Palvenädal
Palve on hinge hingamine
30. oktoobrist kuni 7. novembrini on palvenädal.
Esimene palvenädala loeng toimus reedel, 30. oktoobril. Loeti 2 loengut: “Taevane lootuse mission” ja “Meie ainulaadne kutsumine“.
- Laupäev 31. okt. “Lootusemisjoni kiireloomulisus“
- Esmaspäev 2. nov. “Lootuse missioon kui ülistamine“
- Kolmapäev 4. nov “Sõnum lootusest lootusetuse keskel“
- Reede 6. nov. “Lootuse missiooni vastuvõtmine” “Lootuse missioon kui ilmutus Jumala iseloomust“
- Laupäev 7. nov. “Lootuse missioon on lõpule viidud“
Meie koguduse selle aasta palvenädala eriliseks palveteemaks on noored ja nende missioon.
Mõningaid mõtteid palvest:
- Päev, mis lõpeb tänuga, algas palvega.
- Palve täitis ülesande, kui see sünnitas igatsuse Issanda juurde tagasi tulla – tänades.
- Praegu näeme oma palvete mõju ajas ja me pettume vahel; kord näeme oma palvete tagajärgi taevas ja me oleme üllatunud.
- Palvetamine pole Jumala aitamine, vaid võimaluse andmine Jumalale meid aidata.
- Palvetamise püha kunst on kätketud saladusse, mille nimeks on puhas, alandlik ja usaldav süda.
- Palvetamine on õigete suhete nurgakivi: kes Jumalaga lävib, oskab suhelda ka kõigi ülejäänutega.
- Palve on Sinu usuelu nägu.
- Palve on usaldamise eksam.
- Muist tööd jäta homseks, palvele anna ruumi täna.
Palvenädala loengud on ka siit allalaetavad! Vajuta siia!
Loomise hingamispäev
24. oktoobrile seatud pühenduspäeva peetakse samal aastal, kui tähistatakse 200 aasta möödumist Charles Darwini sünnist ning 150 aasta möödumist tema raamatu „Liikide tekkimine loodusliku valiku teel“ kirjutamisest. Raamatut peetakse evolutsiooniteooria alusdokumendiks.
Meie usume, et Jumal lõi kogu universumi ja ka meie päikesesüsteemi, sealhulgas ka meie maa ja kõik selle täiuse. Me usume Piibli aruannet loomisest. Peale miljardite eritüüpi galaktikate loomist, millest igaüks sisaldab miljardeid tähti ja teadmata arv asustatud planeete, Jumal otsustas luua uue endasarnase olevuse. Ta eraldas meie päikesesüsteemi jaoks Linnutee galaktikas ruumi diameetriga 100 000 valgusaastat. Seal tiirlesid juba 300 miljardit tähte. Kui kujutada Linnuteed rõngakujulisena läbimõõduga 129 km, siis meie päikesesüsteem oleks läbimõõduga 2 mm. Päikesel jätkub kütust meie valgustamiseks ja soojendamiseks miljarditeks aastateks. Maa loomisel polnud Jumalal mitte juba olemasolevaid aineid kasutada. “Sest Tema ütles, ja nõnda see sai; Tema käskis, ja see tuli esile!” (Laul 33,9) Kõik asjad, olgu materiaalsed või vaimsed, ilmusid esile Jumala käsu peale ja loodi Tema poolt määratud tarbeks. Taevas ja kõik selle väed, maa ja kõik, mis selle peal, kutsuti esile Tema suu Vaimu läbi. Inimese loomisel avaldus isikulise Jumala täiuslikkus. Olles Jumala kuju järele tehtud, oli inimkeha kogu oma ehituselt täiuslik, kuid elutu. Siis puhus see isikuline olevus, olemasolev Jumal eluõhku sellesse kehasse ja inimene sai elavaks, mõistuslikuks olevuseks. Kõik inimkeha organid pandi tegevusse; süda, tuik- ja tõmbsooned, keel, käed, jalad, meel, vaimutegevus, kõik hakkasid tööle ja tegutsesid kindla seaduse järele. Inimene sai “elavaks hingeks”. Elav Jumal lõi Kristuse sõna läbi inimese ja andis talle mõistuse ning võimu. Seepärast on meie suurim eesõigus austada meie Loojat Jumalat. Me ei ole iseeneste omad, me kuulume meie Jumalale.
Õhtupoolik Jumala loominguga
“Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab Tema kätetööd.”
Laul 19:2
17. oktoobri õhtupoolikul olid kogunenud kirikusaali inimesed, kes olid huvitatud Jumala loomisimedest. Külaliseks oli Oskar Noorkõiv “Orioni” tähetornist. Ta kõneles meile universumiavarustest, mille on loonud Jumal. Vaatasime slaidiprogrammi erinevatest galaktikatest, planeetidest, tähtkujudest, udukogudest… Võisime veenduda, et me ei tea paljutki endi peade kohal toimuvast. Hiljem vastas Oskar ka teemakohastele küsimustele.
Täname meeldejääva õhtu eest. Kirikust lahkudes sadas laia lund, eks ole ka seegi Jumala looming.
Lõikustänu
Lõikustänu hingamispäev oli mitmet pidi eriline. Lisaks lõikustänule tähistati ka Tanise ning Eha sünnipäevi, toimus ühine osadussöömaaeg ning käidi ka ühiselt looduses.
Otsus prohvetluse vaimu kohta
Olles delegaatidena 2005. aasta Peakonverentsi istungil St Louis´is Missouri osariigis, me mõistsime, et Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus on saanud rikkalikult õnnistatud prohvetluse anni läbi, mis on esitatud Ellen G. White´i kirjutistes ja teenistuses. Selle anni kaudu juhtis Jumal koguduse arengut väikesest hulgakesest ülemaailmseks liikumiseks, kellele on usaldatud päästmise sõnumi kuulutamine Jeesuses Kristuses Tema peatse aulise tagasituleku lootuses. Ellen G. White´i tegevus on aidanud kaasa koguduse ühtsuse säilitamisele ja on hoidnud seda püsivana rasketel aegadel. Tema kirjutised on jätkuvalt kõige positiivsemaks mõjuteguriks koguduse elus, jagades troosti, juhatust, parandamist ja teoloogilist innustamist. Tema kirjutiste õppimine juhib kogudust püsivalt tagasi Piibli kui usu ja praktika tõelise aluse juurde. Peakonverentsi delegaatidena kinnitame, et Ellen G. White´i kirjutistel on ikka veel tähtis osa Adventliikumise alalhoidmisel ning ülemaailmse koguduse ühtsuse säilitamisel. Seepärast me kutsume üles Seitsmenda Päeva adventiste üle maailma palvemeelselt uurima Ellen G. White´i kirjutisi, et mõista paremini Jumala eesmärki Tema ülejäänud rahvale. Me kutsume koguduse juhte kõikidel tasanditel kaasa aitama ja planeerima prohvetluse vaimu kirjutiste levitamist ja õppimist. Me kutsume üles oma noori tutvuma jumaliku nõuande rikkustega nendes kirjutistes, kuna see rikastab võimsalt nende elu, kui nad teenivad Issandat ja ligimest.
58. Peakonverentsi istung, St Louis, Missouri, USA, 3. juuli 2005.
Meie kodulehel on raamatute rubriigis Ellen G. White kirjutiste põhjal koostatud neli raamatut “Tunnistuste varakambrst”, Suur võitlus”, “Viimaste päevade sündmused”, “Kuulutus noortele”, “Adventkodu”, “Nõuandeid toitumise kohta” ja “Varajased kirjutised”. Osa neist on ka trükivalgust näinud, aga osa on ainult elektrooniliselt saadaval (kunagi on neid kirjutusmasinaga läbi kopeeride kirjutatud). Muidugi ei ole kõik Ellen G. White raamatud siin kodulehel üleval. Kuna need on tõeliselt head ja kasulikud mõtted, mis juhivad lugejaid Piibli juurde, siis head lugemist.
Kaido Kask
Kristuse mäejutlus
Kurbus pole emotsioon, mis inimeses erilist vaimustust tekitaks. Ilmselgelt ei tahaks keegi meist sarnaneda kurvameelsele tüdrukunääpsule, kes eesti animafilmis „Mari kisakõri” lõpuks oma pisarate kätte ära hallitas. Seda üllatavam näib olevat tõsiasi, et Jeesus Kristus on Mäejutluses nimetanud kurbi õnnelikeks inimesteks: „Õndsad on kurvad…”
Mida Jeesus sellega mõtles? Kas Jeesus naudib pisaraid meie laugudel? Kas Ta tõesti soovib, et me käiksime pidevalt ringi kühmus selja ja allapoole vajunud suunurkadega? Või on selles õndsakskiitmises peidus hoopis midagi sügavamat ja vaimulikumat? Neile küsimustele püüame vastust leida hingamispäeval 23. juunil kell 11.00 Põltsamaa Adventkoguduse jumalateenistusel.
Jumalik sõprus
Kristlase jaoks on eesmärke. Ta võib tõusta saavutustes kõrgemale tasemele. Johannes mõistis kristlase suurt eesõigust. Ta ütleb: “Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks.” (1.Joh.3,1) Inimkonnal ei ole võimalik oma väärikuses tõusta veel kõrgemale astmele, kui siin on vihjatud. Inimesele on antud eesõigus saada Jumala pärijaks ja Kristuse kaaspärijaks. Neile, kes saavad selliselt ülendatud, on avatud Kristuse hindamatud väärtused, mis on tuhat korda kallimad kui kogu selle maailma varandused. Selliselt tõstetakse surelik inimene üles sõprusesse Jumalaga Jeesuse Kristuse teenete läbi.
Suvel, silmitsedes imekauni rohelusega kaetud puid eemal asuvas metsas, ei ole me suutelised vahet tegema igihaljaste ja nende puude vahel, mis ei ole alati haljad. Talve tulekul aga, kui külmakuningas ümbritseb neid oma jäise kaisutusega ja riisub teistelt puudelt nende imekauni lehestiku, on igihaljad puud kergesti äratuntavad. Nii on ka inimestega, kes kõnnivad alandlikkuses ja ei ole täis eneseusaldust, vaid haaravad värisedes kinni Kristuse käest. Need, kes on enesekindlad ja loodavad oma iseloomu täiuslikkusele, kaotavad oma vale õiguserüü siis, kui nende üle sööstavad katsumuste tormid. Tõeliselt õiglane, kes siiralt armastab ja kardab Jumalat, riietub nii heaolu kui ka hädapäevil Kristuse õiguse rüüsse.
Enesesalgamine, eneseohverdamine, heatahtlikkus, heasüdamlikkus, armastus ja meelekindlus, kannatlikkus ja kristlik usaldus on igapäevased viljad, mida kannavad need, kes on tõeliselt ühenduses Jumalaga. Nende tegusid ei teatata avalikult maailmale, aga nad ise võitlevad iga päev kurjaga ja saavutavad kallihinnalisi võite kiusatuste ja ülekohtu üle. Pühalikke tõotusi uuendab ja hoiab jõud, mis on saadud tõsise palve ja püsiva valvamise läbi. Tuline entusiast ei märka selliste vaiksete töötegijate võitlusi, kuid Tema, kes näeb südame saladusi, paneb tähele ja vaatleb heakskiitva pilguga igat jõupingutust, mis on tehtud tasaduses ja alandlikkuses. Selleks on vaja katseaega, et avastada armastuse ja usu puhast kulda iseloomus. Kristuse tõeliste järelkäijate püsiv agarus ja tuline kiindumus tulevad ilmsiks siis, kui koguduse peale tulevad katsumused ja kiusatused.
Me tunneme kurbust, nähes tunnustatud kristlasi, keda on eksitanud väär arusaamine täiuslikkusest. Neid on väga raske ümber veenda ning juhtida õigele teele. Nad püüavad teha kõik välise kauniks ja meeldivaks, kuna aga sisemine ehe – Kristuse alandus ja tasadus – neil puudub. Kõigile määratud katseajal osutuvad paljude enesekindlate inimeste lootused alusetuiks. Uutes olukordades ja mitmesugustes tingimustes osutub mõni, kes näis sambana Jumala koguduses, pehkinud puuks, mis on kaetud värvi või laki kihiga. Aga südamest tasased, kes tunnevad alati vajadust olla needitud igavese Kalju külge, jäävad seisma liikumatult keset katsumuste torme, sest nad ei toetunud iseendale.
“Ometi püsib kindlana Jumala seatud aluskivi, millel on see pitser: “Issand tunneb omi.”” (2.Tim.2,19)
E.G.White’i raamatust “Pühitsetud elu”.
