Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudusega liitus veel üks miljon usklikku
Üle ühe miljoni inimese liitus Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudusega aasta jooksul, kuni 30. juunini 2009.
See on kuues aasta, kus kogudus kasvab miljoni liikme võrra – teatasid koguduse ametlikud isikud. Koguduse juhid ütlesid, et iga päev liitub kogudusega keskmiselt 2818 inimest. Selle tulemusena on kogudus kasvanud 16049101 ristitud liikmeni. Algul koguduse juhid arvasid, et 2009. aastaks kogudus kasvab 17 miljoniliseks. Kuid osaliselt paranduste tegemise tõttu arvestustes maailma erinevates osades jäi liikmelisus 16 miljoni piirile, teatas koguduse sekretär. Ta ütles, et hiljuti lõpetatud kontroll Lõuna-Ameerika Divisjonis näitas liikmete vähenemist 300 000 võrra. Oma ettekande ajal ta nimetas veel kahte või kolme divisjoni, kus tuleb kontroll läbi viia – “omage mehisust ja tehke seda”. “Ma tean, et juhtub midagi head, kui te saate teada, et teie aruannete arvud vastavad tegelikkusele.” Ülemaailmse koguduse arhiivide ja statistika osakonna direktor ütles, et vahel peale kontrolli järgneb kiire kasvu periood. Ta tõi näiteks koguduse kasvu Lõuna Aasia – Vaikse ookeani divisjonis, mis suurenes rohkem kui 6% viimase nelja kvartali jooksul. Selles regioonis viidi läbi liikmete arvu kontroll 2006 – 2007. aastatel ja sellest ajast alates kasvas liikmete arv rohkem, kui kunagi enne selle divisjoni eksisteerimise jooksul. Sel ajal, kui Lõuna-Ameerika saatis aruandeid liikmete olulise kaotamise kohta vastavalt kontrollimisele, teatas see regioon samuti liikmete arvu kasvust üle 200 000 inimese võrra, teatas Lõuna-Ameerika Divisjoni sekretär. Koguduse kasv näitas, et liikmelisus ei kasvanud peamiselt lääne ühiskonnas. Ligi 71% kasvust toimus viies regioonis maailma kolmeteistkümnest regioonist: Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika, Ida Kesk-Aafrika, Lõuna-Aafrika India ookeani ja Lõuna-Aasia divisjonides.
(Ajakirjast “Adventistlik maailm”)
Aafrika muljed

5. detsembri õhtul kogunesime kiriku juurde, et kuulata Mare ja Jussi Aafrika reisi muljeid. Esmalt näidati meile kaardi pealt reisi marsruuti. Piltide ja Mare huvitava jutu vahendusel saime väga hea ettekujutuse sealsest elus-olust. Mare oli kaasa toonud ka sealset käsitööd ning saime ka ise kõike uudistada. Kõigepealt saime tutvuda sealse rahaga. Kuna Aafrikas kasvab puu, millest valmistatakse seepi, oli muidugi ka hea näide ilus seebipallike. Väga kaunid olid ka mitmesugused nikerdustega puitkujud, suur siidrätik ning liivast valmistatud pildid.
Aeg möödus lennates kuid väga põnevalt. Siiski üht me oma sisimas tundsime kui sealset külaelu vaatasime: Eestimaal on hea elada ja on häbiasi millegi pärast nuriseda!
Aitäh kõigile toreda õhtu eest 😉
🙂
2. detsembri “Vali Uudistes” avaldab MTÜ Kuldne Iga jututuba tänu meie kogudusele südamliku vastuvõtu eest. Täname kõiki, kes seda üritust aitasid toredaks muuta! Oleme avatud kogudus ja Te olete alati teretulnud!
Novembrikuu kokkuvõtteks
“Kui mujal võib surra igavusse, siis Põltsamaal võib surra tegevusse” – sellist lausekatket kuuldi novembrikuus ühe Põltsamaale tulnud nooremaealise külalise suust.
Novembrikuu ürituste tulevärk algas juba 7. novembril, kui just noorem rahvas leidis põhjust tähistamiseks ja koosolemiseks. Rõõm oli tervitada ka kaugemalt tulijaid ning seda suurem oli heameel, et äraminekuga polnud kellelgi kiiret. Kõige kangemad oli veel järgmisel päeval abiks lastekiriku ja Ergase sünnipäeva sisustamise juures ning lisaks kõigele veel Võisiku Hooldekodus laulmas.
Ka järgmisel nädalavahetusel jätkus igas eas sünnipäevalapsi, kes oma rõõmu ja tänumeelt Jumala õnnistuste üle soovisid teistega jagada. Lisaks toimus väga sisukas esitlus vabatahtliku töö teemadel, kus oma välismaal omandatud kogemusi jagasid ettekannetena Heldi ja Mervi ning neid assisteeris Älis, kellel samuti kogemused samas valdkonnas olemas. Head meelt võis tunda sellest, et kuulajate hulgas oli igas vanuses inimesi ning samuti külalisi mujalt Eestist, sest nagu selgus, pole vabatahtlik töö sugugi mitte ainult noorte pärusmaa. Kahjutundega peab aga siiski lisama, et vaatamata kooli üles pandud reklaamile ei tulnud ükski Põltsamaa koolinoor, kes polnud seotud adventkogudusega, tutvuma sellise vahva karjäärivõimalusega.
See eest oli aga nädala sees (18. novembril) eriline võimalus minikontserdi ja teelauaga vastu võtta umbes kahtkümmet üle keskea daami, kes oma Jututoa-ringiga ka meie kogudust ja kirikuhoonet vaatama tulid. Vestlus kulges soojas ja südamlikus õhkkonnas ning oli minu arusaamist mööda mõlemale poolele rikastav.
Noortele oli aga kindlasti kuu tähtsündmuseks 28. novembril peetud noorteõhtu, mida hoole ja armastusega ette valmistati ning mis väärib kindlasti eraldi artiklina lahtikirjutamist. Hoolimata sellest, et noorteõhtu iseenesest läbi sai, leiti ühist tegevust veel hiliste õhtutundideni.
Kokkuvõtteks julgen soovitada noortele ikkagi elamist, mitte suremist. Jumalal on teid vaja elusana! Hoidke siis oma tervist ja olge mõõdukad kõiges! Ja tänu Jumalale, et Ta siiani on teid tervetena hoidnud, hoolimata teie üliväga aktiivsest seltsielust ja hoolimata sellest, et ümberringi gripp möllab ja koolgi vahepeal kinni oli.
Kristuse mäejutlus
Hapukurgihooaeg on juba mõnda aega käes. Pole vist liialdus väita, et tavalise eestlase jaoks kuulub värske hapukurk maitseelamuse TOP viie, ehk isegi TOP kolme hulka. Teadagi on toidu maitsestamine omaette teadus, mis nõuab parasjagu harjutamist. Aga kui asi hästi välja tuleb, siis ega sööjad kiidusõnu tagasi ei hoia.
Inimestena on meil kõigil oma “maitse”. On omadusi, mida oleme geenidega eluteele kaasa saanud, kuid väga palju sõltub ka meist endist, millisena me inimestele mõjume – kas mahedana või piprasena. Mida Jeesus inimese “maitsest” arvab ja millist “maitset” Ta meie elust püüab esile tuua, sellest tahaksime rääkida hingamispäeval 28. juulil meie hommikusel jumalateenistusel kell 11.00.
Hea karjane
«Mina olen Hea Karjane. Hea karjane jätab oma elu lammaste eest.» «Mina olen Hea Karjane ja tunnen omi… nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa ja ma jätan oma elu lammaste eest.»
Taas puudutas Jeesus kuulajate südant neile tuttavate võrdluste kaudu. Ta oli võrrelnud Püha Vaimu mõju külma, karastava veega. Ta oli nimetanud end valguseks ja eluallikaks. Nüüd kujutas Ta kauni sümboliga karjasest oma sidet Temasse uskujatega. See kujund oli kuulajaile väga lähedane ning Kristuse sõnad meenusid alati, kui jüngrid nägid karjaste hoolitsust karjade eest. Nad nägid igas ustavas karjases Kristust ja abitutes karjalammastes ennast.
Seda kujundit oli kasutanud prohvet Jesaja Messia kohta lohutavates sõnades: «Astu kõrgele mäele, Siioni sõnumiviija, tõsta valjusti häält, Jeruusalemma sõnumiviija, tõsta, ära karda! Ütle Juuda linnadele: «Vaata, teie Jumal!» Otsekui karjane hoiab Ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles» (Jes.40,9-11). Taavet laulis: «Jehoova on mu Karjane; mul pole millestki puudust!» (Ps.23,1). Hesekieli kaudu oli Püha Vaim kuulutanud: «Ja ma panen neile üheainsa Karjase, kes karjatab neid.» «Ma otsin kadunut ja toon tagasi eksinu, ma seon haavatut ja kinnitan nõtra.» «Ja ma teen nendega rahulepingu.» «Nad ei ole enam paganaile saagiks… vaid nad võivad elada julgesti ilma, et keegi neid peletaks» (Hes.34,23.16.25.28).
Nii nagu maine karjane tunneb oma lambaid, nii tunneb jumalik Karjane oma karja, kes on hajali kogu maailmas. «Ja teie olete mu lambad, mu karjamaa kari, te inimesed! Mina olen teie Jumal, ütleb Issand Jehoova!» Jeesus ütleb: «Ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!» «Ma olen sind märkinud oma peopesadesse» (Hes.34,31; Jes.43,1; 49,16).
Jeesus tunneb meid üksikisikuina. Teda puudutab kõik meiega seotu. Ta tunneb meid kõiki nimepidi. Ta teab maja, kus me elame ning iga sealse elaniku nime. Mõnikord on Ta läkitanud mõne oma sulase teatud tänavale teatud linnas, et vastavast majast leida üles üks oma lammas.
Jeesus tunneb igat inimlast nii hästi nagu oleks see inimene ainus, kelle eest Ta suri. Igaühe ahastus puudutab Tema südant. Tema kõrvad kuulevad igat appihüüdu. Ta tuli koguma inimesi enda juurde. Ta palub: «Järgi mind!» Tema Vaim mõjutab neid. Paljud keelduvad kutsele järgnemast. Jeesus teab, kes nad on. Ta teab ka neid, kes rõõmuga kuulevad kutset ning on valmis tulema Tema kui Karjase hoole alla. Ta ütleb: «Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nemad järgivad mind.» Ta hoolitseb igaühe eest nii, nagu poleks maa peal kedagi teist.
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.