Juuli, neljas
Neljandal juulil leidis siis aset kodukirik perekond Põldarute juures. Rahvale meeldis ning on kindel soov veel samasuguseid, hubaseid koosolekuid pidada.
Pealelõunal koguneti perekond Kulpide juurde, kus tähistati perenaise Hele sünnipäeva ning perepoaeg Tanis rääkis muljeid oma visiidist Ameerikasse 😉
Ei, te ei näe kahekordselt. Galerii süsteemis on mingisugune viga, mis saab parandatud siis, kui viga leitud. Vabandused.
Teade!
Seoses kiriku remondiga toimuvad:
Reedene palvekoosolek: Märdi kodus
Laupäevane koosolek: Vello kodus
Ühislaager
Rakvere kogudus oli see, kes tuli sooviga pidada ühine laager. Idee sai tuult tiibadesse ning teoks sai see 20. juunil Kuuri talus Põltsamaa lähistel Võisikul.
Ilm oli kurjakuulutav, pilved olid sünged, kuid siiski piilus vahetevahel välja ka päike. Ametlik osa algas 10.45, aga palju inimesi oli siis veel saabumata. Siiski, tehti algust misjonijutu lugemisega, mille oli enda peale võtnud Guido. Kui avasõnad öeldud ning tähtsam informatsioon teada, asuti usinalt õppetükki õppima, mida juhendas Kaido. Samal ajal toimus ka lastetund, mis oli huvitav nii väikestele kui suurtele.
Pärast lühikest pausi algas hommikune jumalateenistus. Seda alustasid Põltsamaa noored oma programmiga. Oli laulu, pillimängu, pilte ning mõtteterasid. Lastejutu ajal rääkis Guido huvitava ning kaasahaarava jutu elevandi ning mehe sõprusest. Vend Arved Lindi jutlusest saime teada, kuidas elada koos Jumalaga. Seejärel esinesid rakverelased ning pärast seda oli aeg…söögiaeg.
Kuna keegi ei tahtnud teistest kehvem olla, oli igaüks midagi maitsvat kaasa võtnud. Paljud arvasid, et näljaseid suid on rohkem kui toitu jagub. aga kõhud said kõigil ilusti täis ning jäi veel ülegi. Rahvast tuli muudkui juurde. Meie hulgas viibisid ka mitmed koolilõpetajad. Soovime teile tarkust ning õigeid otsuseid edaspidiseks.
Päeva kõige pidulikuma sündmuse ajaks tuli isegi päike jälle välja . Eriti tähtis oli see Edgari jaoks: tema ristimine. Ergo pidas temaatilise kõne ning seejärel suunduti järve äärde ristimistalitusele. Jõudu ning kindlust Edgarile sellel teel. Õnnitlejate rivi oli veelgi suurenenud pärastlõunaks.
Nüüd oli Jussi lennukooli aeg. Vaadati pilte, mis olid eelneval nädalal pildistatud. Nägime ka kohalike koguduseliikmete maju teise nurga alt. Ülevalt vaatada tuttavaid maju on ikka hoopis midagi muud. Kuna “lennukaid” inimesi oli palju hoiatas Juss, et on olnud umbes 10 tundi lennukoolitusel kohustuslikust 100st. Kes tahtsid, said lennumasinat ka lähemalt uudistada ning katsuda.
Maikuu noortekoosolekul Põltsamaal viidi läbi suhteteemaline küsitlus ning rakverelased soovisid sellest rohkem teada saada. Vaadati kokkuvõtet küsimustest ning vastusest ja neid kommenteerisid Hele ning Kaido.
Päev oli möödunud tegusalt ja kiiresti ning õhtupoolikul olid kõik oodatud kaema Taimi ja Jaani majapidamist. Vaieldamatuks rahvalemmikuks kujunes muidugi neil elav ahv, juba vana rahvalõbustaja.
Päev oli küll pidevalt vesine, aga siiski ei rikkunud see meeldivat õhkkonda ning huvitavaid tegevusi. Kõik said midagi kõrva taha panna päevast ning saadud mõtted jäid saatma nii koduteel kui ka järgmistel päevadel.
Üritus kujunes üpriski rahvarohkeks, jooksvalt oli umbes sadakond inimest, pidevalt kohal umbes 70-80. Ning esidatud olid vähemalt 7 adventkogudust! Laager täitis igati oma eesmärgi ning rohkemgi. See vihmane laupäev suurendas inimeste ühtekuuluvustunnet ning lootust olla igavesti koos Taevariigis!
Galeriisse SIIT!

Jumala armuriigi troonikõne
Nimetu mägi kusagil Palestiina mägismaal kõrgub ilmselt suuremana kui Mount Everest, sest sellel mäel istus kord kõigi aegade suurim rabi Jeesus Kristus. Seal pidas Ta oma suurima jutluse, mis on paar viimast aastatuhandet mõjutanud inimkonda rohkem, kui ükski teine jutlus, mida keegi iial pidanud on. Selle nimetu mäe järgi on see jutlus tuntuks saanud kui Mäejutlus.
Me ei tea, kui palju oli sellel jutlusel vahetuid kuulajaid. Matteus oma evangeeliumis vihjab, et ümber Jeesuse oli kitsam kuulajate ring – Tema jüngrid. Nende ümber aga suurem rahvahulk, kes Jeesust Tema populaarsematel päevadel ümbritses. Vahel ulatus kuulajate arv isegi mitme tuhandeni.
Mäejutlus on oma vaimulikult haardelt kõrgeim ja sügavaim tekst, mida keegi eales selle päikese all kuuldavale on toonud. See on ka mõistetav, kui me teame, millele Jeesus selle jutluse pühendas. Äsja oli Ta valinud ja ordineerinud oma 12 jüngrit nö täisajalisele teenimisele. See oli esimene samm kristliku koguduse rajamisel.
“Kristus oli selles jumaliku armu uues kuningriigis Kuningaks, need kaksteist olid selle riigi eesõigustatud kodanikud ehk alamad. Samal päeval /…/ pidas Kuningas oma (kuningriigi) avakõne, milles Ta esitas selle kodanikuks olemise tingimused, tegi teatavaks selle kuningriigi seaduse ning andis üldpildi selle eesmärkidest. Mäejutlus on selliselt ühtaegu nii Kristuse kui armuriigi Kuninga avakõne kui ka selle kuningriigi põhiseadus.” 5BC 322
Kui Jumala armuriik leiab koha inimese südames, toob see endaga kaasa kõigi aegade inimeste suurima unistuse täitumise – olla õnnelik. Sellele viitab Mäejutluse esimene sõna – “õndsad”. Jumal on huvitatud inimese õnnest sageli rohkem, kui inimene seda ise on. Mida see õnn aga endast kujutab, selle õppimisega Mäejutluse põhjal teeme algust 28. aprillil kell 11.00 Põltsamaa Adventkoguduse jumalateenistusel, kuhu on oodatud kaasa mõtlema kõik huvilised.
Kevad
Uue elu kingib Looja
loodusele kevadel,
uue elu kinkis Jeesus
mulle, surres risti peal.
Nõnda nagu kevadpäike
soojust, valgust kallab maal’,
nii saadab kiiri Õiguspäike
ja Päästja hinge soojendab.
Vaatan, kuidas puhkeb pungi
puudel metsas, aasadel…
Tunnen hinges vaikset sundi
vilja kanda Jeesusel.
Allikais ja vaikses ojas,
selges, karges, puhtas vees
näen, kuis Päästja minu elus
kõik kristalselt puhtaks teeb.
Soovin täna jälle tuua
tänu Eluissandal!
Soovin, et mind uueks luua
võiks mu Õnnistegija!
E.Lobjakas, 1997