skip to Main Content
05jaan. 11

Head UUT AASTAT!

Tere ja rõõmurohket uut aastat kõigile ka Põltsamaa Adventkoguduse kodulehe poolt!

Nagu näha, tabas meid ka uus kujundus. Miks? Lihtsalt üks minu selle aasta lubadus 😉 Vallo

Nagu ikka, teeme siis ka möödunud aastast kokkuvõtte, läbi arvudemaailma.

Tegime:

  • 49 postitust
  • 21 galeriid
  • 641 pilti (üles laetud)

Külastuste statistika Võrdlus on siis aastate 2010 ja 2009 vahel, lisaks protsent populaarsuse tõusu või kahanemise kohta.

Aasta 2010 2009 %
Kogukülastuste arv 4577 4366 +4.83%
Uute külastajate arv 1759 1599 +10.01%
Keskmiselt kodulehel 03:01 min 03:32 min -14.77%
Sattumise viisid
Otsene 20.67% 24.55% -15.82%
Viitavad lehed 69.67% 66.12% +5.37%
Otsingumootorid 9.66% 9.32% +3.59%

Lisaks erinevad edetabelid

Suurimad külastajariigid:

  1. Eesti
  2. Soome
  3. Norra
  4. Inglismaa
  5. Saksamaa
  6. USA
  7. Prantsusmaa
  8. Rootsi
  9. Brasiilia
  10. Läti

Populaarseimad viitajad:

  1. advent.ee
  2. neti.ee
  3. facebook.com
  4. poltsamaa.ee
  5. google.com

Populaarseimad otsingusõnad:

  1. Jeesuse jüngrid
  2. regilaul
  3. Kristuse jüngrid
  4. Spa
  5. tasuta riided Põltsamaal
  6. Kristuse jünger
  7. advent.ee
  8. Kuuri talu
  9. http://poltsamaa.advent.ee/
  10. looduspildid

Täname, et olid meie lugeja eelmisel aastal!

31dets. 10

Aasta kokkuvõtete tegemine

GALERIISSE

26. detsembri õhtupoolikul vuras mitmeid autosid mööda kitsukest lumevallidega ääristatud teed Põltsamaa lähistel asuva talu poole. Põltsamaa kogudus tuli kokku selleks, et teha kokkuvõtet möödunud aastast.

Laulsime ja olime osalised “Kadunud poja” tähendamissõnas. Igaüks võis katsuda oma südant läbi ja mõelda, kuidas tema peegeldas Taevase Isa iseloomu möödunud aastal. Koos piltidega meenutasid erinevad koguduseliikmed sündmusi 2010. aastast.

Perenaised olid maitsvaid roogasid valmistanud ja nii sai kõike degusteerida. Kui kõhud täis said, kõlas ootamatult uksekell. Lastel hakkasid südamed kiiremini põksuma, sest sisse astus mees, kes kinke jagab. Oli laulu ja luuletusi, aga oli ka kavalusega kingi kättesaajaid.

Lõpuks jagasid noored piltide vahendusel Austria muljeid. Nimelt toimus seal sarnane üritus nagu Eestis Piibli ja Palli päevad. Pärast ühist lõpupalvet asuti koduteele.

Jäägu meid ikka saatma sõnum Piiblist:

“Ärge unustage teha head ja pidada osadust, sest sellistest ohvritest on Jumalal hea meel!”   Heebrea 13.16

“Tänu olgu Issandale! Päevast päeva kannab meie koormat Jumal, kes on meie pääste.”  Psalmid 68.20

29dets. 10

Kuidas kohtuda Kuningaga

GALERIISSE

See oli teema, mida käsitleti noorteõhtul vahetult enne jõule. Kristuse esimese tuleku mälestuseks peetavate pühade ootuse aeg andis tõuke mõelda sellele, et Jeesus lubas ka tagasi tulla. See lubadus on Piiblis üks kesksemaid ning kõike asjassepuutuvat polnud võimalik ühe õhtu jooksul käsitleda. Siiski tehti endale selgeks, mida Jeesus ise oma tagasituleku kohta ütles, kui tema jüngrid selle kohta küsisid.

Seejärel oli võimalus näha mitmeid meediast võetud videolõike, kus kujutati Kristuse tagasituleku sündmusi, tehti “tagasitulnud Kristusega” intervjuud või edastati ennustusi tulevikuks. Noored said äsja Piiblist loetud tekstide põhjal kindlaks teha, et need videolõigud ei vastanud Piibli kirjeldustele tulevasest Kristuse tagasitulekust.

Tõepoolest, Jeesus ütles, et tuleb palju valekristuseid (Matt.24,23-26.). Seetõttu pole midagi imestada, et oma missiooni ühest laohoonest juhtiv mees ennast Kristuseks nimetas. Meie aga saame kindlustundega öelda, et kui Jeesus teist korda tuleb, ei astu ta maapinnale, vaid jääb üles õhku: “Issand ise tuleb taevast alla sõjahüüuga, peaingli hääle ja Jumala pasunaga, ja Kristuses surnud tõusevad üles esmalt; selle järele kistakse meid, kes elame ja üle jääme, ühtlasi nendega pilvede peal Issandale vastu üles õhku.” (1. Tess.4,16-17.) Tõele ei saa ka vastata see, et Jeesus tuleb salaja ja inimesed, keda ta ära võtab, kaovad salaja, sest Piiblis on öeldud, et “kõik silmad saavad teda näha” (Ilm.1,7.). Kindlasti ei saa me uskuda ühtegi maailma lõpu ennustust, mis on ajaliselt kindlaks määratud, sest “sellest päevast ja tunnist ei tea ükski, ei inglidki taevas ega ka Poeg, muud kui Isa üksi” (Matt.24,36.).

Kuidas siiski Kuningaga kohtumiseks valmis olla, jäi seekord lahtiseks. Kuid uuel aastal algab pastor Mart Vari juhendamisel piiblikursus ning noortel paluti mõelda, millal oleks parim aeg selle läbiviimiseks, kas nädala lõpul või mingil õhtul nädala sees.

Seekordse noorteõhtu olid ette valmistanud kolm noormeest: Kalle, Tanis ja Vallo. Nende töö oli vaieldamatult tänu ja tunnustust väärt. Jääme põnevusega järgmisi kordasid ootama.

27nov. 10

Hingamiseta siiski ei saa

Galeriisse

Selline mõte jäi noorteõhtult kõlama. Puhkust on igal juhul vaja.

Külla kutsutud endine Põltsamaa koguduse pastor Kaido Kask selgitas, et Piibel peab puhkamist väga tähtsaks. Nii tähtsaks, et käsk seitsmendal päeval puhata on antud ühe käsuna kümnest. Ta rõhutas seitsmenda päeva erilisust, sest ka Jumal puhkas just sellel päeval ja andis sellele oma õnnistuse ja tõotused.

Üks koguduse noortest, Tanis Kulp, rääkis oma intervjuus muuhulgas ka sellest, et kuigi standardiseerimise protsessi käigus üha enam maid paigutavad kalendrisse nädala esimese päeva kohale esmaspäeva, pole see sugugi mitte alati nii olnud. Nädalapäevade numbrilised nimetused iseenesest on juba uus komme ning nädala alustamine esmaspäevast samuti. Tegelikult on väga paljude maade kalendrites nädala esimeseks päevaks endiselt pühapäev. Kui võrrelda erinevaid keeli, siis näiteks venekeelses Piiblis on selgesõnaliselt kirjas, et päev, mida tuleb pühitseda, on “subbota” (eesti keeles “laupäev”) ning konkreetselt laupäeva kohta igapäevakeeles käibivat nimetust on kasutatud veel mõnegi keele piiblitõlkes. Seetõttu on segadus, kas seitsmendaks päevaks võiks äkki lugeda hoopis pühapäeva, puhtalt balti probleem.

Külaline Tartust, Kärt Vahtramäe, rääkis kaasakiskuvalt ja praktiliselt, mida tema jaoks tähendab üks hingamispäev ning kuidas on võimalik seda õppida üha paremini veetma. Hingamiseta siiski ei saa – isegi kui sa veel ei oska koos Jumalaga olla või Teda uskuda, siis puhkust on sulle ikka tarvis. Parim puhkus on aga koos Jumalaga!

Aitäh Helenale intervjuude idee ja teostuse eest! Loodan, et kõikide noorte loomingulisus sai hea impulsi ja edaspidi võime nautida erinevate tegijate omanäolisi noorteõhtuid.

Kristuse mäejutlus – teie olete maa sool

Jeesus on oma õpetustes kasutanud väga kujundlikku keelt. Ajal, mil raamatuid polnud või olid need kirjarullide näol vähe kättesaadavad, hoolitses meie Issand oma järgijate eest, et vaimulikud tõed neile paremini meelde jääksid. Just sellest eesmärgist johtus Tema rikkalik mõistukõnede kasutamine ja keele ülim kujundlikkus.

Väljendit „maa sool” pole võimalik kasutada otseses tähenduses, sest maa ja sool ühendatuna ei kanna ilmselt mingit vilja. Minu praktikas on sool väga hea vahend kõnniteeplaatide vahelt umbrohu tõrjumiseks. Parema arusaama annab aga tõlge, kus „maa sool” on seotud väetisega, mis maale õiget rammu annab ja selle tõeliselt viljakandvaks muudab.

Millise „väetisena” Jeesus meid näha soovib, sellest mõtiskleme koos laupäeval 09. märtsil kell 11.00 adventkoguduse jumalateenistusel.

mage sool

Piiblisalm

uurib Seadust--

Head mõtted

kevade hõngVahel hommik uduvines, aga kevade hõngu haistab nina,

mida ootad on veel tulemas – nii kevad,päike kui taevasina.

Kui arvad,et elad tänases keset teadmatuse täpset fooni

pikale venivas, rahutuks tegevas, eraldamata selgeid jooni.

Iga mõte-sõna-tegu-harjumus-iseloom, kujundab saatust

ja oma valitud otsustest peegeldub vastu võitu või kaotust.

Mismoodi ma tean,et talve järel jälle saabub kaunis kevad-

vaatad märke looduses, saabuvad laululinnudki nemad,

kogu taevaalune täitub siis lindude lustlikust lauluhäälest,

iga pakatav pung sul kindlalt tunnistab kevadisest meelest.

Nii ka Jeesuse tulekust Piiblis on inimlastele antud teada

tähele pannes neid märke,Tema tulekuks valmis end seada.

M.A.

Kallihinnaline pärl

pärl1

Meie Päästja võrdles lunastava armastuse õnnistusi kallihinnalise pärliga. Ta illustreeris oma õpetust tähendamissõnaga kaupmehest, kes “otsis ilusaid pärleid. Kui ta leidis siis ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle.” Kristus ise on eriti hinnaline pärl. Temas on koos Isa auhiilgus ja Jumala täius. Ta on Isa au ja Tema isiku eriline kuju. Tema iseloomus avaldub Jumala iseloomuomaduste au. Pühakirja iga lehekülg kiirgab Tema valgust. Kristuse õigus on ühegi vea ja plekita nagu puhas valge pärl. Ükski inimese tegu ei suuda Jumala suurt ja kallist andi paremaks muuta. See on veatu. Kristuses “peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded”. (Kl 2:3) Tema “on saanud meile tarkuseks Jumalalt ning õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks”. (1Kr.1:30) Kõik, mida on vaja inimhinge vajaduste ja igatsuste rahuldamiseks selles ja tulevases maailmas, on olemas Kristuses. Meie Lunastaja on nii kallihinnaline pärl, et sellega võrreldes võib pidada kõiki muid asju tühiseks.
 Tähendamissõnas ei anta pärlit kingitusena. Kaupmees ostis pärli kogu oma vara hinnaga. Paljud kahtlevad selle tähenduses, sest Kristust esitatakse Pühakirjas annina. Ta on and, aga ainult neile, kes annavad ennast, oma hinge, ihu ja vaimu, täielikult Temale. Me peame andma end Kristusele, elama elu, mis on valmis kuuletuma kõigile Tema tingimustele. Kõik, mis me oleme, kõik annid ja võimed, mis meil on, on Issanda omad ja tuleb pühendada Tema teenimisele. Kui me end niimoodi tervenisti Temale anname, siis annab Kristus end koos kõigi taevaste aaretega meile. Me saame pärli kalli hinna eest.
 Kristuse evangeelium on õnnistus, mida kõik võivad saada. Lunastust suudavad osta nii kõige vaesemad kui ka kõige rikkamad, seda ei saa hankida mitte mingisuguse ilmaliku jõukusega. See saavutatakse teenistusvalmi sõnakuulelikkusega, andes end Kristuse omandiks.
 Me ei saa lunastust ära teenida, kuid me peame seda otsima sellise huvi ja sihikindlusega, nagu loobuksime selle nimel kõigest, mis maailmas on.
E.G.White’i raamatust “Kristuse tähendamissõnad”.
Back To Top