Aasta kokkuvõtete tegemine
26. detsembri õhtupoolikul vuras mitmeid autosid mööda kitsukest lumevallidega ääristatud teed Põltsamaa lähistel asuva talu poole. Põltsamaa kogudus tuli kokku selleks, et teha kokkuvõtet möödunud aastast.
Laulsime ja olime osalised “Kadunud poja” tähendamissõnas. Igaüks võis katsuda oma südant läbi ja mõelda, kuidas tema peegeldas Taevase Isa iseloomu möödunud aastal. Koos piltidega meenutasid erinevad koguduseliikmed sündmusi 2010. aastast.
Perenaised olid maitsvaid roogasid valmistanud ja nii sai kõike degusteerida. Kui kõhud täis said, kõlas ootamatult uksekell. Lastel hakkasid südamed kiiremini põksuma, sest sisse astus mees, kes kinke jagab. Oli laulu ja luuletusi, aga oli ka kavalusega kingi kättesaajaid.
Lõpuks jagasid noored piltide vahendusel Austria muljeid. Nimelt toimus seal sarnane üritus nagu Eestis Piibli ja Palli päevad. Pärast ühist lõpupalvet asuti koduteele.
Jäägu meid ikka saatma sõnum Piiblist:
“Ärge unustage teha head ja pidada osadust, sest sellistest ohvritest on Jumalal hea meel!” Heebrea 13.16
“Tänu olgu Issandale! Päevast päeva kannab meie koormat Jumal, kes on meie pääste.” Psalmid 68.20
Kuidas kohtuda Kuningaga
See oli teema, mida käsitleti noorteõhtul vahetult enne jõule. Kristuse esimese tuleku mälestuseks peetavate pühade ootuse aeg andis tõuke mõelda sellele, et Jeesus lubas ka tagasi tulla. See lubadus on Piiblis üks kesksemaid ning kõike asjassepuutuvat polnud võimalik ühe õhtu jooksul käsitleda. Siiski tehti endale selgeks, mida Jeesus ise oma tagasituleku kohta ütles, kui tema jüngrid selle kohta küsisid.
Seejärel oli võimalus näha mitmeid meediast võetud videolõike, kus kujutati Kristuse tagasituleku sündmusi, tehti “tagasitulnud Kristusega” intervjuud või edastati ennustusi tulevikuks. Noored said äsja Piiblist loetud tekstide põhjal kindlaks teha, et need videolõigud ei vastanud Piibli kirjeldustele tulevasest Kristuse tagasitulekust.
Tõepoolest, Jeesus ütles, et tuleb palju valekristuseid (Matt.24,23-26.). Seetõttu pole midagi imestada, et oma missiooni ühest laohoonest juhtiv mees ennast Kristuseks nimetas. Meie aga saame kindlustundega öelda, et kui Jeesus teist korda tuleb, ei astu ta maapinnale, vaid jääb üles õhku: “Issand ise tuleb taevast alla sõjahüüuga, peaingli hääle ja Jumala pasunaga, ja Kristuses surnud tõusevad üles esmalt; selle järele kistakse meid, kes elame ja üle jääme, ühtlasi nendega pilvede peal Issandale vastu üles õhku.” (1. Tess.4,16-17.) Tõele ei saa ka vastata see, et Jeesus tuleb salaja ja inimesed, keda ta ära võtab, kaovad salaja, sest Piiblis on öeldud, et “kõik silmad saavad teda näha” (Ilm.1,7.). Kindlasti ei saa me uskuda ühtegi maailma lõpu ennustust, mis on ajaliselt kindlaks määratud, sest “sellest päevast ja tunnist ei tea ükski, ei inglidki taevas ega ka Poeg, muud kui Isa üksi” (Matt.24,36.).
Kuidas siiski Kuningaga kohtumiseks valmis olla, jäi seekord lahtiseks. Kuid uuel aastal algab pastor Mart Vari juhendamisel piiblikursus ning noortel paluti mõelda, millal oleks parim aeg selle läbiviimiseks, kas nädala lõpul või mingil õhtul nädala sees.
Seekordse noorteõhtu olid ette valmistanud kolm noormeest: Kalle, Tanis ja Vallo. Nende töö oli vaieldamatult tänu ja tunnustust väärt. Jääme põnevusega järgmisi kordasid ootama.
Hingamiseta siiski ei saa
Selline mõte jäi noorteõhtult kõlama. Puhkust on igal juhul vaja.
Külla kutsutud endine Põltsamaa koguduse pastor Kaido Kask selgitas, et Piibel peab puhkamist väga tähtsaks. Nii tähtsaks, et käsk seitsmendal päeval puhata on antud ühe käsuna kümnest. Ta rõhutas seitsmenda päeva erilisust, sest ka Jumal puhkas just sellel päeval ja andis sellele oma õnnistuse ja tõotused.
Üks koguduse noortest, Tanis Kulp, rääkis oma intervjuus muuhulgas ka sellest, et kuigi standardiseerimise protsessi käigus üha enam maid paigutavad kalendrisse nädala esimese päeva kohale esmaspäeva, pole see sugugi mitte alati nii olnud. Nädalapäevade numbrilised nimetused iseenesest on juba uus komme ning nädala alustamine esmaspäevast samuti. Tegelikult on väga paljude maade kalendrites nädala esimeseks päevaks endiselt pühapäev. Kui võrrelda erinevaid keeli, siis näiteks venekeelses Piiblis on selgesõnaliselt kirjas, et päev, mida tuleb pühitseda, on “subbota” (eesti keeles “laupäev”) ning konkreetselt laupäeva kohta igapäevakeeles käibivat nimetust on kasutatud veel mõnegi keele piiblitõlkes. Seetõttu on segadus, kas seitsmendaks päevaks võiks äkki lugeda hoopis pühapäeva, puhtalt balti probleem.
Külaline Tartust, Kärt Vahtramäe, rääkis kaasakiskuvalt ja praktiliselt, mida tema jaoks tähendab üks hingamispäev ning kuidas on võimalik seda õppida üha paremini veetma. Hingamiseta siiski ei saa – isegi kui sa veel ei oska koos Jumalaga olla või Teda uskuda, siis puhkust on sulle ikka tarvis. Parim puhkus on aga koos Jumalaga!
Aitäh Helenale intervjuude idee ja teostuse eest! Loodan, et kõikide noorte loomingulisus sai hea impulsi ja edaspidi võime nautida erinevate tegijate omanäolisi noorteõhtuid.
Austria reis
29. oktoobrist kuni 4. novembrini osalesid Põltsamaa noored ühel huvitaval reisil. Nimelt kutsuti eestlasi osalema võrkpalliturniiril Austrias. Me saime kokku 13 inimest ning meeldejääv teekond võis alata. Esimene päev kulus lennukiga lendamisele ning rongiga sõitmisele.
Laupäeva hommikul toimusid hingamispäevakool ja jutlus, õhtul aga tegime algust võrkpalliga. Vahepeal käisime magamas ning ühelepoole jõudsime alles pühapäeva õhtuks. Eestlaste tulemuseks jäi 8. koht 18. võistkonnast. Südamele jäi kripeldama see, et võidetavad olid kõik võistkonnad! Esmaspäeval käisime rootslastega koos mägedes “jalutamas”, vähemalt kohalikud pidasid seda jalutamiseks. Teisipäeval saime päris mägironimist proovida, kolmapäeval aga avastasime turistidena Innsbrucki. Külastasime erinevaid vaatamisväärsusi ning käisime 2334m kõrgusel merepinnast hingematvat vaadet nautimas. Neljapäeval tegime veel viimase jalutuskäigu ümber oma koduküla ning oligi aeg tõelise kodu poole vastumeelselt teele asuda. Kõik jäime vägagi rahule ning plaanime järgmisel aastal uuesti minna!
Jumala riik
Jumala riik ei tule välist tähelepanu äratades. Jumala armu evangeeliumi ennastsalgav olemus ei saa iialgi olla kooskõlas ilmaliku meelsusega. Need kaks põhimõtet on üksteist välistavad. «Maine inimene ei võta seda vastu, mis on Jumala Vaimust; sest see on temale jõledus ja ta ei või sellest aru saada, sellepärast, et seda tuleb ära mõista vaimselt» (1.Kor.2,14)
Riik, mille alamana Jeesus maa peal elas, oli paheline ja inimest rõhuv. Kõikjal valitses karjuv ülekohus: väljapressimine, sallimatus ja julmus. Ometi ei üritanud Kristus uuendada ühiskonda. Ta ei rünnanud ametkondlikke ebakohti ega mõistnud hukka rahvavaenlasi. Ta ei astunud vahele võimukandjate tegevusele. Tema, kes on meie eeskuju, hoidis end lahus maisest võimust — mitte sellepärast, et Ta oleks olnud ükskõikne inimeste kannatuste suhtes, vaid sellepärast, et olukorra lahendus ei peitunud inimlikes ja välistes ümberkorraldustes. Ainus tõhus abi oli puudutada inimsüdant ja muuta see.
Kristuse riiki ei kuuluta välja seadusandliku võimuorgani otsus või maailma suurmeeste nõukogu; Tema riigi rajamine toimub siis, kui inimhinge istutatakse Püha Vaimu vahendusel Kristuse iseloom. «Aga kõigile, kes Teda vastu võtsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lapsiks, kes usuvad Tema nimesse, kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest ega mehe tahtest, vaid Jumalast» (Joh.1,12.13). See on ainus võim, mis saab inimkonda õilistada. Selle töö teostab inimlike vahendajate kaudu Jumala Sõna.
Jumala riigi töö ei sõltu tänapäevalgi neist, kes taotlevad maisete valitsejate ja inimlike seaduste tuge, vaid neist, kes kuulutavad inimestele Tema nimel vaimulikke tõdesid, mille ellurakendamine paneb nende vastuvõtjad koos Paulusega tunnistama: «Ma olen ühes Kristusega risti löödud! Ent nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minu sees» (Gal.2,19.20). Siis tahavad nad töötada inimeste heaks nii nagu Paulus, kes ütles: «Seepärast me oleme nüüd käskjalad Kristuse asemel, otsekui manitseks Jumal meie läbi. Me palume Kristuse asemel: andke endid lepitada Jumalaga!» (2.Kor.5,20).
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.
Kristuse mäejutlus – teie olete maa sool
Jeesus on oma õpetustes kasutanud väga kujundlikku keelt. Ajal, mil raamatuid polnud või olid need kirjarullide näol vähe kättesaadavad, hoolitses meie Issand oma järgijate eest, et vaimulikud tõed neile paremini meelde jääksid. Just sellest eesmärgist johtus Tema rikkalik mõistukõnede kasutamine ja keele ülim kujundlikkus.
Väljendit „maa sool” pole võimalik kasutada otseses tähenduses, sest maa ja sool ühendatuna ei kanna ilmselt mingit vilja. Minu praktikas on sool väga hea vahend kõnniteeplaatide vahelt umbrohu tõrjumiseks. Parema arusaama annab aga tõlge, kus „maa sool” on seotud väetisega, mis maale õiget rammu annab ja selle tõeliselt viljakandvaks muudab.
Millise „väetisena” Jeesus meid näha soovib, sellest mõtiskleme koos laupäeval 09. märtsil kell 11.00 adventkoguduse jumalateenistusel.
