul olevat inimese ja kohtumõistja rolli vahel. Oma mõtte illustreerimiseks kasutas Jeesus humoorikat näidet pinnust ja palgist inimese silmas. Mida Jeesus siin silmas pidas? Kas kohtus õigusemõistmine on midagi jumalavastast? Või heidab Jeesus siin taas pilku inimhinge sügavamate hoovuste poole ja annab mõista, et oma hinnangutes kaasinimese teguviisi, sõnade ja eriti just motiivide üle peaksime olema ettevaatlikud?
Võimalikust pinnust ja palgist inimese silmas mõtiskleme koos Põltsamaa adventpalvelas hingamispäeval 14. detsembril kell 11.00. Kõik on oodatud!