Elu valgus
Valgus oli alati tähendanud Jumala rahvale Jumala kohalolu. Kui Looja käskis, hakkas valgus paistma pimeduses. Pilvesammas päeval ja tulesammas öösel juhatas Iisraeli kõrbeteel. Valgus lõõmas aukartustäratavas hiilguses Issanda ümber Siinai mäel. Valgus püsis armuaujärje kohal templis. Valgus täitis Saalomoni templi, kui tempel sisse õnnistati. Valgus paistis Petlemma küngaste kohal, siis kui inglid kuulutasid ootavatele karjastele Lunastaja sünnist.Kristuse mäejutlus – õndsad on rahutegijad

Näide Peetruse elust
Raskustes oleme me sageli Peetruse sarnased! Vaatame laineid selle asemel, et hoida pilk Kristusel. Meie sammud libisevad; mühisevad lained pahisevad meile kaela. Jeesus ei kutsunud Peetrust paadist välja selleks, et ta hukkuks. Ta ei kutsu meid endale järgnema selleks, et meid siis maha jätta. “Ära karda,” ütleb Ta, “sest ma olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!” (Js 43:1)
Jeesus tundis jüngrite iseloomu. Ta teadis, kui kibedad läbikatsumised neid ootasid. Selle juhtumiga järvel soovis Ta näidata Peetrusele tema nõrka kohta ja kinnitada, et julgeolek sõltus kindlast usaldusest Jumala väesse. Katsumuste tormid võis läbida ohutult ainult siis, kui oli täielik usaldus Päästjasse. Hetkel, mil Peetrus mõtles end olevat tugeva, oli ta nõrk ja alles siis, kui ta tunnetas oma nõrkust, mõistis ta täieliku sõltuvuse vajadust. Kui Peetrus oleks sellest õppetunnist õppinud, ei oleks ta langenud suuremas katsumuses.
Päevast päeva õpetab Jumal oma lapsi. Igapäevase elu kogemustes valmistab Ta neid tööks laiemal tööpõllul. Igapäevaste katsumuste tulemus otsustab võidukuse või kaotuse elu otsustavates võitlustes. EGW “Ajastute igatsus”






