Kevade õppetunnid
Läheb me tee
läbi sügislehtede, talviste lumede,
kevadvihmade, loojangute ja sündide imede.
Läheb ja tihti ei märka me,
et kõik see on Jumala ime.
Mingu siis seegi kevadeteekond
suvesse taevaste helide saatel,
südames kandes Jumala päikest –
seda suurimat armastuse imet.
Sellel nädalal algas kevad.Kas me õpime Jumalat paremini tundma seemet külvates ja looduse tärkamist vaadeldes?
“Südame muutusest,mille kaudu saame Jumala lapseks, räägitakse Piiblis kui sündimisest.Veel võrreldakse seda põllumehe külvatud hea seemne idanemisega.Nõnda ka need,kes on äsja kogenud pöördumist Kristuses,peavad nagu “äsjasündinud lapsed” kasvama täiskasvanud meesteks ja naisteks Kristuses Jeesuses.Või nagu põllule külvatud hea seeme,peavad ka nemad kasvama ja vilja kandma.Nagu eluga,nii on ka kasvamisega.Vaid Jumal saab panna punga puhkema ja õie vilja kandma.Tema väe läbi areneb seemnest “esmalt orast,seejärel päid,seejärel täit nisutera pea sees”.Jeesus käsib:”Pange tähele lilli,”kuidas nad kasvavad.Taimed ja lilled ei kasva oma hoole,mure ega jõupingutustega,vaid vastu võttes seda,millega Jumal on neid varustanud,et rahuldada nende elu vajadused.Laps ei saa endale oma jõuga ega muretsemisega pikkust juurde lisada.Sama vähe saad sina oma muretsemise või pingutamisega julgestada oma vaimulikku kasvu.Taim,nagu lapski,kasvab,võttes ümbrusest vastu seda,mis on tema elu jaoks vajalik:õhku,päikesepaistet ja toitu.Mida tähendavad need loodusannid loomadele ja taimedele,seda on Kristus nendele,kes Temale loodavad. Nagu lill pöördub päikese poole,et valguskiired tooksid esile selle ilu ja sümmeetria,nii peaksime ka meie pöörduma Õiguse Päikese poole,et taeva valgus saaks meid valgustada ja meie iseloom saaks arendatud Kristuse sarnaseks. Jeesus õpetab sedasama,kui Ta ütleb:”Jääge minusse ja mina jään teisse.Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette,kui ta ei jää viinapuu külge,nõnda ka teie,kui te ei jää minu külge…Sest minust lahus ei suuda te midagi teha.”Et elada püha elu,oled sa sama sõltuv Kristusest,nagu oks on sõltuv tüvest,et kasvada ja vilja kanda.Lahus Temast ei ole sul elu.Sul pole jõudu kiusatustele vastu seista ning sa ei suuda kasvada armus ega pühaduses.Temas püsides võid sa õitseda .Temast elu ammutades sa ei närtsi ega jää viljatuks.Sa oled siis nagu puu,mis on istutatud veeojade äärde.”(Tsitaadid raamatust:Tee Kristuse juurde)
Tundkem siis,püüdkem tunda Jehoovat: Tema tulek on kindel nagu koit; Tema tuleb meile nagu vihm,otsegu kevadine vihm,mis kastab maad! (Hoosea6:3)
Kaunist kevadet – uut elu ka sinu südamesse,tärkamise ja ärkamise aega!
Kogudus …
…milleks seda vaja? Ja milleks neid nii palju on?
Jumal lõi inimese, et temaga suhelda, et temaga osaduses olla. Piiblis on Jumala ja koguduse suhet võrreldud peigmehe ja pruudi suhtega. Inimese valikute tõttu, patu tõttu, on see suhe kahjuks mõranenud ja vahel tundub, et lõplikust katkiminekust pole palju puudu olnud.
Enneveeuputusaegsest kogudusest ei ole meil palju teada. On vaid teada, et inimkond oli lõhenenud kaheks: Jumala lapsed ja inimeste lapsed (1.Ms. 6.ptk.). Samast peatükist saame teada, et abielud Jumala laste ja Jumala hülgajate vahel viisid lõpuks selleni, et “kurjus maa peal oli suur”, “maa oli Jumala palge ees raisku läinud ja vägivald täitis maad” ning Jumal otsustas sellele lõpu teha. Järgnes 120 aastat hoiatuskuulutust ja seejärel esimene ristimine, millest Piiblis üldse juttu on. See oli karm kogemus, kui Noa ja tema pere, kokku kaheksa inimest, ülemaailmses katastroofis, milles maapind pahupidi pöörati ja klimaatilised tingimused kardinaalselt muutusid, “veest päästeti” (1. Pt. 3, 20.) Peetrus lisab veel järgmises salmis: “Selle võrdkujuna päästab teidki ristimine, mis ei ole lihaliku rüveduse kõrvaldamine, vaid hea südametunnistuse taotlemine Jumalalt Jeesuse Kristuse ülestõusmise kaudu.”
Laeva minemisega näitasid need kaheksa inimest, et nad usuvad ja usaldavad Jumalat, ning sedasi moodustasid nad Jumalat uskuva kogukonna e. koguduse. Ometi ei läinud kaua aega, kui ka see kogudus usust ära langes ja Paabeli torni ehitama hakkas (1.Ms. 11.ptk.). Jälle püüdis Jumal koondada endale ustavaid inimesi ja astus lepinguvahekorda Aabramiga (1.Ms. 15.ptk.). Järgmine ristimine, millest räägib Piibel, on Aabrahami järeltulijate ristimine, kui nad Egiptusest rahvana välja tulid: “… kõik meie esiisad olid pilve all ja kõik läksid läbi mere ja kõik ristiti Moosesesse pilves ja meres.” (1.Kr.10,1-2.).
Moosese laulus (5. Ms. 32. ptk.) kirjeldatakse Jumala erilist armastust oma rahva (koguduse) vastu, kuid prohvetlikult on seal ka ennustused, et nad unustavad Jumala, ohverdavad haldjaile ja uutele jumalatele. “Nad on mind ärritanud nendega, kes ei ole jumalad, on mind vihastanud oma tühisustega. Aga mina ärritan neid rahvaga, kes ei ole rahvas: ma vihastan neid mõistmatute paganatega.” (5. Ms. 32,21.) Prohvet Sakarja ütleb selgelt: “Sel päeval hoiab Issanda poole palju paganaid ja nad saavad minu rahvaks.” (Sk.2,15.) See ettekuulutus täitus, kui kristlik kogudus pöördus evangeeliumikuulutusega kõigi rahvaste poole ja see toimus täpselt siis, kui prohvet Taanieli poolt ettekuulutatud aeg – juutide aeg erilise rahvana – täis sai. (Tn.9,24-27.)
Ettekuulutustest kristliku koguduse kohta ja nende täitumisest saab olema hingamispäevane jutlus 23. märtsil. Tulge kuulama!
Kui Sa tahad jumalateenistusele kodus interneti kaudu otse kaasa elada, mine aadressile http://live.advent.ee/
Ülemaailmne noortepäev
Hingamispäev, 16. märts 2013
PLAAN
Peakonverentsi noorteosakond on konsulteerinud Adventkiriku kõigi 13 divisjoni noortejuhtidega ning leidnud tugevat toetust Ülemaailmsele noortepäevale, mis toob misjoni ja teenimise vaimus kokku noored üle kogu maailma.
Selleks on valitud 16. märts, 2013 kui noorte palvenädala 1. päev. Kuigi mõnedes maailma osades toimub noorte palvenädal erinevatel aegadel, ühinevad noored ühisel eesmärgil sel päeval üle kogu maailma.
EESMÄRK
Ülemaailmse noortepäeva eesmärk on taaselustada kuulumistunne sellesse globaalsesse noortearmeesse, mis on kutsutud osalema adventsõnumi kuulutamises selle rahvapõlve ajal.
Päeva teema on “Üks kaastundes”, mis põhineb ühel Jeesuse tuntuimatest tähendamissõnadest, nimelt tähendamissõnal halastajast samaarlasest, mis on kirjas Luuka 10:25-37. See saab olema põlvkondadevaheline kaastunde päev, kus laiem kogudusepere on kutsutud liituma noortega teenimises.
STRATEEGIA
Hingamispäeval, 16. märtsil 2013 on kaheksal miljonil noorel üks hingamispäevakool vähem ning nad kuulevad ühe jutluse vähem — nad saavad ise olema hingamispäevakooli tund ja jutlus. Nad astuvad kirikust välja, et jõuda inimesteni Jeesuse nimel.
Ülemaailmsel noortepäeval on kuus osa:
- Noored kohalikest kogudustest, piirkondadest või liitudest kohtuvad ja veedavad osa hingamispäevast tänavail ja kohalikes kogukondades.
- Nad osalevad eelnevalt valitud ja planeeritud kaastundetegudes.
- Eelneva tegevuse lõppedes annavad 8 miljonit noort üle maailma ülima elupäästva halastusteona verd (või teevad lubaduse vere andmiseks kindlas tulevikus).
- Päikeseloojangul kogunevad noored oma kohalikes kogudustes, piirkondades või liitudes tähistama ja alustama palvenädalat (kus see toimub).
- Noored kõikjal maailmas on ühendatud tehnoloogia kaudu, kust jagame toimuvat ja äratame mööda ajatsoone liikudes kogu Maad.
- Tunnusena globaalsel ettevõtmisel kõigile spetsiaalne T-särk.
Ülemaailmne noortepäev saab olema iga-aastane sündmus, igal aastal erineva rõhuasetusega.
Osavõtja päevik [Aktiivrühma seminar]
Seminarist võttis osa ka Hanna-Liisa Võrust. Alljärgnev on kirja pandud tema poolt. Aitäh jagamast!
1.-3. märtsil toimus Põltsamaal noorte aktiivrühma seminar. Reedel, 1. märtsil, tulid mõned juba Põltsamaale ning saime osa palvekoosolekust. Meid võeti väga sõbralikult vastu. Suur rõõm oli kohtuda sõpradega ning samuti oli tore uurida Jumala Sõna. Mulle meeldis väga peale piibliuurimist väikestes gruppides palvetamine. See tekitas kohe sellise mõnusa osaduse- ning hingamispäevatunde.
Peale kirikut sõitsime Maurerite poole, et saata mööda öö, kuid enne kui sai ööunele, tuli harjutada natukene laule laupäevaseks jumalateenistuseks. Kui laulud said harjutatud läksime kes pessu, kes tuttu või siis jutustama. Reede õhtuks jõudis meid Põltsamaale 6 ,kuid pühapäevasel loendamisel oli meid 19. Sinna oleks pidanud veel vähemalt 2 inimest juurde liitma, kuid ülelugemise ajaks olid nad juba kodupoole teele asunud.
Laupäeva hommikul ärgates avastasime, et ei tulegi veel kevad, vaid õues on hoopis 14 miinuskraadi. Nii kui ma nina uksest välja pistsin tundsin mõnusat karget talveõhku. Kõik oli niii ilus. Lumi sillerdas päikesepaistel ning krudises mõnusalt jalge all. Kiirustasime Triinuga ruttu teise majja, et hommikust süüa, (söögiks ei olnud piim ja Cinamonid) et seejärel kirikusse sõita. Meile anti korraldus täpselt kell 9 kiriku juures olla, seega pidime kiirustama. Jõudsime ilusti õigeks ajaks ning saime osa LILLEDEST. Laulsime paar laulu ning Hanna-Liisa Nõmmik jagas meiega huvitavaid mõtteid, mis tal tekkisid Piiblit lugedes. Järgnevalt luges Ardo meile misjonijutu ning peale seda läksime õppetükitundi, mida viisid läbi Siim ja Ly. Selle nädala õppetükk oli väga huvitav, rääkis abieluteemadel. Noored said tunni juhtimisega väga hästi hakkama – tublid!
Muidugi jätkus hingamispäev jumalateenistusega. Muusikat tegid Võru noored, väga huvitava lastejutu näitlesid Helena ja Kalle ning meile mängis ka Põltsamaa koguduse puhkpilliorkester. Jumalateenistuse lõppedes saime süüa ja peale seda naasime kirikusaali, et kuulata Toomast, kes rääkis meile ristimise tähendusest ja ajaloost. Hiljem jaotati meid gruppidesse ning pidime arutlema ristimise kohta esitatud küsimuste üle. Samuti rääkis Hele meile, mida võime lugeda sama teema kohta Piiblist.
Seekord oli meile antud ka kodune ülesanne, milleks oli lugeda “Patriarhidest ja prohvetitest” peatükk prohvetite koolide kohta. Meid jaotati uuesti gruppidesse ning igale grupile anti mingi lõik, mille üle pidime arutlema ja hiljem teistega oma mõtteid jagama. Pärast pikka mõttetööd saime süüa ning seejärel läksime Maurerite poole sauna. Oligi juba kätte jõudnud südaöö ja oli aeg magama minna.
Pühapäeval, 3. märtsil, oli ärgata raske, kuid lõpuks saime siiski üles ja kiirustasime sööma. Hiljem sõitsime kirikusse ning olid jälle LILLED. Pühapäeva hommikul rääkis meile Jaanus Tilk ja nagu ka laupäeval, laulsime koos paar laulu. Järgnevalt rääkis meile Lauri Beekmann teemal “Adventistid, kas jätkame kasklastena?” Mina kuulsin näiteks esmakordselt, et alkohol on vähkitekitav aine. Üleüldse, kõik mis meile räägiti, oli väga huvitav. Hiljem jagati meid jälle gruppidesse ning arutlesime karskluse teemadel.
Programmi oli veel jäänud lõunasöök ja juba paistiski lõpp. Enne sööki laulsime veel kiirelt paar laulu ning tegime ühispildi ja palve. Peale söömist hakkasime liikuma kodu poole ning olime väga tänulikud Taevaisale, korraldajatele ning osalejatele kordaläinud ürituse eest! Aitäh! 🙂
2.-3. märts
25 Photos
Noorte aktiivrühma seminar
Noorte aktiivrühma seminar toimub 1.-3.märtsil Põltsamaal.Kõik on oodatud kohale reede õhtuks,mil toimub palvekoosolek kell 19.00 Hingamispäeva hommikul kell 10.00 õppetükk ja pärast seda jumalateenistus.
Piibliteemana õpime ja arutleme seekord ristimisest.
Kust pärineb ristimise rituaal. Kuidas on ristimise viis ajaloos erinevates usulistes taustades muundunud ja moondunud. – Toomas Lukk
Ristimise piibellik tähendus – mis on selle koht kristlikus kogemuses? milleks seda vaja? kas see on kohustuslik samm? mida see annab? mis juhtub inimesega ristimises? – Hele Kulp
Pühapäeval jätkame alkoholiteemal.
Adventistid, kas jätkame karsklastena? – Lauri Beekmann
Alkoholist üleüldiselt. Põhjust olla karsklane on rohkem kui Ellen Whte’i aegadel. Miks me oleme karsklased. Kas meil sellest tulenevalt võiks olla aktiivne roll väljapoole.
Kohtumiseni Põltsamaal!
Lõikustänu jumalateenistus 12. oktoobril kell 11.00
“Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguse Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju. Tema on oma tahtel meid sünnitanud tõe sõna kaudu, et me oleksime otsekui uudsevili tema loodute seas.” (Jk 1:17.18)
Iga seeme kannab oma vilja. Õigetes tingimustes külvatud seeme areneb eluks taimes. Kadumatu Sõna seeme, mille hing usu kaudu vastu võtab, toob esile iseloomu ja elu, mis sarnaneb Jumala elu ja iseloomuga. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Loomistöö mälestusmärk
Suur Jumal oli rajanud Maa alused. Ta oli katnud kogu maailma iluga ja täitnud selle inimesele tarvisminevaga. Ta oli loonud kõik maa ja mere imed. Kuue päevaga oli suur loomistöö valminud. Ja Jumal “hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis Ta oli teinud. Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest Ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud.” (1.Ms 2:2.3) Jumal silmitses rahuldustundega oma kätetööd. Kõik oli täiuslik, jumaliku Meistri vääriline. Nüüd Ta puhkas — mitte tööväsimusest, vaid rõõmust, nähes oma tarkuse ja headuse tulemust ja au ilmnemist.
Jumal pühitses, s.t. eraldas seitsmenda päeva, mil Tema puhkas, puhkepäevaks inimestele. Looja eeskujul tuli inimesel sel pühal päeval puhata, et tal oleks aega taevast ja maad silmitsedes mõtiskleda Jumala suure loomistöö üle ning et ta Jumala tarkusest ja headusest kõnelevaid tõendeid nähes võiks kogu südamest armastada ja austada oma Loojat.
Jumal püstitas Eedenis mälestusmärgi oma loomistööst; Ta andis oma õnnistuse seitsmendale päevale. Hingamispäev kingiti Aadamale, kogu inimperekonna isale ja esindajale. Selle päeva pühitsemine pidi kõnelema tõsiasjast, et kõik maa elanikud tunnustavad tänuga Jumalat oma Loojana ja õiglase Ülemvalitsejana; nad tunnustavad, et nemad on Tema kätetöö ja Temast sõltuvad. Niisiis oli tegemist tähisega, mis anti kogu inimsoole. Tegemist polnud mingi ülekantud mõistega või ühe rahva jaoks kohaldatud korraldusega.
Jumal nägi, et inimene vajas hingamispäeva, ja seda isegi paradiisis. Oli oluline, et inimene paneks igal seitsmendal päeval kõrvale oma harrastused ja ettevõtmised ning selliselt neist vaba olles saaks sügavamalt mõtiskleda Jumala tegevuse, headuse ja väe üle. Inimene vajas hingamispäeva kui igapäevasest jõulisemat meeldetuletust Jumala armastusest. Ta vajas tänutunde elavdamist, sest kõik, mis inimesele kuulus ja mille üle ta rõõmu tundis, tuli ju tegelikult Looja heldest käest.
Jumala soov on, et hingamispäev juhiks inimeste mõtted Tema loomistööle. Loodus kõneleb inimmeeltele Jumala — Looja, kõige üle Valitseja — olemasolust. “Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab Tema käte tööd! Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust!” (Ps 19:2.3) Kauniks loodud maa tunnistab Jumala armastusest. Võime näha Tema armastust igikestvates mäetippudes, majesteetlikes puudes, puhkevates pungades ja õrnades lilleõites. Hingamispäev, mis osutab Loojale, innustab inimesi avama suurt looduseraamatut ja lugema sealt Looja väest, tarkusest ja armastusest.
E.G.White’i raamatust “Patriarhid ja prohvetid”
Jumalaga teel
Lohutus kuulub neile, kes kurvastavad katsumuste ja murede tõttu. Kurbusekibedus ja elu kitsaskohad on paremad patunaudingutest. Kannatuste varal näitab Jumal meile meie iseloomu vigu; Tema armu läbi võime neist vabaneda. Me märkame endas seni tundmata külgi ning seisame silmitsi pakkumisega võtta vastu noomitus ja Jumala nõuanne.
Issanda teed on mõistmatud inimesele, kes soovib näha kõike enesele meelepärases valguses. Tema teed näivad meie inimloomusele vahel süngete ja rõõmututena. Kuid Jumala teed on armu teed, mille lõpul on lunastus. Eelija ei teadnud, mida soovis, kui ta kõrbe mahajäetuses palus elust väsinuna surma. Halastusrikas Jumal ei täitnud tema palvet. Eelijal oli veel suur töö teha; ja siis kui see oli tehtud, ei surnud ta nukralt üksildasena kõrbes, vaid tõsteti taevavankris üles Jumala trooni juurde.
Jumal lausub kurvale: “Ma olen näinud tema teid, aga ma parandan ja juhatan teda; ja ma tasun temale troostiga ning loon ta leinajaile huultevilja.” “Ma muudan nende leina rõõmuks, ma trööstin ja rõõmustan neid pärast kurvastust.” (Jes.57,18; Jer.31,13) EGW “Ajastute igatsus”