LIFEconnect seminar Riias
4 eestlasest adventisti osalesid nädalavahetusel Riias toimunud digitaalmisjoni teemalisel seminaril, kus Trans-Euroopa Divisjoni kommunikatsiooni osakonna juht Miroslav Pujic tutvustas LIFEconnect projekti edusamme.
LIFEconnect on Trans-Euroopa Divisjoni poolt algatatud misjoniprojekt, mille keskmes on kogudusest väljapoole suunatud internetis toimiv sotsiaalvõrgustiku keskkond. LIFEconnecti lehekülg saab lähiaegadel toimima 22-s erinevas Euroopas käibel olevas keeles. Iga keelerühma tööd koordineerib kohalik webipastor, mobiliseerides nn digitaalmisjonäre, kes suheldes interneti avarustes oma sõprade ja laiema suhtlusringkonnaga jagavad head sõnumit Jeesus Kristusest.
Miroslav Pujic rääkis Eesti, Läti ja Leedu digitaalmisjonäridele (ja selle teemaga tutvuvatele) tänapäeva ühiskonna väljakutsetest inimesteni jõudmisel ning tutvustas uuemaid ideid kasutada selleks otstarbeks just internetti. Miroslav jagas infot ka baltimaade statistika kohta interneti kasutamise osas, mille kohaselt kõige suurem protsent elanikonnast (75%) kasutab internetti just Eestis.
Seminaril osalesid Eestist LIFEconnecti projekti Eesti-poolne webipastor Eesti Liidu kommunikatsioonijuht Lauri Beekmann, liidu IT-spetsialist Indrek Ploompuu, Vallo Põldaru Põltsamaa kogudusest ning Madis Ploompuu Pärnu kogudusest.
Mõlemad kaks viimatimainitud noormeest on aktiivsed internetis tegutsejad ning plaanivad ka kõrgharidusteed jätkata infotehnoloogia valdkonnas.
Keda huvitab idee digitaalmisjonist, palume ühendust võtta Lauri Beekmanniga.
ALLIKAS: MEIE AEG
Lisaks siis seos Põltsamaaga veelkord, Põltsamaa kommunikatsioonitöö sekretär Vallo oli ka vapralt kohal ning soovitab kõigil silma peal hoida http://lifeconnect.info/en/ veebilehel, mis on kogu selle projekti peasüüdlane.
Noorteklassi remont
Veebruarikuu eelviimaseks nädalavahetuseks valmis kauaoodatud noorteklassi remont. Pildid räägivad ise.
Kas see on lõpp?
Viimatisel noorteõhtul oli käsiteldavaks surma teema. Räägiti lugusid elust enesest ning tõstatusid mõned küsimused. Kõige suuremaks probleemiks jäi see, miks vahel juhtub, et noored ootamatult surevad.
See “miks” jäi sedakorda vastamata, kuna keskenduti surnute olukorrale: mida kujutab endast “hing”, kas surnutel on mingit teadlikkust ja millal üldse võib inimest lugeda surnuks.
Piiblit lugedes leidsime, et surnud on tõepoolest surnud ega võta osa millestki sellest, mis elavate juures toimub. Sõnal “hing” on mitu tähendust – üks neist tähistab inimest kui tervikut -, kuid mitte ühelgi juhul ei ole võimalik, et hing eraldi kehast omaks mingit tunnetust või teadmist.
Siit tulenes väga tõsine hoiatus mitte tegeleda n.-ö. surnute vaimudega, taldrikukeerutamisega või muu taolisega, sest nii tehes võetakse ühendust kurjuseinglitega ning need saavad inimesi seeläbi eksitada ja oma mõju alla võtta.
Kas surmaga ongi siis kõik? Selgus, et siiski mitte, sest tuleb aeg, mil toimub ka surnute ülestõusmine.
Edasi pidime tõdema, et pisut üle aasta kestnud noorteõhtutega on tõepoolest lõpp, kuid selle asemel algab seitsmenädalane kursus Avasta Kristlus, mis lõpeb ühise reisiga. Niisiis, selle asemel, et kord kuus noorteõhtul kokku saada, on asja kokkutulemiseks igal nädalal. Jälgi reklaami!
Piibli -ja Pallipäevad 2011
11.-13. veebruaril toimusid Viljandis selleaastased Piibli -ja Pallipäevad.
Reede õhtul hakkasid esimesed saabujad juba enne pimedaks minemist kohale jõudma. Õhtu algas kell 20.00 ning seda viisid läbi Valga noored. Oli ettekandeid, näidendeid, laule ja palju muud. Hingamispäeva hommikul pärast hommikusööki algas õppetükitund, kus väiksemate laste grupid läksid omaette ning ka kohapeal moodustasime hulga väikseid gruppe. Saime küsimused aruteluks ning ajalimiidi lõppedes läksime koosolekuga edasi. Muusikaga kaunistasid koosolekut Põltsamaa noored, kõnelejaks oli külaline Lätist.
Pärastlõunal hakkasid vaimsed võistlused, ehk piibliviktoriin. Lisaks tehnilistele viperustele oli ka võistlejate vaimustus ning aplausid tagasihoidlikumad kui eelmine aasta. Viktoriin põhines aga Korintose 1. ja 2. raamatul. Esimest kohta jäid jagama Tallinn 1 ning Tartu, Põltsamaa jäi tublile teisele kohale. (TULEMUSI VAATA SIIT)
Õhtul kell 18.00 hakkasid füüsilised võistlused, ehk võrkpall, jagunenud olime 4. alagruppi ning Põltsamaa oli suutnud jällegi välja panna 2 võistkonda. Mängud jätkusid pühapäeva lõunani ning võitjana väljus tulest Soome tiim Urhod. Põltsamaa 1 oli jälle tubli 2. koht. (TULEMUSI VAATA SIIT)
Üldkokkuvõttes esinesid Põltsamaalased edukalt, igati tubli esimene koht! 😉 Üldarvestuses jäi teiseks Viljandi ning kolmandaks Rootsi meeskond. Võit tuli magus ning järgmine aasta tuleb jällegi asuda tiitlit kaitsma 😉
Nagu öeldud, oli palju ka väliskülalisi, soomlasi, rootslasi, inglasi, austerlasi..loe veel http://advent.ee/artikkel/33982/ppp-ullatas-uute-noorte-ja-rahvusvahelise-osalusega/
Kohtumiseni järgmisel aastal!
Läbi tuisu Jõhvi poole
Põltsamaalased plaanisid juba pikemat aega appi minna Jõhvi kirikut ehitama. Lõplikuks kuupäevaks jäid 30. ja 31. jaanuar. Üks meeskond pidi jääma üheks, teine kaheks päevaks. Juba reedel algas Põltsamaal lumemöll pihta. Laupäeval olid maakohtades teed kinni tuisanud ning välja pääsesid vähesed. Sellise ilma kohta öeldakse, et “peremees ei aja koeragi välja”. Töömehed olid oma sõna andnud ja nii ei jäänudki muud üle, kui pühapäeva hommikul läbi tuisu ja sügava lume ette võtta jalgsimatk autoga läbitavate teede poole. Linnainimesed said ühe autoga varem starditud, jalgsi liikuvatele maameestele tuli auto linnast järgi ja lõpuks olid kõik soovijad Jõhvi poole teel. Õnneks möödus teekond Jõhvi viperusteta ja 3 naist ning 6 meest jõudsid edukalt töökohale.
Jõhvis võttis meid vastu kohalik pastor ja töödejuhataja Viktor Nõmmik. Alustuseks tutvustas ta meile maja ja küsis kõigilt, mida nad teha oskavad ning siis pani meid tööle. Igaüks sai lõpuks jõukohase töö. Kes tegi süüa, kes pahteldas, krohvis, pani soojustusplaate seina või ehitas vaheseinu tubadele. Peale õhtusööki asus üks autotäis kodu poole, teine meeskond jätkas tööd hilisõhtuni.
Hommikul äratas Viktor meid lausega: “Mehed, vennad, on aeg tõusta!” Sõitsime tööpostile, sõime hommikust ja asusime oma tegemisi edasi tegema. Õhtupoolikul, kui oli aeg kodu poole teele asuda, tuli Guido järsku lagedale teatega, et ta jääb tööle kuni nädala lõpuni.
Toidud olid väga maitsvad ja tööd jätkub veel piisavalt. Kõiki, kellel süda kutsub aitama, on Jõhvi alati oodatud! Nähes seda suurt tööd, mis on kiriku ehitusel juba tehtud, võisime öelda, et see on olnud suur Jumala õnnistus ja abi.
Palju jõudu ja tarkust meediakiriku ehitamisel armas Jõhvi kogudus!
Kogudus
Meid on ääretult kallilt lunastatud. Ainult selle lunastushinna suuruse abil võime hoomata selle tagajärgi.
See maa, mille pind on niiskunud Jumala Poja pisaratest ja verest, on kavandatud kandma paradiisi kallihinnalisi vilju. Jumala rahva elus peavad ilmnema Tema Sõna tõed täies hiilguses ja kütkestavuses. Oma rahva vahendusel saab Kristus ilmutada Tema iseloomu ja kuningriigi põhimõtteid.
Kogudus on Jumala silmis väga kallihinnaline. Ta austab seda mitte välise paremuse pärast, vaid siira vagaduse pärast, mis eristab teda maailmast. Ta hindab kogudust selle põhjal, kuidas koguduse liikmed kasvavad Kristuse tundmises ja edenevad vaimulikus kogemuses.
Kristus soovib saada oma viinamäelt pühaduse ja isekusetuse vilju. Ta ootab sealt armastuse ja headuse põhimõtteid. Kogu kunsti ilu ei ole võrreldav selle meelelaadi ja iseloomu iluga, mida Kristus soovib oma järelkäijates esile tuua. Armu õhkkond, mis usklikku sisimalt ümbritseb ning Püha Vaim, kes töötab tema mõtteis ja meeltes, muudavad ta elu elulõhnaks ning Jumal saab tema tööd õnnistada.
Olgu kogudus kasvõi kõige vaesem oma maal ning ilma igasuguse välise veetluseta, kuid kui selle liikmetel on Kristuse iseloomu põhimõtted, on neil südames ka Tema rõõm. Inglid ühinevad nende jumalateenimisega. Tänulikest südametest tõusevad ülistus ja tänu Jumala juurde nagu healõhnaline ohver.
Issand soovib, et me hindaksime suurt lunastusplaani, mõistaksime, et Jumala lapseks olemine on meie väärtuslik eesõigus ning et me elaksime Tema palge ees sõnakuulelike ja tänulikena. Ta soovib, et teeniksime Teda rõõmsa meelega “uues elus” (Roomlastele 6:4). Ta tahaks näha meie südant õhkumas tänust selle pärast, et meie nimed on kirjutatud Talle eluraamatusse ja et võime heita kõik oma mured Tema kätte, kes kannab meie eest hoolt. Ta innustab meid rõõmustama selle üle, et oleme Issanda pärisosa, et Kristuse õigus on Tema pühade valge rüü ning et meil on õnnis lootus meie Päästja tulekule.
E.G.White’i raamatust “Kristuse tähendamissõnad”.
Jumalariik – seaduskuulekus või anarhia?
