Eakate tänuõhtu
Eakate tänuõhtu
19. septembril kell 17:00
5. september Jõgeval
Galeriisse
5. septembril külastas osa põltsamaalasi Jõgeva kogudust ning pärastlõunal mindi ühiskülastusele perekond Kimmide juurde. Toimusid erinevad esinemised ning arutleti vaimulikel teemadel. Osa noori läksid ka hiljem looduskaunist Jõgeva ümbrust uudistama.
Tarkusepäev
Galeriisse
29. augustil oli meie kogudusel õpilaste koolisaatmise teenistus. Kaido kõneles edukast õpilasest Piiblis – Taanielist. Sellest, millises koolis Taaniel käis võime lugeda Taanieli 1. 4-5. Taaniel käis koolis, olles vang. Tal puudus kodu ja vanemate toetus. Taaniel oli põhimõtteline mees, valides õiget ihulikku ja vaimulikku toitu. Taanieli ja tema sõprade õpingute tulemustest võime lugeda Taanieli 1. 15-20.
Piibel ja loodus on parimad õppeained. soovme õpilastele ja õpetajatele, et nad oleksid ustavad Jumalale nagu oli Taaniel. Tegelikult oleme me kõik õpilased – õpilased elukoolis.
Kaido kutsus ette kõik õpilased ja õpetajad ning tegi õnnistuspalve. Meie kolmele õpetajale ning üheksale kooliminejale anti ka lillekimbud.
22. august
22. augusti hingamispäev oli meie kogudusele eriline. Õppetükki viis läbi Rein Kalmus. Ta rääkis laiemalt, miks Johannes kirjutas oma kirja. Nii nagu tol ajal, on ka nüüd maailmas armastuse defitsiit. Rein pani meile südamele olla iga päev palveosaduses Jumalaga ja lugeda Piiblit. Siis mõistame Jumala armastust ja armastame ka inimesi enda ümber.
Jumalateenistuse teine osa algas Reinu ja Mervi instrumentaalpalaga. Mervi lauldud soolo sõnumiks oli, et “Isa mõõdetud on lapse samm”. Jumal on meiega rõõmudes ja muredes igal hetkel. Mervi avas meile oma kõnes Apostlite tegude raamatut mitte kui reisikirjeldust, vaid kui allikat, mis räägib ajast mil kogudus kiiresti kasvas. Lõpuaja rahvas peaks siit raamatust õppima, kuidas on võimalik, et Issand lisab iga päev kogudusse päästetuid. Jumal on tõotanud, et valatakse välja hiline vihm. Lugege Ap.t. 3.1-11. Loo kulminatsioon on 6. salm. Apostlitel oli võimas Püha Vaimu vägi. Nende koguduse elu on kirja pandud Ap.t 2.42-47.
Kuidas on meil:
apostlite õpetusega osadusega leivamurdmisega palvetega, kas meil on palvenimekiri/need kelle pärast me iga päev palvetame ühise omandiga, aitamaks neid, kes seda vajavad siira südamega Jumala kiitmisega päästimisrõõmugaMervi luges tsitaante Ellen G. White raamatust “Apostlite Teod” ja soovitas meil seda raamatut uuesti lugeda. Me võiksime tulla kirikusse täis Püha Vaimu, et saaksime öelda nendele, kes meie hulka tulevad: “aga mis mul on, seda ma annan sulle.
Volli Rosin laulis Reinu esimesena loodud laulu: “Ma tänan Sind, Oh armas Jeesus, Su suure armastuse eest.” Koosolek lõppes Mervi viiulisoologa: “Su sarnaseks mu Jeesus soovin saada.”
Olgu ja jäägu see meie kõikide sooviks igal ajahetkel.
Järvemuusikaõhtu
16. augusti tuntus tulema küllaltki vihmane. Kuid sellest hoolimata oli Kuuri talu tiigi äärde, uhkemalt öeldes järve äärde, kogunenud väga palju rahvast. Iga aastaga on see kiiduväärt ettevõtmine publikut kogunud ning see aasta oli see suurenenud üllatavalt 🙂 Muusikapalade vaheldusrikkus ning nende sära oli eriti meeldiv ning tagaside on väga positiivne 😉 Paljud inimesed läksid pärast eriliselt mõne esineja juurde ning tänasid eriti meeldiva ning elamuse andnud esituse eest.
Võin julgelt väita, et kaela sadanud väiksed vihmahood ei häirinud kedagi ning nagu üks tuttav ütles: Oleks võinud kasvõi kõvemini sadada, seda ei pannud tähelegi!
Jumalik sõprus
Kristlase jaoks on eesmärke. Ta võib tõusta saavutustes kõrgemale tasemele. Johannes mõistis kristlase suurt eesõigust. Ta ütleb: “Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks.” (1.Joh.3,1) Inimkonnal ei ole võimalik oma väärikuses tõusta veel kõrgemale astmele, kui siin on vihjatud. Inimesele on antud eesõigus saada Jumala pärijaks ja Kristuse kaaspärijaks. Neile, kes saavad selliselt ülendatud, on avatud Kristuse hindamatud väärtused, mis on tuhat korda kallimad kui kogu selle maailma varandused. Selliselt tõstetakse surelik inimene üles sõprusesse Jumalaga Jeesuse Kristuse teenete läbi.
Suvel, silmitsedes imekauni rohelusega kaetud puid eemal asuvas metsas, ei ole me suutelised vahet tegema igihaljaste ja nende puude vahel, mis ei ole alati haljad. Talve tulekul aga, kui külmakuningas ümbritseb neid oma jäise kaisutusega ja riisub teistelt puudelt nende imekauni lehestiku, on igihaljad puud kergesti äratuntavad. Nii on ka inimestega, kes kõnnivad alandlikkuses ja ei ole täis eneseusaldust, vaid haaravad värisedes kinni Kristuse käest. Need, kes on enesekindlad ja loodavad oma iseloomu täiuslikkusele, kaotavad oma vale õiguserüü siis, kui nende üle sööstavad katsumuste tormid. Tõeliselt õiglane, kes siiralt armastab ja kardab Jumalat, riietub nii heaolu kui ka hädapäevil Kristuse õiguse rüüsse.
Enesesalgamine, eneseohverdamine, heatahtlikkus, heasüdamlikkus, armastus ja meelekindlus, kannatlikkus ja kristlik usaldus on igapäevased viljad, mida kannavad need, kes on tõeliselt ühenduses Jumalaga. Nende tegusid ei teatata avalikult maailmale, aga nad ise võitlevad iga päev kurjaga ja saavutavad kallihinnalisi võite kiusatuste ja ülekohtu üle. Pühalikke tõotusi uuendab ja hoiab jõud, mis on saadud tõsise palve ja püsiva valvamise läbi. Tuline entusiast ei märka selliste vaiksete töötegijate võitlusi, kuid Tema, kes näeb südame saladusi, paneb tähele ja vaatleb heakskiitva pilguga igat jõupingutust, mis on tehtud tasaduses ja alandlikkuses. Selleks on vaja katseaega, et avastada armastuse ja usu puhast kulda iseloomus. Kristuse tõeliste järelkäijate püsiv agarus ja tuline kiindumus tulevad ilmsiks siis, kui koguduse peale tulevad katsumused ja kiusatused.
Me tunneme kurbust, nähes tunnustatud kristlasi, keda on eksitanud väär arusaamine täiuslikkusest. Neid on väga raske ümber veenda ning juhtida õigele teele. Nad püüavad teha kõik välise kauniks ja meeldivaks, kuna aga sisemine ehe – Kristuse alandus ja tasadus – neil puudub. Kõigile määratud katseajal osutuvad paljude enesekindlate inimeste lootused alusetuiks. Uutes olukordades ja mitmesugustes tingimustes osutub mõni, kes näis sambana Jumala koguduses, pehkinud puuks, mis on kaetud värvi või laki kihiga. Aga südamest tasased, kes tunnevad alati vajadust olla needitud igavese Kalju külge, jäävad seisma liikumatult keset katsumuste torme, sest nad ei toetunud iseendale.
“Ometi püsib kindlana Jumala seatud aluskivi, millel on see pitser: “Issand tunneb omi.”” (2.Tim.2,19)
E.G.White’i raamatust “Pühitsetud elu”.
