Seenioride laager 2013
23. juuli keskpäeval on taevas kaetud tihedate hallide pilvedega. Kuuri talu armsa järvekese kaldale saabuvad esimesed külalised. Nimelt siin, Põltsamaa lähistel, toimub tänavune seenioride laager. Esimeste saabujate hulgas on need auväärsed vanad vennad, kes seitse aastat tagasi nendele kogunemistele aluse panid. Huvitav on jälgida, kuidas üksteist südamlikult tervitades kaldub nende kõnelus kohe Jeesuse taastuleku lähedusele. Nende silmad säravad usus ja lootuses.
Ilja Stepanov rääkis laagrilistele, kuidas seenioride laagri traditsioon alguse sai. Oli nii, et koguduse eakad tundsid endid kõrvaletõrjututena. Noorematel on palju ühisüritusi, aga vanad ainult istuvad ja kuulavad. Asja üle järele mõeldes otsustas ta: “Aga kes siis peab meie eest tegutsema hakkama kui mitte meie ise! Meie teeme ka oma laagri.” Liidu juhatus toetas seda ettevõtmist. Selle aasta laager oli juba seitsmes. Kuid üha rohkem ja rohkem on seenioride laagris ka nooremaid inimesi ja ka päris noori. Vanad ja noored on üksteisele lähenenud.
Laagrilisi on tulnud tervitama Põltsamaa koguduse “pasunapoisid”. Aitähe neile! Nende pillihelide saatel kõlab ka ühislaul “Puhuge pasunat valjusti nüüd, Jeesus ju ilmub meil pea!” Samal ajal kerkib lipumasti laagri lipp. Tugev tuul paneb selle rõõmsasti lehvima. Isegi päike on pilvede vahelt paistma hakanud. Laager on pidulikult avatud.
Kogunetakse kõigile tuttava sini-valge telgi alla.
Mervi kõneleb apostel Johannese elust. Johannes oli Jeesusest tunduvalt noorem ja arvatavasti ka Tema sugulane. Ta oli kolm ja pool aastat Jeesuse õpilane, armastatud jünger. Temagi lootis, et Jeesusest saab Messias, kuningas, kes vabastab oma rahva. See unistus ei täitunud, Jeesus võeti kinni ja löödi risti. See oli valus pettumus. Ometi oli Johannesel julgust minna Jeesuse risti alla, olla seal koos Temaga. Tema oli ka see, kes kiirustas jooksujalu tühja haua juurde.
Peale Jeesuse taevasseminekut kuulutasid apostlid evangeeliumisõnumit julgesti, kuigi neid takistati ja kiusati taga. Ka Johannes pidi palju kannatama.
Möödusid aastakümned. Juba Jeruusalemma hävitamises nähti lõpuaja märke, kuid Jeesus ei tulnud. Johannes pidi veel pikka aega ootama. Koos Jeesusega elatud aeg jäi kaugesse minevikku…
Johannes sai vanaks. Ta oli usu pärast pagendatud Patmosele. Ja siis äkki ühel päeval tunneb ta end olevat ülendatud nägemusse. Ta kuuleb enese taga valju häält. Ta kuulab hoolega, sest hääl tundub tuttav. Jah, tõesti, see on Jeesuse hääl! Ta pöördub vaatama ja näeb Jeesust. See on tema armas Sõber Jeesus. On möödunud palju-palju aega, aga nüüd nad kohtuvad taas – vana Johannes ja Aukuningas Jeesus. Milline kohtumine! Jeesuse auhiilgus on aga nii suur, et Johannes ei talu seda. Ta langeb maha nagu surnu. Jeesus läheneb talle armastuses ja ütleb: “Ära karda! Mina olen Esimene ja Viimane ja Elav! Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti!”
Meiegi oleme pika elu jooksul oodanud ja oodanud oma Päästjat, aga Jeesus pole tulnud. Siiski, Ta tuleb kindlasti. Meil kõigil on kohtumine oma armsa Sõbraga veel ees. See kohtumine saab olema ülimalt auline. Me võime täna öelda kindlas usu: Tule, Issand Jeesus!
Mervi vastab ka varem esitatud küsimustele. Ta toob esile fakte juutide tavadest Jeesuse elu ajal, selgitab, kuidas rabid lähenesid pühale Seadusele, kuidas Jumala nime MINA OLEN kasutati erinevatel aegadel ja eri tõlgetes. Aitäh Mervile.
Ilja Stepanov kutsub oma sõnavõtus meid üles kiirustama Jeesuse taastulekut.
Laagri teisel päeval saabub aina uusi osalejaid. Mitmed on kaasa toonud oma sõpru. Jumal on juhtinud neid erilisi kokkusaamisi.
Hommikupoolikul kõneleb meie liidu esimees David Nõmmik. Ta toob esile tarkade meeste ütlusi mõtetest, õppimisest, kasvamisest, nagu: kui inimene on liiga suur, et õppida, siis ta enam ei kasva; toida oma vaimu suurte mõtetega, sest sa ei pääse kunagi kõrgemale kui su mõtted. Päritud iseloomujooned võivad ilmneda alles vanaduses. See tõdemus paneb mõtlema – iseloom on ju ainus, mille igavikku kaasa saame. Kui Kristuses kasvamist ei toimu, siis päritud halvad omadused võivad lämmatada kõik hea.
Keskpäeval saabuvad üllatuskülalised – lasteorkester. Need mitmest linnad kogunenud lapsed olid harjutanud kahel päeval ja on nüüd valmis mängima ja laulma. Nende rõõmsameelne ja asjalik esinemine toob kuulajatele pisara silma. Nad on väga tublid. Suur aitäh esinejatele ja nende juhendajatele.
Peale lõunat esitab mõtteid loodusest vend Viktor. Temal jätkub muhedaid ütlemisi nii enda kui kõige ümbritseva kohta. Ta on koostanud ka viktoriiniküsimused Piibli ainetel.
Rein Kalmus peatub oma sõnavõtus pikemalt palvekaartidel, mis on osa ülemaailmse Suure Lootuse projektist.
Veel mõned nõuanded temalt: Ära kasuta piiblitekste väljaspool konteksti. Vaimulik tarkus on Jumala tundmine, see peaks avalduma alandlikkuses. Meil peaks olema eesmärk saada alandlikuks. Moosese kohta on kirjutatud, et ta oli kõige alandlikum inimene. Kuidas ta selliseks sai? Mõelgem sellele! Kui Jumal räägib, siis kuulame vaikides. Las Jumala sõna jääb alati viimaseks.
Kolmandal päeval räägib Salme Siimisker tervisest ja tervislikust toitumisest, tuletab meelde ravimtaimede tähtsust, nende kasutamist. Ta viib läbi ka viktoriini. Siis tegi Rakverest õde Vilja Kaasik ülevaate jooksva nädala õppetükist ja Raely Viirsalu korraldas piibliviktoriini.
Laager lõpetatakse keskpäeval. Jääb kõlama mõte: Valvake, sest te ei tea aega!
Laagri lahutamatuks osaks on alati lõkkeõhtu, paljud esinemised, ühispalved (sh ka kella seitsmesed palved), mitmed sõnavõtud, tunnistused, lauluettekanded, ühispildi tegemine, ühised söögiajad, tublimate täname.
Kogu laagripere on eriliselt tänulik maitsva ja küllusliku lõuna eest, mille valmistasid Mare ja Maarja. Kohapeal said ööbida kõik soovijad.
Laagrilisi oli enamustest kogudustest kokku saja ringis, vanuses 1…95 aastat.
Muljeid osalejatelt.
Raely Valgast: Usun, et meie, vanad, oleme kord koos taevariigis jälle noored.
Guido Viljandist: Mulle meeldis, kuidas meie eakad ootavad nii elavalt Jeesuse tagasitulekut. Nende südamesoov on olla koos Jeesusega läbi igaviku.
Margit Paidest: Tore oli näha eakate säravaid silmi. Väga armas oli lasteorkestri kontsert. Selline vanade ja noorte ja laste koostegutsemine võiks jätkuda. Taevaisa õnnistusi kõigile!
Vally-Reet Viljandist: Seeniorid on lihtsad, targad, ja kuigi mina tundun nende kõrval päris noor, loovad nemad omapoolse suhtumisega tõeliselt asjaliku, mõnusa peretunde. Seda peretunnet kogesin laagris.
Kalju Tartust: Meeldisid meie vanad armsad ühislaulud, tunnistused, jutlused, viktoriin, suurepärased majutustingimused, pererahva külalislahkus. Peaperenaise Hele rahulik-asjalik korraldus. Oli tunda Taevaisa kohalolu.
Eduard Tartust: Mulle oli see Genetsareti järve kaldal veedetud aeg.
Aino Tallinnast: Lipp kerkib laulu saatel ülespoole –
ja seeniorid tänulikus harduses
taas kogunenud meie ühispeole,
et Jeesust ülistada armu eest!
Nii alanud on laager igal aastal –
see ülev, pidulik ja oodat’ aeg,
mil vastastikku kinnitatud saada
on soov meil taevakoju viival teel!
Helve Murd ja Raely Viirsalu
Allikas: Advent.ee
Jumala Sõna mitmekesisus
Jeesus ütles nii: “Sellepärast on iga kirjatundja, kes on õpetatud taevariigi jaoks, majaperemehe sarnane, kes oma varakambrist võtab välja uut ja vana.” Mt. 13,52.
Piibli varakamber on mitmekesistest mõtetest ja erinevatest esitustest tulvil. See tuleneb ka sellest, et Piibli kirjutajad on olnud väga erinevad inimesed erinevatest ajastutest. Neil on olnud erinev taust, erinevad ametid ja isegi erinevad eesmärgid, mille jaoks nad oma sõnumi on kirja pannud. Sellegipoolest on Piibel üks tervik, sest Jumala Vaim on kõiki neid konkreetseid autoreid inspireerinud ja juhtinud.
Meie koguduse praktika läbi mitmete aastakümnete on olnud, et teenistustel jagavad Jumala Sõna ka koguduseliikmed, mitte ainult pastor. Kui alguses oli see harjumatu, siis praeguseks ei oska kogudus oma teenistusi sellise mitmekesisuseta isegi ette kujutada. Kõnelejate erinevad taustad, erinevad ametid ja erinevad meelelaadid annavad kokku terviku, mis on mitmekülgne ja huvitav ning pakub värskust igaks hingamispäevaks.
1. juunil avab Jumala Sõna Margit ning räägib ka oma kogemustest. Otseülekanne on nähtav http://live.advent.ee/poltsamaa/ ikka natuke pärast kella 11 hommikul.
Kevad on kiire
Loodus meie ümber ruttab ja avab õisi puudel, põõsastel ja maapinnal. Aiapidaja teab: kes kevadel ei külva, ei saa sügisel saaki. Nii on ka vaimuliku eluga. Paulus kirjutab galaatlastele: “Ärge eksige, Jumal ei anna ennast pilgata, sest mis inimene külvab, seda ta ka lõikab!” Kogu meie elu on külviaeg igaveseks eluks, seetõttu on väga tähtis, kuidas me elame ja millega tegeleme päevast päeva.
Meie koguduse elus on samuti tunda ruttu. Reedel, 17. mail, käisime taas Lustivere Hooldekodus laulmas, järgmisel päeval oli Jõhvis uue kirikuhoone õnnistamine, kuhu mitmed meie koguduse lauljad ja muusikud olid oodatud esinema. 1. juunil oleme kutsutud Elvasse laulma ja pilli mängima. Vahepeal, 25. mail, aga koguneme oma koduses kirikuhoones, et üheskoos suunata oma mõtted sinna, kus Jeesus praegu on, ning Piibli “veebikaamera” vahendusel vaadata, kuidas näeb välja taevane tempel. Veebikaamera, seda juba otseses tähenduses, kannab meie teenistuse sel hingamispäeval üle alates umbes 11.10 hommikul aadressil http://live.advent.ee/poltsamaa/
Mõeldes emale
Lillerikkal ajal soovime oma kallitele emadele kõike, mis on armas, hell ja ilus. Soovime, et Jumal oleks nendega ka siis, kui elu ei olegi vaid lillepidu. Soovime, et emad ei oleks kunagi üksi, vaid et neil oleks kogu pere toetus.
Mõeldes emale mõtleme kogu perele: ka isale ja lastele. Me soovime, et kodus valitseks hea taevane õhkkond: üksteisest lugu pidamine ja üksteise teenimine.
Töö, mida teevad vanemad kodus, on Jumala ees hindamatu tähtsusega ning me tahame seda kogudusena tunnustada. Lisaks sellele rõhutame, et ka kogudus on nagu perekond, kus tugevate sidemete olemasolu on ülimalt tähtis.
Tule ja tähista perepäeva 11. mail kell 11. Otseülekanne internetis algab orienteeruvalt 11.10 aadressil http://live.advent.ee/poltsamaa/
Jeesuse jälgimisest
Mida te arvate, kas meile on tähtis teada, kus Jeesus praegu on ja mida ta täpselt teeb? Või see ei ole meile tähtis? Äkki see oleneb sellest, kui lähedane Jeesus meile on? Kui me ütleme, et Jeesus võeti taevasse, nagu Apostlite raamatu alguses on kirjutatud, ja rohkem ei huvitu, kui palju me siis tegelikult Jeesusest hoolime? Ma usun, et meie seas on siiski päris mitmed, kes on Jeesuse jälgijad või järgijad, – inglise keeles on see üks ja sama sõna: “follower”, – kes on tõeliselt huvitatud, kus täpselt Jeesus praegu on ja mida ta teeb.
Teine küsimus on see, kas Jeesus tahab meiega jagada oma tegemisi. Piiblist näeme, et Jeesus on alati soovinud inimestega ja eriti oma kogudusega jagada seda, missugust tööd tal meie päästmiseks teha tuleb. Ta püüdis kolm korda rääkida oma jüngritele, et teda lüüakse risti ja kolmandal päeval ta tõuseb üles. Tulutult. Seda, mida jüngrid kuulda ei tahtnud, seda nad ei kuulnud. Ta soovis, et jüngrid võitleksid palves koos temaga, kui ta Ketsemani aias oma surmaeelset võitlust pidas. Ei midagi, jüngrid jäid magama. Kohtudes nägemuses Johannesega Patmose saarel andis Jeesus isiklikult läkitused järgnevate sajandite kogudustele, usaldades igale neist missiooni: kuulutada Kristust nii, et inimestel oleks võimalik Teda järgida/jälgida, kuhu Ta iganes läheb(Ilm.14,4.)
Sellest, kus Jeesus praegu on, võid kuulata jutlust 13. aprillil orienteeruvalt kell 11. Tule kohale või jälgi seda otse internetist aadressil http://live.advent.ee/poltsamaa/
Head mõtted
Loodu kaudu saame tuttavaks Loojaga. Loodus on suurepärane õpperaamat, mida meil tuleb koos Pühakirjaga kasutada selleks, et õpetada teistele Jumala iseloomu ning juhtida kadunud lambad tagasi tarasse. Kui Jumala kätetööd uuritakse, toob Püha Vaim meeltesse veendumuse, mis ei ole loogilise arutluse tulemus, aga kui mõistus ei ole liiga nüri Jumala tundmiseks, silmad liiga tuhmid Tema nägemiseks, kõrvad liiga kurdid Tema hääle kuulmiseks, siis taibatakse asjade sügavamat tähendust ja kirjutatud Sõna vaimulikud tõed vajutatakse südamesse.
Loodusest võetud õppetundide lihtsus ja ehedus annab neile ülima väärtuse. Kõigil on vaja sellest allikast pärinevat õpetust. Looduse ilu juhib iseenesest hinge eemale patust ja ilmalikest asjadest ning suunab puhtuse, rahu ja Jumala poole. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Palvenädal 2.-9. november 2019
Meil peab olema aeg, mis on eraldatud mõtisklemiseks ja palveks ning vaimuliku kosutuse saamiseks. Me ei hinda palve väe ja tõhususe väärtust nii nagu peaksime. Palve ja usk teevad seda, mida mitte ükski vägi maailmas ei suuda korda saata. Meid asetatakse harva kaks korda igas suhtes samasugusesse olukorda. Meil on pidevalt uued stseenid ja me peame läbima uusi katsumusi, kus eelmine kogemus ei pruugi olla piisav teejuht. Meil peab olema pidev valgus, mis tuleb Jumalalt. EGW “Tervise teenistuses”
Jumal on alati igatsenud oma loodolevustega suhelda. Enne kui patt siia maailma tuli, kõneles ja kõndis Jumal Aadama ja Eevaga Eedeni aias. Pärast langemist ei olnud see enam võimalik, sest patused inimesed ei oleks Tema jumalikku ligiolu välja kannatanud. Soovist meid mitte hüljata lõi Jumal uue viisi, kuidas anda edasi oma eriline sõnum juhiste, hoiatuste, noomituste ja meeldetuletustega Tema armastusest – prohvetlikult kuulutamise vaimuanni. Jumala prohvetid on nii olulised, et Piibel kinnitab meile: „Tõesti, Issand Jumal ei tee midagi, ilmutamata oma nõu oma sulaseile prohveteile.“ (Am 3:7) Selle palvenädala teema on „Ustav Tema prohvetitele“ ja kogu nädala kestel uurime tähtsaid küsimusi, mis puudutavad seda imekspandavat andi, kaasa arvatud sellised küsimused: miks saatis Jumal oma prohvetid, mis sundis prohveteid oma sõnumit edasi andma, mis on tõelise prohveti tunnused, kuidas peaksime prohvetlikku sõna tõlgendama ja nii edasi. Neis loengutes juhivad meid selle tähtsa teema üle arutamisel Marcos ja Claudia Blanco. Nädala võtab kokku Ellen White’i tekst pealkirjaga „Prohveti sõnum Jumala lõpuaja rahvale“, milles ta rõhutab Piibli kui ainsa usu ja tegude aluse rolli. Ma julgustan sind palvenädala igal päeval uurima ja palvetama. Olen kindel, et Jumal õnnistab meid rikkalikult, kui koguduseperena kokku saame ja keskendume Tema peatse tuleku ootuses Tema prohvetite ustavusele.
Ted N. C. Wilson on seitsmenda päeva adventistide üleilmse koguduse president.
Lae endale loengud alla siit!
Usk Jumala tõotustesse
Kes iganes Jumala tõotused usus vastu võtab, leiab andestuse. Issand ei hülga mitte kunagi ühtki tõeliselt kahetsevat inimlast. Ta on andnud tõotuse: “Haaraku ta kinni minu väest, et tal võiks olla rahu minuga; siis saab ta rahu minuga.” (Js 27:5 ingl. k.) Samas innustab ja julgustab Ta: “Õel jätku oma tee ja nurjatu mees oma mõtted ning pöördugu Jehoova poole, siis halastab Tema ta peale; ja meie Jumala poole, sest Tema annab palju andeks!” (Js 55:7) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Hindamatu vesi
Jeesus teadis inimhinge vajadusi. Hiilgus, rikkus ja au ei saa rahuldada südameigatsust. “Kui kellelgi on janu, see tulgu minu juurde.” (Jh 7:37) Rikas, vaene, ülem ja alam on võrdselt teretulnud. Ta lubab vabastada vaevatuid, lohutada kurbi, anda lootust argadele. Paljud kuulajad leinasid oma pettunud lootusi, paljude hinges olid sügavad haavad, paljud püüdsid rahuldada rahutut igatsust selle maailma asjade ja inimeste austusega, kuid kõigele vaatamata leidsid nad end ühel hetkel pragunenud kaevu äärest, kust ei saanud kustutada janu. Rõõmsa elevuse keskel tundsid inimesed end tühjade ja kurbadena. Ootamatu üleskutse: “Kui kellelgi on janu,” äratas nad nukrusest ja järgnevad sõnad sütitasid uue lootuse. Püha Vaim avas väljaöeldud sümboli, milles nad nägid võrratut pääseteed.
Kristuse kutse janunevatele hingedele kõlab täna meile. See kõlab veel tungivamalt kui tookord lehtmajade püha viimasel päeval. Allikas on avatud kõigile. Vaevatutele ja koormatutele pakutakse igavese elu värskendavat vett. Jeesus hüüab: “Kui kellelgi on janu, see tulgu minu juurde ja joogu.” “Kellel on janu, tulgu; ja kes tahab, võtku eluvett ilma hinnata!” “Aga, kes iganes joob seda vett, mida mina temale annan, see ei janune igavesti mitte, vaid see vesi, mida mina temale annan, saab tema sees veeallikaks, mis voolab igavesse ellu.” (Ilm.22:17; Joh.4:14) EGW “Ajastute igatsus”