Rõõmsalt talvele vastu!
HEATEGEVUSÜRITUS KOGU PERELE
TALVELE VASTU
15. september
12:00-16:00
Põltsamaal, Kreutzwaldi 1
adventkiriku aias telgis
- Tasuta riided, jalanõud, mänguasjad, juuksur, tervisetelk
- sügisannid, päästeametnik, tegevused lastele
- võimalus tutvuda kirikuga
OLETE OODATUD!
42 peatükki – 42 päeva – 12. oktoober
Sel sügisel jõuab laiema avalikkuse ette Suure Lootuse projekt, mille ettevalmistustöid on tehtud juba pea aastajagu. 12. oktoobriks jõuavad igasse adventkogudusse ajakirjad Pääsetee (mõeldud jagamiseks vanemale lugejaskonnale) ja Üheskoos (nooremale lugejaskonnale). Augustis jõudsid kogudustesse ka palvekaardid, mis on abivahendiks enda tegevuste ja eestpalvete planeerimisel.
Projekt Suur Lootus on üles ehitatud Ellen White´i raamatule „Suur võitlus“, millest projekti raames tuli tänavu 13. aprilli misjonipäevaks välja raamat „Suur lootus“, millesse on koondatud „Suure võitluse“ võtmepeatükid.
Lisaks nimetatud ajakirjadele ja raamatule „Suur lootus“ antakse välja ka raamat „Elu täis rõõmu“, mis on mõeldud esmalt meie koguduse liikmetele, tuletamaks meelde oma uskumisi ja koguduse põhitõdesid.
Suure Lootuse projekti oluline etapp saab alguse 12. oktoobril, mil kogudustes palutakse sellele ja kõigile ajakirjadele-raamatutele ning inimestele Jumala õnnistust.
Üleskutse
Raamatus „Suur võitlus“ on 42 peatükki, 1. septembrist 12. oktoobrini on 42 päeva. Siinkohal teeme ettepaneku võtta kas uuesti või esimest korda kätte see adventkogudusele väga oluline raamat ja lugeda iga päev üks peatükk. Et seltsis on segasem, oleme võtnud eesmärgiks kirjutada iga päeva peatüki kohta lifeconnect.ee lehel. Esimene kokkuvõte ilmub homme, teine 2. septembril ja nii kuni 11. oktoobrini. Kui raamat läbi, riputame üles ka raamatu põhjal tehtud viktoriini, mille küsimusi mõtlevad juba praegu välja meie koguduste seeniorid. Viktoriinis on iga peatüki kohta üks küsimus kolme vastusevariandiga.
Eriline üleskutse noortele: nii, tasahaaval edasi minnes ja koos lugedes ei tundu raamat enam ülejõukäivalt mahukas. Kui üksi lugedes võib väsida, siis koos ei rauge ka jõud. Loe raamatut ja kaaslugejate mõtteid päeva peatüki kohta!
Raamat “Suur võitlus” on olemas ka meie kodulehel, raamatute sektsioonis. Intervjuu projekti eestvedaja Rein Kalmusega varsti advent.ee lehel.
Loe seni ilmunud postitusi aadressilt http://www.lifeconnect.info/ee/teemad/maailm/raamatud
Tarkusepäev Põltsamaal
1. Septembril oli teadmistepäev. Põltsamaal alustasid lapsed kooliteed 2. septembril. Juba 31. augustil palus kogudus õnnistust lastele kui õpetajatele.
Õp 9:10 Issanda kartus on tarkuse algus ja Kõigepühama äratundmine on arukus.
Õp 4:7 Tarkuse algus on see: taotle tarkust ja taotle arukust kogu oma varanduse hinnaga.
Alati mainitakse, et kool algab kodust, selle puhul tuleb lugeda raamatut Adventkodu E.White sulest.
Oma tarkuses on Issand määranud, et perekond peab olema kõigist kasvatuslikest teguritest suurim. Lapse kasvatamine peab algama kodus. Siin on tema esimene kool. Siin on vanemad tema õpetajad ja ta omandab õppetunde, mis juhivad kogu tema elu – austuse, sõnakuulelikkuse ja enesekontrolli õppetunde. Kodu kasvatuslikud mõjud on otsustavaks jõuks kurjuse või headuse suunas. Need mitmes suhtes vaiksed ja järk-järgulised mõjud, kui neid õiges suunas on juhitud, muutuvad kaugeleulatuvaiks jõuks tõe ja õiguse suunas. …Kui last ei ole siin õigesti õpetatud, siis kasvatab Saatan teda oma valitud mõjude kaudu. Kui tähtis on siis kodune kool!
Mõnel puhul oleks parem, kui lapsed oleksid vähem hõivatud koolis ning neid õpetataks rohkem koduseid kohustusi täitma. Üle kõige muu tuleks neid õpetada olema tähelepanelikud ja abivalmis. Paljud raamatutest õpitavad asjad on kaugelt vähem olulised kui praktilise töö ja kasvatuse õppetunnid.
Kristlik perekond peab olema kooliks, mille lõpetamise järel lapsed astuvad kõrgemasse kooli Jumala riigis.
Taevas on kool; õppeaineks – terve universum; selle kooli õpetajaks – Igavene Jumal. Üks selle kooli osakondadest asutati kord Eedenis; kui aga lunastusplaan kord täide viiakse, alustab Eedeni kool uuesti tööd. …
Me kõik oleme õpilased. Inimene sureb ju lõpuks ikkagi rumalana. Aga meie käsutuses on kõige paremad õppematerjalid ja tuntuim õpetaja, kes üldse kunagi maa peal on elanud. Matteuse 11:29 Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele.
Kallid kooliminejad: otsige esiti Jumalariiki ja Tema õigust, siis on kasu ka sellest, kui teile häid hindeid antakse!
Põltsamaa kogudusest alustas kooliteed 12 last. Lisaks õpetab Hele huviringina lastele inglise keelt, Maarika on Ametikoolis kehalise kasvatuse õpetaja ja Helena Ühisgümnaasiumis huvijuht. Jõudu ja õnnistusi teile kõigile!
Usu kaudu Jumala lapsed
Põltsamaa adventkogudus tähistas oma 95.aastapäeva 23. ja 24.augustil 2013.
Reede õhtul kogunesid palvusele peamiselt kohaliku koguduse liikmed.
Hele Kulp rääkis veidi meie koguduse algusest, kui 18.augustil 1918 toimus esimene osasaamisteenistus. Psalm 90:1: „Issand, sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve.“
Sellel õhtul oli Piiblis kirja pandud palvetel eriline osa.
Tänupalveks koguduse eest loeti Psalm 125. „Kes loodavad Issanda peale, on nagu Siioni mägi, mis ei kõigu, vaid püsib igavesti. Jeruusalemma ümber on mäed ja Issand on oma rahva ümber nüüd ja igavesti“ (salmid 1 ja 2). Issand on meie kogudust hoidnud!
Meie palvete üheks osaks peaks olema Jumala kuulamine. Palve peaks olema alati kahepoolne – meie räägime Jumalale ja Jumal räägib meile. Selline palve on õnnistusrikas.
Teenistust kaunistasid mitmed lauluettekanded ja muusikapalad. Ühislaulud lauldi tsitri ja kontrabassi saatel. Lõpulauluks oli valitud Meie Isa palve teemaline „Nüüd õhtu käes, öörahu tuleb“. See oli väga eriline palvehetk kõigile.
Hingamispäeva hommikul tervitasime rõõmsalt külalisi nii lähemalt kui kaugemalt. Koguduse saal ei mahutanud kõiki kirikulisi, aga teenistust oli võimalik jälgida ka telgis, samuti internetist.
Õppetüki läbivõtmist juhatas Heino Lukk. Jumal armastab kõiki inimesi. Meie armastus Jumala vastu väljendub Tema seaduste järgimises. Kui meid juhib Jumala Vaim, oleme Jumala lapsed ja meie elus on nähtavad Vaimu viljad – Galaatlastele 5:22,23: „Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus.“ Selline Jumala laps on tahtlik ja võimeline kõiki armastama.
Helena rääkis lastele kingitustest. Lapsed ja ka kõik teised said teada, et parim kink on armastus, selle väljendamine lihtsalt ja siiralt.
Jutlustas Rein Kalmus. Aastapäeva motost „Nüüd te olete kõik usu kaudu Jumala lapsed Kristuses Jeesuses“ (Gl 3:26) oli ta valinud oma kõne teemaks vaid ühe sõna – lapsed. Mida tähendab olla Jumala laps? Ta tõi välja kolm omadust. Jumala laps peaks nägema ümbritsevat maailma rõõmsates värvides, sest meie ümber on veel nii palju ilu. Me peaksime märkama kaasinimest, jagama oma rõõmu temaga. Jeesuse päev algas alati palvega, et siis minna ja jagada inimestega kõike head.
Igast Jumala lapsest kui kristlasest peaks kiirgama elurõõmu, mille Jeesus on meie südamesse pannud. Esitame evangeeliumi rõõmsalt, tuues inimestele igavese elu lootust. Evangeelium on ju tõeline rõõmusõnum! Jumala lapsele on iseloomulik sõnakuulmine. See peaks olema iseenesestmõistetav ja loomulik. Kui me oleme Jumala lapsed, siis oleme ka pärijad.
Hea oli kuulda laulmas nii soliste, ansambleid, meeskoori kui ühendkoori.
Rikkalikult kaetud lõunalauas said kõik oma keha kinnitada igapäevase leivaga.
Peale lõunat said soovijad minna jalutuskäigule meie väikesesse linna. Hele tutvustas huvilistele nii ajaloolisi hooneid kui kaasaegseid vaatamisväärsusi. Noortele toimus samal ajal maastikumäng-fotojaht, kus tuli kaardi abil üles leida Põltsamaa adventkoguduse ajalooga seotud ehitised. Iga grupp pidi tegema meeldejääva pildi etteantud teemal, samal ajal teada saades huvitavaid killukesi Põltsamaa koguduse ajaloost.
Kell viis õhtupoolikul saime osa kauaoodatud aiakontserdist. See oli paljudele kindlasti eriliseks kogemuseks – istuda õunapuude all kesk rohelust ja kuulata nii sõna kui muusikat.
Jutlustas David Nõmmik. Ta rääkis probleemist, mis ilmnes juba Kaini käitumises, jätkus apostlite ajal ning esineb tänapäevalgi – Kristuse evangeeliumi tahetakse pahupidi pöörata. Põhiline probleem seisneb inimese päästmises kas usu või tegude kaudu. Inimene tahab enda päästmiseks ikka ja jälle midagi ise ära teha, aga Paulus kirjutab selgelt, et inimene ei pääse tegude kaudu, et pääsemine tuleb vaid usu läbi ristilöödud Kristusesse. Jeesus teeb seda, mida me ise ei suuda. Lootkem Jeesuse teenetele ja võtkem need usus vastu!
Aastapäevaks ettevalmistamisel olid esinejad palju vaeva näinud laulude harjutamisega, aga see tasus end ära. Esines ka laste orkester. Saime osa nii paljudest ettekannetest, mis kõik kõlasid Jumala kiituseks. Aitäh kõigile, kes meile külla tulid, kes laulsid ja mängisid. Tänu ka toiduvalmistajatele ja igaühele, kes selle suure ürituse kordaminekuks oma osa andsid. Tänu Taevaisale ilusa ilma eest. Tänu Jumalale, kes oma Vaimuga meid kõiki õnnistas.
Vaata pilte: http://advent.ee/galerii/61615/poltsamaa-koguduse-95-aastapaev/
Meie koguduse 95. aastapäev!
23. ja 24. augustil tähistab Põltsamaa adventkogudus oma 95. aastapäeva. Kõik aastapäeva sündmused toimuvad aadressil Kreutzwaldi 1.
23. augustil kell 20 PALVUS — muusikaliste vahepaladega astuvad üles kohaliku koguduse pillimängijad ja lauljad.
24. augustil kell 10 PIIBLIUURIMINE — (erinevad eagrupid); kell 11 JUTLUS*;
kell 14 teismelistele linnamäng; east olenemata saab minna koos giidiga linna peale jalutama.
24. augustil kell 17 EVANGEELNE AIAKONTSERT* — adventkiriku aias.
“Nüüd te olete kõik usu kaudu Jumala lapsed Kristuses Jeesuses” (Gal. 3,26.)
Elu läbi surma
Kristus kirjeldas tulevikku näitega loodusest, mida jüngrid mõistsid. “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile,” lausus Ta, “kui nisuiva ei kuku mullasse ega sure, jääb ta üksi; aga kui ta sureb, siis ta kannab palju vilja!” (Jh 12:24) Kui tera langeb mulda ja sureb, siis tärkab uus taim, mis kannab vilja. Samuti pidi Kristuse surm kandma vilja Jumala riigile. Jeesuse surma tulemuseks pidi olema elu. Aastast aastasse kanduvad põllumehe teraviljavarud edasi tänu sellele, et ta justkui matab parima osa teraviljast maha. Teatud aeg on seeme varjul mulla all. Jumal hoolitseb selle eest. Siis ilmub oras, seejärel viljapea ning lõpuks vili pea sees. Kuid kasv saab toimuda ainult siis, kui tera esmalt maha maetakse.
Mulda maetud seemnest kasvab uus vili, mis hiljem omakorda maha külvatakse. Nii seeme paljuneb. Sarnaselt kannab Kristuse surm Kolgata ristil vilja igaveseks eluks. Tema ohvri viljana elavad lunastatud kord igavikus.
Nisutera, mis jääb mulda panemata, ei kanna vilja. See jääb üksi. Kristus oleks võinud, kui Ta oleks soovinud, säästa ennast surmast. Kui Ta oleks seda teinud, poleks Ta saanud tuua Jumala juurde poegi ja tütreid. Ainult elu ohverdades võis Ta anda elu inimkonnale. Ainult põrmu langedes, surres, võis Ta saada seemneks tohutule lõikusele, mis kogub kõigist rahvahõimudest, suguharudest ja rahvastest lunastatud Jumalale.
Selle tõega sidus Kristus õpetuse enesesalgamisest: “See, kes oma elu armastab, kaotab selle; aga kes oma elu vihkab selles maailmas, see hoiab seda igaveseks eluks.” (Jh 12:25) Kõik, kes tahavad Kristuse kaastöölistena vilja kanda, peavad esmalt põrmu langema ja surema. Elu tuleb anda maailma vajaduste põllumaale. Enesearmastus ja isiklikud ambitsioonid peavad kaduma. Kuid enesesalgamise seadus on enesesäilitamise seadus. Põllumees säilitab oma vilja, kui ta külvab selle maha. Sama on inimese eluga. Anda tähendab elada. Elu, mida tahetakse säilitada, tuleb täielikult pühendada Jumala ja kaasinimeste teenimisele. Need, kes on Kristuse pärast selles maailmas valmis eneseohverdamiseks, säilitavad end igaveseks eluks. EGW “Ajastute igatsus”
Lõikustänu jumalateenistus 12. oktoobril kell 11.00
“Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguse Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju. Tema on oma tahtel meid sünnitanud tõe sõna kaudu, et me oleksime otsekui uudsevili tema loodute seas.” (Jk 1:17.18)
Iga seeme kannab oma vilja. Õigetes tingimustes külvatud seeme areneb eluks taimes. Kadumatu Sõna seeme, mille hing usu kaudu vastu võtab, toob esile iseloomu ja elu, mis sarnaneb Jumala elu ja iseloomuga. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Loomistöö mälestusmärk
Suur Jumal oli rajanud Maa alused. Ta oli katnud kogu maailma iluga ja täitnud selle inimesele tarvisminevaga. Ta oli loonud kõik maa ja mere imed. Kuue päevaga oli suur loomistöö valminud. Ja Jumal “hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis Ta oli teinud. Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest Ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud.” (1.Ms 2:2.3) Jumal silmitses rahuldustundega oma kätetööd. Kõik oli täiuslik, jumaliku Meistri vääriline. Nüüd Ta puhkas — mitte tööväsimusest, vaid rõõmust, nähes oma tarkuse ja headuse tulemust ja au ilmnemist.
Jumal pühitses, s.t. eraldas seitsmenda päeva, mil Tema puhkas, puhkepäevaks inimestele. Looja eeskujul tuli inimesel sel pühal päeval puhata, et tal oleks aega taevast ja maad silmitsedes mõtiskleda Jumala suure loomistöö üle ning et ta Jumala tarkusest ja headusest kõnelevaid tõendeid nähes võiks kogu südamest armastada ja austada oma Loojat.
Jumal püstitas Eedenis mälestusmärgi oma loomistööst; Ta andis oma õnnistuse seitsmendale päevale. Hingamispäev kingiti Aadamale, kogu inimperekonna isale ja esindajale. Selle päeva pühitsemine pidi kõnelema tõsiasjast, et kõik maa elanikud tunnustavad tänuga Jumalat oma Loojana ja õiglase Ülemvalitsejana; nad tunnustavad, et nemad on Tema kätetöö ja Temast sõltuvad. Niisiis oli tegemist tähisega, mis anti kogu inimsoole. Tegemist polnud mingi ülekantud mõistega või ühe rahva jaoks kohaldatud korraldusega.
Jumal nägi, et inimene vajas hingamispäeva, ja seda isegi paradiisis. Oli oluline, et inimene paneks igal seitsmendal päeval kõrvale oma harrastused ja ettevõtmised ning selliselt neist vaba olles saaks sügavamalt mõtiskleda Jumala tegevuse, headuse ja väe üle. Inimene vajas hingamispäeva kui igapäevasest jõulisemat meeldetuletust Jumala armastusest. Ta vajas tänutunde elavdamist, sest kõik, mis inimesele kuulus ja mille üle ta rõõmu tundis, tuli ju tegelikult Looja heldest käest.
Jumala soov on, et hingamispäev juhiks inimeste mõtted Tema loomistööle. Loodus kõneleb inimmeeltele Jumala — Looja, kõige üle Valitseja — olemasolust. “Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab Tema käte tööd! Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust!” (Ps 19:2.3) Kauniks loodud maa tunnistab Jumala armastusest. Võime näha Tema armastust igikestvates mäetippudes, majesteetlikes puudes, puhkevates pungades ja õrnades lilleõites. Hingamispäev, mis osutab Loojale, innustab inimesi avama suurt looduseraamatut ja lugema sealt Looja väest, tarkusest ja armastusest.
E.G.White’i raamatust “Patriarhid ja prohvetid”