Hiline vihm
Idamaadel külvi ja lõikuse ajal langevat varast ja hilist vihma sümbolitena kasutanud heebrea prohvetid ennustasid sel viisil vaimuliku armu erilist väljavalamist Jumala koguduse peale. Vaimu väljavalamine apostlite päevil oli varane vihm ning selle tulemused olid aulised. … Kuid maailma lõikuse eel on meile tõotatud teine eriline Vaimu väljavalamine, et valmistada kogudust Inimese Poja tulekuks. See Vaimu väljavalamine on hiline vihm.
Hiline vihm, mis on vajalik vilja lõplikuks küpsemiseks, sümboliseerib vaimulikku armu, mis valmistab kogudust ette Inimese Poja tulekuks. Kuid kui varane vihm pole langenud, pole ka elu. Rohelised võrsed ei ilmu. Kui varane vihm pole oma tööd teinud, pole hilisel vihmal seemet, mida valmistada lõikuseks. …
Iga inimene peab mõistma oma vajadusi. Süda tuleb puhastada kõigest roojasest, et teha ruumi Jumala Vaimu jaoks. Apostlid valmistusid nelipühipäevil Vaimu väljavalamiseks pattude tunnistamise ja kõrvaleheitmisega, innuka palve ja pühendumisega. Sama töö tuleb teha ka nüüd, kuid palju suuremas ulatuses.
Me ei tohi eemale tõugata armu, mille on toonud varane vihm. Vaid need, kes elavad valguses, saavad veelgi suuremat valgust. Kui me ei viljele päevast päeva kristlikke voorusi, ei tunne me ära Püha Vaimu avaldumist hilise vihma ajal. See võib langeda kõikide südametele meie ümber, kuid me ei hooli sellest ega taha seda vastu võtta. EGW “Usk, millest ma elan”
Eraldatud maailmast
Laske oma õrnadel tunnete köitraagudel põimuda ümber Jeesuse, et saada toitu Temalt. Selle asemel, et roomata mööda maad, pöörake nägu Õigusepäikese poole, et võiksite kinni püüda jumaliku valguse kiired. Päev-päevalt muutuge Talle sarnasemaks ning saage osa Tema jumalikust loomusest, et elada kord täiuslikena Jumala paradiisis.
Elava usu kaudu on ühendus Kristusega kestev. Kõik muud ühendused peavad kaduma. … Me peame üheaegselt Kristusesse kasvamisega tegema valusat lahutustööd. Uhkus, isekus, tühisus ja ilmalikkus nende kõikvõimalikes vormides tuleb jätta, kui me hakkame elama koos Kristusega. Paljude jaoks on kristlik elu nii kahetsusväärselt raske just seetõttu, et nad ei taha end Kristusega ühendades loobuda ebajumalatest, mida nad varem teenisid. EGW “Usk, millest ma elan”
Helded Jumala annid
Samamoodi nagu saame jätkuvalt õnnistusi Jumalalt, peame ka meie jätkuvalt andma. Kui taevane Heategija meile enam ei anna, siis võime leida ettekäände, et meil pole siis midagi jagada. Jumal ei ole kunagi jätnud meid ilma oma armastuse tõenditest selle kohta, et Ta teeb meile head. Ta annab taevast vihma ja viljakaid aastaaegu, jagab külluslikult oma heldeid ande ning täidab meie südame rõõmuga. Ta on öelnud: “Niikaua kui püsib maa, ei lõpe külv ega lõikus, külm ega kuum, suvi ega talv, päev ega öö.” (1Ms 8:22)
Iga hetk kannab meid Jumala hoolitsus ja hoiab Tema vägi. Tema katab meie laua toiduga. Ta annab rahuliku ja kosutava une. Ta toob iga nädal meile hingamispäeva, et võiksime oma ajalikust tööst puhata ja teenida Teda Tema kojas. /…/ Üle kõige on Jumala kalli Poja määratu suur and, kelle kaudu voolavad kõik ülejäänud õnnistused nii selleks kui ka tulevaseks eluks. EGW “Jeesuse sarnaseks”