4. juunil toimunud kahe koguduse, Põltsamaa ja Viljandi koguduse laagris oli pealkirjas toodu kandev mõte, mille andis oma kõnes edasi ka meile külla tulnud Balti Unioni adventkoguduste juht Valdis Zilgalvis. Ta jagas oma kogemust, kui tal tuli lennujaama minnes valida kahe tee vahel, millest ühel olid ummikud, kuid teine oli täiesti vaba. Millegipärast valis ta liiklusvahenditest ummistunud tee, kuigi kaasaegsed tehnilised vahendid hoiatasid teda selgelt, et tee on kinni. Läbi suure närvikulu jõudis ta siiski lennukile, kuid parem oleks olnud tähele panna hoiatusi.

Ka Piiblis on hoiatused, millist teed tuleks vältida ja millist valida. “Astuge teede peale ja vaadake ja küsige muistsete radade kohta, missugune on hea tee, ja käige sellel, siis leiate oma hingele hingamispaiga!” (Jer. 6,16.)

Laagripäeva jooksul oli paljudel võimalus jagada oma läbielusid. Eriti innustavad olid tunnistused, milles Viljandi koguduse inimesed rääkisid kogemustest, mis olid seotud palvemaratoniga ja misjonihingamispäevadega. Ka piibliuurimise teema haakus õigete valikute tegemisega: nimelt oli arutluse all kadunud poja lugu (Luuka 15,11-32.). Ühine söömaaeg liitis kõiki kokkutulnuid ning tore oli, et ennast võisid hästi tunda nii Viljandi kui ka Põltsamaa inimesed ning samuti kaugemalt tulnud. Kõige rohkem tekitab minus imetlust see, et ühtviisi mõnusalt veetsid laagris aega nii üle-kaheksakümnesed kui ka alla-kaheksateistkümnesed ning needki, kes nende kahe vanusepiiri vahele mahtusid. Kahtlustan, et selliseid üritusi tänapäeval palju ei leidu.

“Vaata, ma läkitan teile prohvet Eelija, enne kui tuleb Jehoova päev, suur ja kardetav! Ja tema pöörab vanemate südamed jälle laste poole ja laste südamed vanemate poole.” Mal. 3,23.24.

Parema kvaliteediga pildid ka advent.ee’s: http://advent.ee/galerii/36799/viljandi-poltsamaa-kevadlaager/

21. mai oli misjonihingamispäev. Meid kutsuti üles võtma endaga kaasa üks või mitu raamatut ja neid inimestele kinkima.

Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta võidaks terve
maailma, aga teeks kahju oma hingele?
Sest mis oleks inimesel anda oma hinge lunahinnaks?

Markuse 8,36-37

Maaailmas pole midagi väärtuslikumat kui inimhing.

Me oleme võimsa Jumala teenistuses. Misjonitöö on rõõm!

Kui armsad on mägede peal
sõnumitooja sammud.
Ta kuulutab rahu,
toob häid sõnumeid,
kuulutab päästet
ja ütleb Siionile:
“Sinu Jumal on kuningas!”

Jesaja 52,7

14. mail külastasid meid Viljandi noored. Nad teenisid nii sõna, laulu kui ka muusikaga.

Sõnavõttude ühiseks Piiblitegelaseks oli Jeesuse ema Maarja ja tema elukogemus. Katrin võrdles Maarja (Luuka 1,46-55) ja Hanna (1. Saamueli 2,1-10) kiituslaule.

Hanna ja Maarja olid õnnelikud, sest Jumal oli teinud nende elus suuri tegusid.

Madis alustas küsimusega: Kas te olete õnnelikud? Ta luges meile kuulsate meeste ütlusi, kust selgus, et õnne pole:

• uskmatuses
• meelelahutuses
• rahas
• positsioonis, kuulsuses

Halastaja ja armuline on Issand,
pikameelne ja rikas heldusest.
Tema ei riidle lõpmata
ega pea igavesti viha.
Tema ei tee meile meie pattu mööda
ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda.
Sest otsekui taevas on maast kõrgel,
nõnda on tema heldus võimas nende vastu,
kes teda kardavad.
1Nii kaugel kui ida on läänest,
nii kaugele viib ta meist meie üleastumised.
Otsekui isa halastab laste peale,
nõnda halastab Issand nende peale,
kes teda kardavad.
Sest ta teab, millist tegu me oleme;
tal on meeles, et oleme põrm.
Inimese elupäevad on nagu rohi:
ta õitseb nõnda nagu õieke väljal;
kui tuul temast üle käib, ei ole teda
ja tema ase ei tunne teda enam.
Aga Issanda heldus on igavesest igavesti
nendele, kes teda kardavad,
ja tema õigus jääb laste lastele.

Psalm 103, 8-17

Usalda oma elu Päästja kätesse ja siis sa oled õnnelik!

Annemai tõi esile Maarja alandlikkuse, tänulikkuse ja tarkuse.

Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu
Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse.
Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb
tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega.

Jakoobuse 1, 5-6

Jumalal ei ole midagi võimatut, kui me palume!

Jumala plaan meie jaoks on alati parim, ükski Tema tõotus ei jää täitmata.

Viljandi noorte ühislaulus kordusid sõnad: “Rändame taevateel käsikäes, iga päev..”

Armsad Viljandlased, aitäh teile! Kohtume 4. juunil Põltsamaa-Viljandi ühislaagris!

7. mail oli eriline hingamispäev: perepäev ja emadepäev üheskoos. Laulude ja pillilugudega vaheldumisi kuulasime erinevaid tunnistusi. Esimene kõneleja meenutas vanaema, kelle lauldud vaimulikud laulud ja palved on saatnud teda kogu elu ja tänu kellele ta leidis tee Jumala juurde.

Meile loeti ette ka ema kirjad oma tütrele. Neis olid sõbralikud nõuanded, julgustus ja toetus. Ja isegi kui laps on juba nii suur, et lahkub kodust, jääb Jumal siiski alati temaga. Kuulasime ka tütre kirja emale, milles tütar tõdes, et ema on olnud tema kõige parem sõbranna. Isegi kodust kaugel viibides on hea olla Taevaisa laps ja oma ema-isa laps. Pastor võttis kokku eelnevad mõtted, lugedes Efesose 6. 1-3.

Lapsed, olge kuulekad oma vanemaile Issandas, sest see on õige!
“Austa oma isa ja ema,” see on esimene käsusõna tõotusega,
“et su käsi käiks hästi ja sa elaksid kaua maa peal!”

Mis lapsena õpitud, see jääb saatma meid kogu eluks. Viiulihelide saatel jagati emadele lillekimbud.

Armsad emad! Soovime teile Jumala armu ja abi laste kasvatamisel. Ilusat emadepäeva! Olete meile kallid!

Seitsmel õhtupoolikul märtsis ja aprillis avastasid kristlust ühtekokku 20 noort. Kuuel esimesel korral oli teemaks kristlus kui usund – mida kristlased usuvad ja millised on loogilised põhjendused selle kõige uskumiseks. Viimasel, seitsmendal kokkusaamisel, rääkisime kristlaseks olemisest ja põhjustest, miks inimesed on valinud ja valivad olla kristlased. Siis oli ka võimalus lasta enda eest palvetada ja soovida oma isiklikule kristlaseks olemisele palvetuge.

Tagasiside lehti kursuse kohta laekus kümme. Kõik kümme märkisid, et neile oli kursusest abi kristliku usu põhitõdede avastamisel ja nad hindasid kursuse heaks või väga heaks. Peaaegu kõik olid valmis seda kursust oma sõbrale soovitama (80%) ning veelgi enam taheti Piiblit koos edasi uurida (90%).

Teemasid, mille käsitlemist oleks oodatud, aga mis selle kursuse käigus jutuks ei tulnud, eriti välja ei toodud, kuid ühe inimese poolt oli soovitud siiski Püha Vaimu üle arutamist. Kõige põnevamate teemadena oli märgitud Jeesuse olemuse käsitlust ja selle tõestuslikku aspekti, samuti meie maailma tulevikku ning kristlaseks olemist – kõik need kolm teemat olid võrdselt kahel korral meelisteemadena märgitud.

Mitmed noored olid märkinud, et neile pakkusid huvi kõik teemad, näiteks oli kirjutatud: “Igal korral oli midagi uut ja põnevat” või “Algus oli minu arvates parim, aga võib-olla tundus see mulle nii, sest ootused ei olnud kõrged, aga kui tulin, siis said juba ootused kõrgeks, sest ei olnud “stampjutlus”.”.

Kursuse “Avasta kristlus” teoreetiline osa on küll selleks korraks läbi, kuid praktikaosa jätkub. Kristlasena elamist õpime iga päev, aga kursuse erilise osana oli meil ette nähtud ühine reis. Tagasiside lehtede täitmine oli ühtlasi ka hääletus selle üle, kuhu reisima minna. Valida oli Austria ja Tšehhi vahel ning viimane kogus 90% häältest. Niisiis, kui Jumal lubab, siis sõidame 5. oktoobril Riiga, anname seal õhtul kontserdi ja ööbime seal ning järgmisel hommikul vara jätkame teed Tšehhimaa suunas, et jõuda hilisõhtuks Cesky Tesini linna, kus meid ootavad meie sealsed kaasusklikud.