Uus kooliaasta
27. augustil palusime õnnistust lastele ja õpetajatele uueks kooliaastaks.Issand Jumal on mulle andnud õpetatud keele,
et ma oskaksin vastata väsinule,
virgutada teda sõnaga.
Ta äratab igal hommikul,
ta äratab mu kõrva,
et ma kuuleksin õpilaste kombel.
Teade Põltsamaa linna ja ümbruskonna inimestele
TALVELE VASTU!
SP Adventistide Põltsamaa Kogudus kutsub taas heategevuslikule kogupereüritusele Talvele Vastu. Välja on pandud tasuta riided ja jalanõud, köögitarbed, sügisannid, raamatud. Kohal on ka juuksur. Jalga saab puhata selleks puhuks ellu kutsutud välikohvikus. Lastele on mitmekesised huvitavad tegevused ja kaasavõtmiseks mänguasjad.
Kohtume pühapäeval, 4. septembril kell 11.00-16.00 Põltsamaal, Kreutzwaldi 1!
Võtke kindlasti lapsed kaasa!
Riiete telk avatud ka esmaspäeval, 5. septembril kell 9.00-16.00
Perelaager
19.–21.08 Nuutsaku puhke- ja õppekeskus.
Laagri teema „Terve pere”, räägime tervisest.
Ootamas on kaunis laagripaik, ujumisvõimalused, saun, inspireeriv sõna, töögrupid, viktoriin, GPS aardejaht, taimetoidu õpitoad, kogemused, ülistus ja palju muud.
Peakõneleja on Tihomir Lazić.
Lisainfo: http://advent.ee/teade/84744/perelaager-2016/
Kümnendas seenioride laagris uuriti koguduse ajalugu
2. ja 3. augustil oli Põltsamaal Kuuri talus järjekorras juba 10. seenioride laager. Seenioride laager kutsuti ellu seenioride kunagise aktiivi Viktor Noginovski, Ilja Stapanovi, Roland Lõhmuse ja Voldemar Viirsau poolt, nüüdse laagri eestvedaja oli Rein Käsk ning edaspidi oodatakse aina enam ka nooremaid seeniore kaasa lööma. Seenioride tegevuse eesmärk oli kümme aastat tagasi ja on nüüd koondada seeniore üle Eesti, et arutada eakatele olulistel teemadel ning iga aasta suvel ühes Eesti paigas kokku saada. Esimese, 2007. aastal Võrus toimunud laagri moto oli „Seenior, ärka!”, seekord oli laagri teemaks „Oli kord…”.
Adventkoguduse seeniorid Eestis teavad ja mäletavad aegu, mil koguduse tegevus, kaasa arvatud laagrid, oli keelatud ning ainukeseks võimaluseks kokku saada olid koguduste aastapäevad, mille pidustused olid sageli mitmepäevased ja väga suurejoonelised. Seekord kõlaski enne seenioride laagrit üleskutse mõelda tagasi neile aastapäevadele, tuua laagrisse kaasa mälestusi ja fotosid. Laagri korraldaja Rein Käsk sõnas, et Tallinna kogudusekaaslasel Mati Nurgal oli kaasas terve kohvritäis vanu fotojäädvustusi, mis tekitas laagrilistes elevust. „Meeta ütles, et esimesel päeval oli magustoit ja teisel päeval oli tahke roog. Kahju, et ei olnud rohkem aega, materjali on rohkem, kui laagris aega oli,” rääkis Rein. „Rääkisime, kuidas sellised olukorrad, nagu nõukogude ajal valitsesid, meid omavahel sidusid ja tuttavaks tegid, kuidas need aastapäevad, mil me kogudusena kokku tulime, peretunnet tekitasid,” lisas Rein.
Laagri teisel päeval jagasid Jumala Sõna Arved Lint ja Ilja Stepanov. Arved rääkis koguduseliikme kutsumusest, misjonitöö võlast, mis meil igaühel on. Ilja keskendus Püha Vaimu olulisusele, meie vajadusele Tema järele.
Laagris teenisid muusikaga Viljandi ja Elva õed-vennad. Laagris osalejaid oli poolesaja ümber. „Kui küsisime, kas nende laagritega soovitakse jätkata, tõusid kõik jaatavaks vastuseks püsti,” rääkis Rein. „Jumal on Vaimu annid mööda kogudust laiali pillanud, mitte ainult emeriitpastoritele. Kui kaasame initsiatiivgruppi rohkem inimesi, siis saab laager mitmekesisem ja huvitavam.” Rein sõnas, et igas koguduses peaks olema kontaktisik, kelle kaudu saab seenioridele infot edastada. Järgmise aasta seenioride laagri eestvedaja on Tallinna koguduse liige Luule Keel, ent laagri korraldamisel saab igaüks kaasa lüüa.
Seenioride laagri tava üks algatajaid, Viktor Noginovski sõnas, et laagri toimumine oli suur Jumala õnnistus ja et oli hea meel näha õdeisid-vendi.
Rein ütles, et pärast laagri lõppemist valdab teda segu väsimusest ja rõõmust. „Taevaisa andis laagris hea enesetunde, ja suhtlemine armsate õdede-vendadega eri paigust annab positiivset toonust.” Rein lisas, et laagri muutis väga toredaks pererahva väga külalislahke ja sõbralik vastuvõtt. „Suur hea meel on perekond Maureri teenimisvalmidusest ja lahkusest.”
Pildid: Helve Murd
Allikas: advent.ee
Pidev kasvamine
Seemne idanemine kujutab vaimuliku elu algust ning taime arenemine on kristliku kasvu kaunis võrdkuju. Nii nagu looduses, on ka armus – ilma kasvuta pole elu. Taim kas kasvab või sureb. Nii nagu taime kasv on vaikne ja märkamatu, kuid pidev, on ka kristliku elu areng. Meie elu võib igas arenguetapis olla täiuslik, aga kui Jumala eesmärk meis täitub, toimub lakkamatu edasiminek. Pühitsus on eluaegne töö, nii nagu tuleb juurde võimalusi ja kogemusi ning meie teadmised kasvavad. Me muutume tugevaks, et kanda oma kohustusi, ja meie küpsus on proportsionaalne meie eesõigustega. “Kasvage meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse armus ja tundmises!” (2Pt 3:18) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Elu lähtub Jumalast
“Kui palju on sinu töid, Issand! Sa oled nad kõik teinud targasti. Maa on täis sinu looduid.” (Ps 104:24) Inimese kogu tarkus ja osavus ei suuda anda elu isegi väikseimale elavale looduses. Nii taimed kui loomad saavad elu vaid sellest elust, mida Jumal on andnud.
Samuti sünnib vaimulik elu inimsüdames ainult Jumalast lähtuvast elust. Kui inimene ei “sünni ülalt” (Jh 3:3), ei saa ta osa elust, mida Kristus tuli andma. Jumala tõotus on: “Ja ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue vaimu. Ma kõrvaldan teie ihust kivise südame ja annan teile lihase südame. Ma panen teie sisse oma Vaimu ja teen, et te käite mu määruste järgi ja peate mu seadusi ning täidate neid. … Teie olete minu rahvas ja mina olen teie Jumal.” (Hs 36:26-28) EGW “Tee Kristuse juurde”
Õige elab usust
Usk, mis kinnitas Habakukki ja kõiki jumalakartlikke ning õigemeelseid inimesi noil raske katsumuse päevil, oli sama usk, mis hoiab ülal Jumala rahvast ka tänapäeval. Kristlasest usklik saab pimedaimatelgi hetkedel ja raskeimateski oludes toetuda kogu valguse ja väe allikale. Päev-päevalt saab usk Jumalasse uuendada tema lootust ja julgust. “Õige elab oma usust.” Jumalat teenides ei tarvitse meelt heita, kõhelda ega karta. Issand täidab ülikülluslikult Temale toetuvate inimeste suurimadki ootused. Ta annab neile tarkust nende mitmesuguste vajaduste kohaselt.
Me peame kalliks pidama ja arendama usku, millest on tunnistanud prohvetid ja apostlid – usku, mis haarab kinni Jumala tõotustest ning ootab, et Tema lahendaks asja Temale teada ajal ja viisil. Kindel prohvetlik sõna täitub lõplikult siis, kui meie Issand ja Päästja Jeesus Kristus saabub kuningate Kuninga ja isandate Issandana. Ootamise aeg võib tunduda pikana, arakstegevad olukorrad võivad rõhuda hinge, paljud, keda usaldati, võivad teekonnal langeda. Kuid öelgem koos prohvetiga, kes püüdis julgustada Juudat enneolematu ärataganemise ajal: “Issand on oma pühas templis, Tema palge ees vaikigu kogu maa!” (Ha 2:20) Pidagem alati meeles rõõmustavat sõnumit: “Nägemus ootab küll oma aega, aga ta ruttab lõpu poole ega peta. Kui ta viibib, siis oota teda, sest ta tuleb kindlasti ega kõhkle. … aga õige elab oma usust.” (Ha 2:3.4) EGW “Prohvetid ja kuningad”
