Digitaalmisjonäride seminar kutsus kontakte looma
Esmaspäeval toimus Tartus digitaalmisjoni teemaline lühiseminar, kus Miroslav Pujic ja Mirjana Kicusic Trans-Euroopa divisjonist rääkisid sotsiaalvõrgustike toimimise põhimõtetest ning virtuaalses keskkonnast kontaktide loomisest ja hea sõnumi levitamisest.
Trans-Euroopa divisjon on 18 Euroopa keeles avanud LIFEconnecti lehekülje, mis on adventkirikule kuuluv sotsiaalvõrgustik. Eesmärgiks on luua kontakte, kasutades teisi olemasolevaid võrgustikke, ning jagada LIFEconnecti lehel lugusid, videoid, pilte ja kogemusi, mis tutvustaksid kristlikke väärtusi, kuid puudutaksid kõiki inimeseks olemise aspekte.
LIFEconnecti projekt on üles ehitatud digitaalmisjonäridele, kes pühenduvad regulaarselt virtuaalses keskkonnas inimestega suhtlemisele, kontaktide loomisele ning LIFEconnecti lehele sisu postitamisele.
LIFEconnecti Facbookiga võrreldes selgitas projekti eestvedaja Miroslav Pujic, et kuigi maailma kõige suurem sotsiaalvõrgustik Facbook on suurepärane vahend inimestega suhtlemiseks, ei ole see meie kontrolli all ning valdavalt liigub seal siiski meelelahutusele orienteeritud materjal. LIFEconect on aga meie enda kontrollida ning seal saame me luua sellise keskkonna, mis on sobilik meie eesmärkide saavutamiseks, selgitas Pujic.
Divisjoni meeskonnas töötava Mirjana kohustuseks on LIFEconnectiga seotud turundamine ning selle põhimõtteid tutvustas ta ka seminari ettekandes. Ta selgitas, millised on hetke valitsevad trendid internetimaailmas ja milliseid teemasid inimesed internetis peamiselt otsivad ja jälgivad. Mirjana tutvustas ka eduka postituse tegemise põhimõtteid ning jagas positiivseid edulugusid teiste keelde LIFEconnecti tegemistest.
LIFEconnect on avatud keskkond, kuhu igaüks saab kasutajaks registreeruda ning postitades oma mõtteid ja ideid teistega jagada, kommenteerida teiste posititusi ning vestelda teiste lehel viibijatega.
Allikas: Advent.ee
Seminaril osales ka Põltsamaa koguduse liige Vallo Põldaru.
Kristlikud Matkad – Raftingud
//Piltide ja videotega artikkel saadaval http://matkad.advent.ee/?p=679//
Kui muidu oleme kevadist suurvett nautinud valdavalt kanuudel, siis sedapuhku võtsime maksimumi ainult oma raftinguparvest. Raftinguseeriasse kuulus 3 pühapäeva, kus proovisime järgi Eesti kõige huvitavamad jõed: Piusa, Purtse ning Jägala. Nüüd siis räägime igast raftingust lähemalt.
Piusa Rafting | 25. märts
Piusa oli ainus koht, kus omasime ka pidevat peatuspunkti. Nagu ikka, tuttav Piusa Veere talu. Väike segadus tekkis, kui arutleti kella keeramise asjus. Lõpuks jõudsime küll kokkuleppele, kuhu suunas teda keerata tuleb, kuid hommikul ei saanud ikka keegi aru, mis kell on. Hommikul ärgates jõudsime kõik lõpuks veendumusele, et öösel oli ka lumi maha sadanud. Ning sadu jätkus veelgi. Osalejaid oli palju ja sõidud olid jaotatud kahte paatkonda, seega läksime suure innuga jõe äärde ning Mairo rääkis tarka juttu meie edasise heaolu nimel. Sõit ise oli rahulik, Vana-Vastseliina varemete juures sai jälle peatus ja ühispilt tehtud ning edasi mindud. Ajastus oli natuke varavõitu, jõgi oli suhteliselt jääs, aga õnneks meie paati oli sattunud kalipsoga onu Avo, kes meid iga kivi või jäätüki pealt edasi aitas. Vesi ise oli rahulik, mõni veskitamm ja muu kiiremavooluline koht jäidki meie tipphetkeks. Sisse keegi ei kukkunud, kuid taevast sadav lumi muutis meid sellegipoolest läbimärjaks ning kui jõgi juba päris jäässe läks, otsustasime katkestada. Kehva varustuse ja külma ilma tõttu olid kõik külmunud olekus (välja arvatud Avo) ning ringi keksimist ja surisevaid varbaid leidus igaühel.
Kui esimeses paatkonnas oli olnud mõlema soo esindajaid, siis teine paatkond tõotas tulla mehine. Üks mees tundus kangem kui teine ning meil tekkis küsimus, ega nad meie 4-tunnist teekonda 10 minutiga läbi. Huvitav oli ka see, et teise paatkonna varustatus oli veel kehvem: kellel polnud mütsi, kellel polnud kindaid..mõni mees tuli lõpp-punkti suisa paljajalu. Pärastlõunal saigi 6 merelõvi teele saadetud, Raivo sai selga Avo kalipso, vältimaks madalikul suurt ajakadu. Lumesadu oli lõppenud ning sõit oli sellevõrra kuivem. Esimene paatkond nautis aga sellel ajal Veere talus muhedat seltskonda, käis suitsusaunas ning jões ja trallas niisama ringi. Teine paatkond aga otsustas mitte katkestada ning Piusa Veere taluni ilusti välja sõita. Paar viimast tundi viibisid nad kottpimedas Piusa ürglooduses, kaasas üks pooltühi taskulamp… Ka see oli selge, et Deivy oli ühe oksa peale hüpates ka vees korra ära käinud ning kummikud olid vett servani täis. Väljas olid aga miinuskraadid ning niimoodi Deivy jätkata ei soovinud. Lahendus oli lihtne: pusa seljast ning paljad jalakesed sinna sisse sooja. Piusa Veere talus aga ootasime ja ootasime meremehi koju. Lõpuks kella poole 8 kanti nad saabusidki, silmis rõõm tsivilisatsiooniga kohtumise üle. Mõned külmemad poisid läksid sauna ning teised hakkasid kergelt jääst krabisevat paati kokku pakkima. Seejärel jätsime hüvasti ning jäime järgmise nädala raftingut ootama.
Purtse Rafting | 01. aprill
Seekordne rafting viis meid Ida-Virumaale, kus oli oodata kiirevoolulisemat ning huvitavamat jõge. Kaugemalt tulijad Vallo, Kalle ja Maarja sisustasid oma aega Kristlikute matkade nimevääriliselt ning käisid Lüganuse kirikus, kus jagati parasjagu armulauda. Ilm oli mõnusalt soe ning päike paitas põski. Paadipumpamine käis kähku ning hüppasimegi paati ja hakkasime kuival maal jõuliselt aerutama. 1. aprillil me nalja ei teinud (sest kellelgi polnud see meeleski) ja alguspalve järel asusime teele. Kohalikud olid eelnevalt meile jaganud jõe kohta piisavalt lisainfot ja kartus polnud veel hinge pugenud. Algus oli vägagi rahulik ning nautisime niisama loodust. Pärast esimest tammi läks aga elu huvitavaks, seda kajastab alljärgnev video. Suutsime laskumisel täpselt kivi otsa sõita ning ei jäänud palju puudu et vesi oleks lihtsalt paati voolanud. Rabelemist oli palju ja vasakul pool istuvad inimesed said ilusti märjaks.
Lõpus jälle paistma hakanud päike kuivatas kiirelt ka viimase veepiisa. Lõpuks suubusime merre ning otsustasime, et seekord me edasi minema ei hakka. Kohati oli meri veel jääs. Lõpp-punktist võetud 360 kraadine vaade: (VAATA: http://matkad.advent.ee/?p=679)
Panime pillid kotti ja asusime teele Kadrina poole, kus ootas meid saun. Vahepeal saime väikest lumesadu (Padaorust sõitsime ka läbi). Lisaks ilusale kevadilmale küsisime teed kepikõndijate käest, nautisime saunamõnusid ja asusimegi igaüks tuldud teedpidi koju tagasi. Saunas tehti ka suur avastus, et täna ongi 1. aprill.
Jägala Rafting | 08. aprill
Lõuna-Eestist asus jällegi teele üks tore seltskond suvitajaid. Peagi aga kadusid kõrvust linnulaul ja ninast lillelõhn, sest ainsa autona oli tegu hangedest läbi murdmisega. Kerge huumoriga asja võttes tõotas tulla vägagi seiklusrohke matk. Tuul ja tihe lumesadu olid nii kõvad, et mütsid läksid lendu ning auto kõikus kergelt. Aegviidus võtsime peale ühe külmast kange tädikese ning sõit võis jätkuda. Õnneks lumesadu lõppes peagi ning isegi päike lubas välja tulla. Lumevaip oli kohale jõudes sellegipoolest kohev ning lumesõda võis alata. Varsti saabusid ka lähemalt tulijad ja paadi täispumpamise müsteerium võis alata. Plastiknoaga meil siiski paadinööre lõigata ei õnnestunud ning kuna muud vahendid paadi õhuga täitmiseks tundusid piinarikkad, võtsime paadi kätte ning suundusime üle tee asuva tankla poole. Nüüd laabus kõik kenasti ja pärast instruktsiooni (aerudega lume kühveldamist) lükkasime paadi rõõmsalt vette. Kõigepealt jäi meile ette üks sild, mille alt me otsustasime pika arutelu järel läbi minna. Ainuke viga oli see, et paat oligi täpselt nii kõrge, kui vee ja silla vaheline kõrgus. Jägalasse kogunenud seltskond oli mehiselt hulljulge ning mõned soovisid isegi Jägala joast alla lasta. Tegelikult sõitsime korra ainult joa alla, aga huvitav kogemus oli seegi. Arvestades seda, et kallastel olid kümned juga vaatama tulnud inimesed meid hoogsalt pildistamas.
Kõige kärestikulisemat lõiku läbisime kaks korda ehk siis tassisime paadi vahepeal tagasi. Publikut jagus ka sinnagi, sest tõenäoliselt olid seal alles toimunud võistlused. Sellel lõigul jäid väga vähesed meist kuivaks. Edasine sõit oli lihtne kruiis, oma lõbuks üritasime jäälõhkujat mängida ning teineteisele lund kraesse raputada. Kokkuvõttes oli vägagi ainulaadne matk, arvestades ilmaolusid. Ei tule just tihti ette, et aprilli alguses jõel sõites tuiskab lumi kaldaäärsetelt vallidelt üle pea.
Üldiselt raftingutest rääkides innustaks siinkohal ka vanema generatsiooni inimesi järgneval aastal osa võtma, sest sõudmine on igaühele jõukohane ning võibolla on noortele mõni õpetussõna isegi öelda. Seniks aga järgmiste matkadeni 🙂
Põltsamaa koguduse pasunaansambel Rakveres
7. aprilli hommikul asus Põltsamaa koguduse pasunaansambel teele Rakvere poole. Kodustel peenardel õitsesid krookused ja märtsikellukesed, lõokesed trillerdasid põldude kohal. Rakverele lähenedes jõudsime aga teise kliimavööndisse: puud olid lumest lookas ning maad kattis kohev lumevaip. Uskumatu!
Rakvere kogudus oli valmistunud selleks hingamispäevaks juba pikemat aega: linnas jagati kutseid ja harjutati hoolega laule. Nende töö sai tasutud, sest kirik oli puupüsti rahvast täis. Kohale oli tulnud üle 50 külalise ja umbes samapalju oli oma koguduse liikmeid. Saime meiegi oma lauluhääled nendega ühendada nii mees- kui segakooris. Pasunalood olid maiuspalaks, sest juba aastaid polnud neil selle muusika viljelejaid käinud. Jumala Vaim puudutas kuulajate südameid nii laulude kui Sõna kaudu, mis rääkisid Jeesuse teenetest meie heaks. Ja kuigi ilma vaadates oli imelik laulda laulu ” Jälle on kevad, õites särama lööb maa..” Kanname siiski südames kevadet, igavest KEVADET. Täname Jumalat selle lootuse ja tõotuse eest!
Aitäh Rakvere kogudusele sooja vastuvõtu eest!
Meid kutsuti jälle tagasi, sest 15. septembril tähistab Rakvere kogudus oma 100. aastapäeva! Ka sina, armas lugeja, oled oodatud!
Aprillikuu uudised
6. aprill kell 12.00 kontsertjumalateenistuse salvestus Tallinna adventkirikus, kell 14.00 ETV eetris “Suure Reede jumalateenistus Tallinna adventkirikus”
7. aprill Põltsamaa koguduse pasunaansambel Rakveres / Põltsamaal kell 11:00 Vaikse Laupäeva jumalateenistus
8. aprill Veel üks rafting (matkad.advent.ee)
20.-22. aprill Kristlike Filmitalgute kokkusaamine Kuuri talus
27.-28. aprill Kevadpidustused Tartus:
reedel 19.00 ülistus ja palvekoosolek Tartu adventkirikus
laupäeval 11.00 jumalateenistus Vanemuise Kontserdimajas, kõneleb Bertil Wiklander
18.00 kontsertjumalateenistus
29. aprill Noorte misjoniüritus Tartus
Märtsikuu uudised
Ühte ma olen palunud Issandalt;
seda ma üksnes nõuan,
et ma saaksin asuda Issanda kojas
kogu oma eluaja ning tähele panna
Issanda leebust
ja mõtiskleda tema templis.
Psalmid 27,4
Õhus on tunda juba kevade märke ja päike käib iga päev üha kõrgemat rada. Meie igatsus ja püüd on õppida Jumalat, elu valgust, paremini tundma. Selleks koguneme igal hingamispäeval kell 10:00, et õppida üheskoos Piiblit ning seejärel kuulame jutlust.
Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb:
“Otsige mu palet!”
Siis ma otsin, Issand, sinu palet.
Psalmid 27:8
Pärastlõunal viibime üldjuhul looduses. Õhtupoole hakkame nüüd ehk alates märtsikuust õppima adventkoguduse põhiuskumusi, mis koosnevad 28. doktriinist.
Märtsikuus arutlusele tulevad teemad:
- Ressursside kasutamine (10. märts)
- Kristlik ülalpidamine (17. märts)
- Abielu ja perekond (24. märts)
- Kristuse teenistus taevases pühamus (31. märts)
Täpsemat infot saab koguduse noortejuhi käest.
Õpeta mind, Issand, oma teele
ja juhata mind tasasele teerajale.
Psalmid 27,11
Jeesuse eeskuju
Kui jüngrid astusid ülemisse tuppa, oli nende südames kibedus. Juudas pressis end Kristuse kõrvale vasakule poole, Johannes oli paremal pool. Kui üldse oli mingi kõrgem koht, siis oli Juudas otsustanud selle endale saada. Seepärast pidas ta auväärseks istuda Kristuse kõrval.
Oli ilmnenud veel üks tülipõhjus. Pühade puhul oli tavaks, et üks sulane pesi külaliste jalad, ja selgi korral olid vajalikud ettevalmistused selleks tehtud. Jalgade pesemise jaoks oli valmis kann, vaagen ja rätik, kuid kohal polnud ühtegi sulast. Keegi jüngritest pidi seda nüüd tegema, kuid haavunud meestest polnud keegi tahtlik sulase osa täitma. Külmaverelise ükskõiksusega istusid kõik paigal. Vaikimine kõneles tahtmatusest alanduda.
Kuidas võis Kristus neid aidata, et Saatan nende üle otsustavat võitu ei saaks? Kuidas võis Ta neile mõista anda, et jüngri nime kandmine ei tee neid veel jüngriteks ega kindlusta neile kohta Tema riigis? Kuidas võis Ta näidata, et armastav teenimine ja tõeline alandus on tegelik suurus? Kuidas võis Ta süüdata nende südames armastuse ja avada neid mõistma seda, mida Ta igatses neile rääkida?
Jeesus ootas natuke, et näha, mida jüngrid ette võtavad. Siis tõusis Ta lauast. Võtnud ült kuue, et see ei takistaks Tal tegutseda, võttis Ta rätiku ja sidus selle endale vööle. Hämmastunult jälgisid jüngrid Tema tegevust. «Pärast seda valab Ta vett vaagnasse ja hakkab pesema jüngrite jalgu ning kuivatama rätikuga, millega Ta oli vöötatud.» See tegu avas jüngrite silmad. Kibe häbi ja alandatus täitis nende südant. Nad mõistsid sõnatut etteheidet, ja nägid end hoopis uues valguses.
Nii väljendas Kristus oma jüngritele armastust. Nende isekus tegi Talle haiget, kuid Ta ei hakanud probleemi üle polemiseerima. Selle asemel andis Ta neile eeskuju, mis jäi neile alatiseks meelde. Tema armastust nende vastu polnud võimalik häirida ega kustutada. Ta teadis, et Isa oli andnud kõik Tema kätte nii siis, kui Ta tuli Jumala juurest, kui ka siis, mil Ta läheb sinna tagasi. Ta oli täielikult teadlik oma jumalikkusest; kuid Ta oli võtnud ült kuningliku rüü ja peast krooni ning hakanud sulaseks. Nüüd, oma maise elu lõpul, vöötas Ta ennast kui sulane ja täitis sulase ülesandeid.
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.
Silm silma ja hammas hamba vastu
