🙂
2. detsembri “Vali Uudistes” avaldab MTÜ Kuldne Iga jututuba tänu meie kogudusele südamliku vastuvõtu eest. Täname kõiki, kes seda üritust aitasid toredaks muuta! Oleme avatud kogudus ja Te olete alati teretulnud!
Novembrikuu kokkuvõtteks
“Kui mujal võib surra igavusse, siis Põltsamaal võib surra tegevusse” – sellist lausekatket kuuldi novembrikuus ühe Põltsamaale tulnud nooremaealise külalise suust.
Novembrikuu ürituste tulevärk algas juba 7. novembril, kui just noorem rahvas leidis põhjust tähistamiseks ja koosolemiseks. Rõõm oli tervitada ka kaugemalt tulijaid ning seda suurem oli heameel, et äraminekuga polnud kellelgi kiiret. Kõige kangemad oli veel järgmisel päeval abiks lastekiriku ja Ergase sünnipäeva sisustamise juures ning lisaks kõigele veel Võisiku Hooldekodus laulmas.
Ka järgmisel nädalavahetusel jätkus igas eas sünnipäevalapsi, kes oma rõõmu ja tänumeelt Jumala õnnistuste üle soovisid teistega jagada. Lisaks toimus väga sisukas esitlus vabatahtliku töö teemadel, kus oma välismaal omandatud kogemusi jagasid ettekannetena Heldi ja Mervi ning neid assisteeris Älis, kellel samuti kogemused samas valdkonnas olemas. Head meelt võis tunda sellest, et kuulajate hulgas oli igas vanuses inimesi ning samuti külalisi mujalt Eestist, sest nagu selgus, pole vabatahtlik töö sugugi mitte ainult noorte pärusmaa. Kahjutundega peab aga siiski lisama, et vaatamata kooli üles pandud reklaamile ei tulnud ükski Põltsamaa koolinoor, kes polnud seotud adventkogudusega, tutvuma sellise vahva karjäärivõimalusega.
See eest oli aga nädala sees (18. novembril) eriline võimalus minikontserdi ja teelauaga vastu võtta umbes kahtkümmet üle keskea daami, kes oma Jututoa-ringiga ka meie kogudust ja kirikuhoonet vaatama tulid. Vestlus kulges soojas ja südamlikus õhkkonnas ning oli minu arusaamist mööda mõlemale poolele rikastav.
Noortele oli aga kindlasti kuu tähtsündmuseks 28. novembril peetud noorteõhtu, mida hoole ja armastusega ette valmistati ning mis väärib kindlasti eraldi artiklina lahtikirjutamist. Hoolimata sellest, et noorteõhtu iseenesest läbi sai, leiti ühist tegevust veel hiliste õhtutundideni.
Kokkuvõtteks julgen soovitada noortele ikkagi elamist, mitte suremist. Jumalal on teid vaja elusana! Hoidke siis oma tervist ja olge mõõdukad kõiges! Ja tänu Jumalale, et Ta siiani on teid tervetena hoidnud, hoolimata teie üliväga aktiivsest seltsielust ja hoolimata sellest, et ümberringi gripp möllab ja koolgi vahepeal kinni oli.
Lastekirik (8. november)
Olen kuulnud lapsevanemaid arutamas, missuguses vahvas kohas küll võiks oma lapse sünnipäeva korraldada. Ergase sünnipäev algas kirikus ja see oli päris lastekirik, mõeldud nooremale koolieale. Ergas oli kutsunud oma klassi ja klassijuhataja, samuti muusikakooli sõbrad.
Ükski Ergase sõpradest ei olnud Piiblit lugenud, aga see ei takistanud neil üheskoos etendamast Naamani lugu. Piisas sellest, kui neile selgitati, missuguses olukorras nende poolt kehastatud tegelased on, kui juba nad oskasid olla – kurvad, rõõmsad, kaastundlikud, hirmunud. Nad oskasid küsida ja vastata nii, et lugu arenes nii nagu Piibliski. Ainult “Iisraeli kuningas” oli kohe nõus “Naamani” terveks tegema – see oli ainuke asi, mis kippus Piibliga võrreldes valesti minema ja selle me parandasime kohe ära.
Pärastpoole kleepisid lapsed Naamani loo pildid oma lehele õigesse järjekorda ja lahendasid ristsõnu, millest tuli välja, et on väga palju võimalusi ja ameteid, kuidas teistele kasulik olla. Nii nagu väike teenijatüdruk kaugel oma kodumaast ei tasunud kurja kurjaga, vaid heaga, nii saame meiegi leida võimalusi, kus aidata ja teha midagi head.
Pärast kirikut muidugi Ergase sünnipäev jätkus ja kindlasti oli neil lastel tore. Ka mina tundsin koju minnes heameelt, et olin saanud nendega jagada kasvõi killukest Jumala Sõnast.
Noorteõhtu – Muinasjutt
Noorteõhtu teemaks oli valitud muinasjutt. Kehtib ju usuvabaduski ning kõigil on võimalus antud uskuda mida tahab. Kes usub jõuluvana, kes ettemääratust ning kes aastal 2012 tulevat maailmalõppu. Aga siiski on üks usk üle kõige- lootus igavesele elule. See mõte oli ka läbivaks teemaks meie õhtul.
Juba uksest sisenedes anti kätte esimene ülesanne: võtta endale meelepärane arv väikeseid pallikesi. Seejärel oli eesmärgiks moodustada grupid kus pallikeste summa oleks muinasjutuline arv: 7. Samamoodi tuli mõelda oma rühma iseloomustavad seitse lauset- mida rohkem pallikesi krabasid, seda rohkem rääkisid.
Kui tutvutud, oli aeg hakata muinasjutulisemaks minema. Vallo ning Heldi esitasid tänapäevasema versiooni vanast heast “Punamütsikesest”. Näidendi lõppedes jäi Vallo olenemata Kalle üritustest siiski kindlaks, et ta on hundi kõhus ning jahimees tuleb teda ära päästma.
Tulise aplausi järel rääkis Kalle meie maailmast, Suurest Paugust ning osakestest millest see koosneb. Ka Kalle pidi vastama küsimustele miks ta on, kes ta on, kus ta on ning mida ta oleks ilma Jumalata.
Tanis jutustas meile reaalsest muinasjutust- Piiblist, Jeesusest ning igavesest elust. Arutlesime, kas Piiblit saab usaldada, millised on Piibli mõjud ning miks me Piiblit üldse usume. Iga osa lõppedes muidugi ka laulsime üheskoos ning vestlesime päevakohastel teemadel.
Seejärel olid kõik oodatud ka kõrvaltuppa kõhtu täitma. Ürituselt jäid kauaks heljuma muinasjutuliselt positiivsed tunded ning tahe peatselt jälle midagi üheskoos ette võtta.
Mõningaid muljeid:
“Oli meeldiv õhtu koos koguduse noortega. Rõõmu valmistasid kindlasti ka külalised teistest kogudustest. Loodan, et sellised üritused liidavad noori ning annavad võimalusi ja julgust koguduse töös kaasa lüüa. Minule olid õhtu kõige meeldejäävamateks osadeks pünamütsikese hüpe ning ülihead mandariinid.”
Ardo
“Noorteõhtu juures meeldis mulle eriti see, et noori oli kokku tulnud tavapärasest rohkem. Ka kirikuruum oli muudetud meeldivalt hubaseks. Tore, et seni mõtetes olnud ideesid on hakatud nüüd ka teostama. Loodan südamest, et edaspidi kaasatakse rohkem sõpru ka väljaspoolt kogudust taolistele üritustele.”
Kalle
“Noorteõhtuga oli palju vaeva nähtud ja igaüks andis oma väikese osa, mis mulle väga meeldis. Samuti olime ka kutsunud palju sõpru, aga kõige rohkem oli kahju sellest, et neid nii vähe kohale jõudis. 1 siiski oli 😉 . ja ma arvan, et kõigile, kes kohal olid, oli see õhtu õnnistuseks.”
Tanis
Üritused
Möödunud nädalatel on toimunud ka mitmeid üritusi, väike ülevaade siis:
14. november
Kell 17:00 tegid siis Mervi Kalmus ning Heldi Kulp esitluse enda välismaal elamise kogemustest.
8.
november
Kell 11:00 oli lastekirik nooremale koolieale. Samas tähistati ka Ergase sünnipäeva. Kohal 11 last.
18. november
Meie kogudust külastasid Põltsamaa eakad (Jututuba) Tagasiside on olnud väga positiivne ning meeldiv 😉
21. november
Jumalateenistusel lõid kaasa külalised Tartust (Kärt, Joosep, Sander), muutes oma lauludega päeva helgemaks 🙂
Kümme aastat kogukonna heategevuspäeva Põltsamaal
Pühapäeva, 9. septembri ennelõunal seisis Põltsamaa adventkiriku juures üle 350 inimese – kell 11 algas kümnes kogukonna perepäev „Talvele vastu”. Linnarahvast ootasid riided, jalanõud, voodipesu, mänguasjad, kodutarbed, kohvik, juuksur, elav muusika, raamatulaud, tegevused lastele ja sõbralik kogudusepere. Kõik see oli tulijaile tasuta.
Heategevuspäeva eestvedajat Eha Põldaru on väga keeruline kirikuaias askeldava inimsumma seest leida, ent kui olen ta lõpuks leidnud ja küsinud, kus selle ettevõtmise kõige sügavamad juured on, läheb Eha ajas päris kaugele tagasi. „Vello remontis kunagi Stig Sjölanderi autot ja nii saime tuttavaks,” räägib ta esimesest tutvusest mehega, kes tõi pärast seda, kui Eha ja Vello kodu maha põles, neile eluks vajalikke asju. „Kui maja põles maha, tõid nad meile vajalikke asju. Ja nad tõid juurde ja mõtlesime, kuhu me selle kõik paneme. Alguses viisime maakoolidesse, kus asjad pandi välja ja vanemad said lastega tulla endale võtma, mis vaja,” meenutavad Eha ja tema abikaasa Vello.
Eesti liit andis Stigile 2013. aastal hea koostöö märgiks tänuplaadi.
Mõne aja pärast toodi üritus kirikusse, kuid alguses oli see väike ettevõtmine. Ajapikku lisandus tervisetelk ja raamatulett. Seejärel kohvik ja lastetelk. „Inimesed väsivad ringi kõndides ära, siis pakkusime kohvikut. Ja kui nägime, et inimesed tulevad lastega, siis tegime ka lastetelgi,” räägib Eha. Ka tuletõrjetegevused on esindatud olnud, tänavu juhendas tegevusi lisaks Ants Kulbile ka Aimar Sisask Võrust. Nii on „Talvele vastu” aastatega suuremaks paisunud.
Eha sõnas, et kunagisest väikesest üritusest on kasvanud kogukonnaüritus. „Inimestele meeldib siin olla. Taaskasutus on normaalseks muutunud. Palju soovitakse voodipesu, lasteriideid, mänguasju.”
Enamus asju, mis jagatakse, on pärit Rootsist, kunagine koostöö Stigiga on nüüd Rootsi poolel üle läinud nooremate kätte. Osa jagatavaid asju tuuakse ka Soomest. „Üle-eelmisel aastal käisid soomlased ise ka siin vaatamas meie üritust. Neile väga meeldis ja nüüd koguvad nad meile igal aastal asju,” ütles Eha.
„Talvele vastu” meeskonnas on terve Põltsamaa kogudus, igaühel on oma koht ja tegevusala. Eha tegeleb kogu riidekauba ja jalanõude väljapanekuga, Hans, Lilija, Maarit ja Nansi kanda oli kohvik, Helve Murd vastutab kirjanduslaua eest, Ants Kulp abilistega viib läbi tuletõrjetegevusi, Helena ja Maarika juhendavad lastetegevusi, Kalle vastutab parkimise, sujuva liiklemise ja turvalisuse eest, Guido on helitehnik, noored aitavad kaste tassida ja muusikat teha, Maarja ja Mare teevad meeskonnale sooja lõunasööki ja vanemad koguduseliikmed abistavad, kus näevad tarvis olevat. Abilisi on mujaltki: Annely tuli juba kümnendat aastat Rakverest kohale, et pakkuda juuksuriteenust, Aimar tõi Luutsnikult kohale enda restaureeritud vana tuletõrjeauto. Lisaks oma koguduse inimestele on palju abilisi ka väljastpoolt. Helenale tuttavad kooliõpilased on käinud abiks lastetegevuste juures, koguduseliikmete tuttavad on aidanud riideid välja panna.
Raamatulaua taga askeldanud Helve sõnas, et seekordse päeva juures on kolm tänulikkust õhutavat asjaolu: 1. ilm on ilus – ei liiga soe ega ka külm, täpselt paras; 2. asju, mida jagada, on palju; 3. inimesi, kes soovivad kohale tulla, on samuti palju. Veel teine kolmeosaline jaotus oli Helvel varuks – raamatuvalikust leiab kolme eri sorti lugemist: raamatud, mis annavad teada, mida adventistid usuvad, hingamispäevast rääkivad raamatud ja terviseteemalised raamatud. Poole päeva peale oli kõige populaarsem raamat terviseteemaline misjoniraamat.
Kahe päeva peale kokku anti inimestele kaasa 190 raamatut. Terviseteemalisi raamatuid võeti 56, hingamispäevateemalisi 26, 30 inimest sai misjoniraamatu “Lootuse vägi” omanikuks ja 21 võttis koju kaasa misjoniraamatu “Hüvastijätt igaveseks?”.
Loe siit rohkem raamatu “Lootuse vägi” kohta.
„Talvele vastu” on kohaliku rahva seas juba tuntud ettevõtmine, päeva kohta uuritakse tuttavatelt juba siis, kui tundub, et aeg hakkab lähedale tulema. Siiski kuulutatakse selle ürituse saabumist ka kohalikus ajalehes ja Facebookiski. Eha märkis, et reklaam Facebooki kaudu on väga oluline, sest selle lühikese aja jooksul, mil üritust „Talvele vastu” selle kanali kaudu reklaamiti, märkis 25 uut inimest Põltsamaa adventkoguduse Facebooki-lehe meeldivaks, mis tähendab, et nad näevad edaspidigi, mida kogudus teeb. Näiteks on seal üleval lingid koguduse aastapäeva jumalateenistusele ja Baltimaade noorteorkestri kontserdile Roosisaarel.
Sel aastal, nagu ka varasemalt, oli tegevuste taustaks elav muusika. Ansambli muusikavaliku pani kokku Põltsamaa adventkoguduse pastor Rein Kalmus, kes mängis süntesaatoril. Temaga koos mängisid Susanna basskitarri, Karl viiulit, Kristjan flööti ja Samuel klarnetit. Eha sõnul oli tulijate seas neidki, kes üksnes muusika nautimise pärast oma sammud Kreutzwaldi tänava poole seadsid.
Rein sõnas muusika tegemisest jäänud väikese hingetõmbepausi ajal, et tunneb heameelt, et koguduses on tegutsejaid. „On hea, et kogudusel on olnud kannatlikkust ja jaksu seda päeva korraldada. Taevane Isa on õnnistanud kogudust ja ilus ilm on ka kingitud.” Lisaks märkis Rein ära, et Põltsamaa kogudus on õnnelik, et maja juures on nii suur aed, kuhu mahub korraga sadu inimesi. Hommikul kell 11, kui väravad avati, voolas koguduse aeda korraga üle 350 inimese, päeva jooksul lisandus neile veel paarsada külalist.
Pärast kümmet korraldamisaastat unistab Eha mantlipärija leidmisest, kellestki, kes võtaks üle riidekoormate sorteerimise. Suurest töömahust tulenevalt on Eha mõlgutanud mõtteid, et seekordne „Talvele vastu” jääb viimaseks. Ent samas on ka oma linna rahvas küsinud, kas võib tuua teistele pakkumiseks enda asju ja nii võib koostöös linnarahvaga tekkida veidi teistsugune „Talvele vastu”, mil kogu kaup ei tule teisest riigist, vaid siitsamast Põltsamaalt.
„See üritus on mulle palju kannatlikkust õpetanud,” ütles Eha. „Tuleb palvetada nende inimeste eest. See on Kristuse meetod misjonitöös: tuleb enne teenida, võita inimeste usaldus. Inimesed tulevad ja näevad kristlasi ja nad ei karda meid enam. See on vajalik,” rääkis Eha. „Ära minnes ka tänatakse. Inimeste tänu on suur, aga tänujumalateenistusele ei julgeta tulla.” Seetõttu pole viimasel paaril korral tänujumalateenistust ka toimunud, ent Põltsamaa rahvast kutsutakse peagi reedeõhtustele teeõhtutele.
„Talvele vastu” esimesel päeval, pühapäeval võõrustati kaaslinlasi kella viieni, kuid asju jätkus ka esmaspäevaks, mil huvilised said kirikuaias käia kella üheksast hommikul kella kolmeni.
Video: Baltimaade noorteorkestri kontsert Põltsamaal
Baltimaade noorteorkestri kontserti video Põltsamaa koguduse aastapäeval.