Konkurss: universumi parim töökoht
15. mai õhtul kogunesid noored päikeseküllases kirikusaalis, mis oli dekoreeritud mitmesuguste maakaartide, teatmeteoste ja gloobusega. Kõik see pidi ärgitama otsustama, missugune peaks olema see koht, kus oleks mõnus töötada. Nagu arvata oligi, olid valitud kohad erinevad ja said seega kandideerida erinevatele suveniiridele. Samuti said kohaletulnud rääkida oma meelistegevustest. Ka siin kehtis reegel, et mis ühele parim, ei pruugi seda sugugi teisele olla.
Piibli uurimisel leiti, et uuel maal on valik, millega tegeleda, väga rikkalik. Ainus asi, mis sinna teed ei leia, on kurjus. Kogu keskkond, mis praegu on rikutud, puhastatakse kuni algaineteni tulega ning luuakse uus kaunis loodus. Ka inimesed, kes praegu üha vananevad ja tuhmuvad, saavad alatiseks nooruse värskuse ja jõu. See ei ole vaimude maailm, vaid tegelik reaalne elu.
Hooaja viimane noorteõhtu püüdis panna mõtlema, mida ma kõige enam tahaksin teha, sest uueksloodud maal on kõik võimalused, et realiseerida kõige kõrgemaid ambitsioone ja kogeda kõige fantastilisemaid emotsioone. Lühidalt võeti kokku ka eelmistel kordadel õpitu. Lauludele andis uue jume noortekeskusest laenutatud helitehnika.
Personalijuhi kohuseid täitis Heldi, kelle organiseerida oli ka muusikaline osa. Juhiabina astus üles Vallo, kelle leiutatud valemid tõid elevust ja jagasid inimesed töörühmadesse. Piibliuurimist juhtisid Kaisa ja Kalle. Kaidi ja Vallo koostööna tuli seinale õhtu kokkuvõtteks ääretult põneva muusikaga esitlus. Laulmises, mida vedasid Heldi ja Kaia, ühines kogu seltskond. Et laudadele toodaks suupisteid, selle eest hoolitses Maarja. Erkki aitas helitehnika tuua ja üles panna. Tänud kõigile, kes kaasa aitasid!
Emadepäeva Jumalateenistus Põltsamaal
8. mai on koguduste kalenderplaanis perepäev, emadepäev. Põltsamaa noored võtsid eesmärgiks ka see päev kõikidele emadele meeldejäävaks teha.
Teenistus algas Guido ja Kalle poolt esitatud kauni puhkpilliduoga. Noored lugesid tsitaate emast raamatust “Adventkodu”. Ema on kuninganna oma kodus, tema mõju ulatub igavikku, ta on Kristuse kaastööline, kujundades oma laste iseloomu.
Nii suured kui väikesed lapsed laulsid ja mängisid emadele. Vello sõnavõtu aluseks oli Matteuse 19 peatüki salmid 13-15. Emade igatsuseks oma lapsi Jeesuse juurde tuues oli, et Jeesus palvetaks nende pärast ja õnnistaks neid. Sellest sõnavõtust jäi kõlama mõte, kui tähtis on palvetada oma laste, aga ka koguduse eest.
Eriliselt läks kõigile südamesse Heldi flöödimäng koos Älise deklamatsiooniga L. Koidula “Ema süda”.
Hele meenutas oma sõnavõtus enda vanaemasid. Vanaemal on tähtis roll nii lapse füüsilisel kui ka vaimsel kujunemisel. Isade ja poegade esituses kõlanud laul “Lapsepõlve paradiis” kõneles just sellest, et iialgi ei lähe meelest vanaema loetud Piiblilood.
Viiulihelide saatel ulatati kõikidele emadele värsked kevadlilled, milleks olid nartsissid. Koosoleku lõpus paluti ka veel emadele ja vanaemadele õnnistust.
Soovime emadele ja vanaemadele palju palvejõudu ning tarkust Jumalalt igaks päevaks!
Pastorite vahetus
Misjonikoosolek
17. aprillil oli kalenderplaani järgi misjonipäev. Kirikusse sisenedes jäi kohe silma laud, kus peal olid raamatud 10s erineva kõrgusega virnas. See sümboliseeris “10 käsku”, mis on ka Loron Wade raamatu pealkiri, mis sellel päeval jagamiseks oli. Laulu ning muusikaga teenisid koguduse noored, kõneles Hele Kulp. Ordineeritud diakonid palusid koosoleku lõpus õnnistust nendele jagatavatele raamatutele.
Lugege raamatut “10 käsku” ning elage ka nende järgi!
Kristuse mäejutlus – õndsad on halastajad
Lunastustöö – kas meil on lootust?
Inimmeel ei suuda haarata lunastustööd. Selle saladus ületab arusaamisvõime, ometi mõistab see, kes siirdub vaimulikust surmast ellu, et tegemist on jumaliku tegelikkusega. Lunastuse algust võime tunda isikliku kogemuse kaudu. Selle tagajärjed ulatuvad igavikku.
Taavet oli palunud: «Loo mulle, Jumal, puhas süda ja uuenda mu sees kindel Vaim!» (Ps.51,12). Hesekieli kaudu oli antud tõotus: «Ja ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue Vaimu! Ma kõrvaldan teie ihust kivise südame ja annan teile lihase südame! Ma panen teie sisse oma Vaimu ja teen, et te käite mu seaduste järele ja peate mu kohtuseadusi ning täidate neid!» (Hes.36,26.27)
Usu kaudu võtame vastu Jumala armu, kuid usk ise ei päästa. Usk ei ole vahend, millega midagi ära teenida. Usk on käsi, millega haarame kinni Kristusest ja võtame vastu Tema teened. Me ei suuda isegi meelt parandada ilma Jumala Vaimu abita. Piibel ütleb Kristuse kohta: «Tema on Jumal oma parema käega tõstnud juhiks ja Õnnistegijaks, andma Iisraelile meeleparandust ja pattude andeksandmist?» (Apt.5,31). Meeleparandus tuleb Kristuselt just nii nagu pattude andestuski.
Kuidas me siis pääseme? «Nõnda nagu Mooses kõrbes mao ülendas,» nii on ülendatud Inimese Poeg ning igaüks, keda madu on salvanud, võib vaadata ja elada. «Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu!» (Joh.1,29). Ristilt paistvas valguses näeme Jumala armastust. Tema armastus tõmbab meid enda poole. Kui me ei osuta vastupanu, juhitakse meid risti jalamile, et me võiksime kahetseda patte, mille pärast Õnnistegija risti löödi. Siis loob Jumala Vaim inimhinges usu kaudu uue elu. Mõtted ja tahe alistuvad Kristusele. Süda ja mõistus uuendatakse Tema sarnaseks, kes tegutseb Püha Vaimu kaudu meis. Me usaldame kõik Temale. Siis kirjutatakse Jumala käsk meie mõistusesse ja südamesse ning me ütleme koos Kristusega: «Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega» (Ps.40,9).
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.