6. juuni
Seekord oli meil külas Aldar Nõmmik, kes pidas hommikusel jumalateenisutsel jutluse ning pärastlõunal rääkis ka sõprade evangeliseerimisest. Mõlemad sõnavõtud olid huvitavad ja kaasahaaravad. Jutluses rääkis Aldar Piiblist ja selle tähtsusest. Kui Piibel pole meie jaoks huvitav, siis ei saa äratada ka teistes inimestes huvi selle vastu. Pärastlõunal rääkis Aldar ka oma kogemustest sõprade evangeliseerimisel. Tegu on Alari tõlgitud projektiga, mis läheneb evangeliseerimisele teisest küljest. Selle asemel, et misjonitööd teha võhivõrrastega, tuleb alustada hoopis oma sõpradest. Kui tal tekib küsimusi, siis mitte ei vasta, vaid kutsud külla ja ütled, et uurime hoopis mis Piibel selle kohta ütleb. Kõik, kes tahtsid, said anda Aldarile oma meiliaadressi, et siis saada seminari esimese teema endale tutvumiseks või selle läbi tegemiseks. Suur AITÄH Aldarile väga elava ja mõtlema paneva sõna jagamise eest.
Kaidi
Mai noortekoosolek

Reedel, 29. mail toimus järjekordne noortekoosolek. Raamatust “Adventkodu” olid võetud seinale lastud slaidide tekstid ning ka ette loetud sõnumid. nii noorte kui ka juba abielus olevatele paaridele on vaja ikka rääkida, kuidas elada õnnelikult koos Jumalaga. Lisaks sõnalisele osale noored laulsid ning mängisid ka erinevaid pille. Koosoleku keskel tuli kõikidel inimestel täita küsitlusleht, kus küsimused olid seotud abieluga, ning suhetega enne abielu ning abielu kestel. Kõik on veendunud, et abielu sai alguse Paradiisist ja meie võime armastada on tingitud sellest, et Jumal on armastus!
Ja nii nagu ühe esitatud laulu sõnad ütlesid: “Jeesus, Su juures tõeliselt olla võin õnnelik ma, ” nii ongi! Kui see suhe on korras, on ka meie perekonnad õnnelikud!
Külalised Tartust
23. mail toimunud koosolekul esinesid Tartu noored.
Õppetüki teema, hingamispäev, on teoreetiliselt sadu kordi läbi räägitud. Tänu Mervi Kalmusele ja tema praktilistele kogemustele hingamispäevast oli see teema jälle uus ja nauditav.
Toomas Lukk kõneles 1. Kuningate 8-14 põhjal ning rääkis sellest, et Jumala eesmärk Sarepta lesknaisega oli hoida teda elus. Sama eesmärk on Jumalal ka meiega. Jumal oma armu läbi on meile kõik andnud. Kui meie anname oma vähesest siis Jumal õnnistab meid. See on lugu Sarepta naise päästmisest. Jumala plaan on, et meie süda muutuks tema sarnaseks. Ta on huvitatud meie päästmisest. Avame talle oma südame!
Muusikalise osa saab kõige lihtsamini kokku võtta sõnadega ühest laulust: Usk, lootus, armastus sidumas meid, kuigi elus käime omi teid. Issanda juurde siiski üks on tee ja sellel teel koos kõik käime me.
Aitäh teile Mervi, Kaile, Joosep, Toomas ja Allan, et panite meie südame meeled helisema. Püha Vaimu kohalolek oli tuntav…
Olete alati teretulnud! 😉
Jeesus Kristuse missioon
Tohutu rahvahulk järgnes Jeesusele kohtukojast Kolgatale. Kuuldused Tema hukkamõistmisest olid levinud kogu Jeruusalemmas ning inimesed ruttasid ristilöömispaigale.
Oleksid nad teadnud, et nad piinasid Teda, kes oli tulnud päästma patust inimsugu igavesest hukatusest, oleks neid vallanud hirm ja kahetsus. Ometi ei vabastanud teadmatus neid süüst. Neil oli olnud eesõigus Jeesust kui Lunastajat tundma õppida ja vastu võtta. Mõned nendest tulid veel patutundmisele, kahetsesid ja pöördusid. Teiste kahetsematus tegi võimatuks, et Kristuse palve nende suhtes oleks saanud täituda. Kõigest hoolimata täitus Jumala eesmärk. Jeesus teenis ära õiguse saada inimeste Eestkostjaks Isa ees.
Kristuse palve vaenlaste eest haaras kogu maailma. See haaras endasse iga patuse maailma algusest kuni aegade lõpuni. Kõik on süüdi Jumala Poja ristilöömises. Kõigile pakutakse vabalt andestust. Igaüks, kes tahab, võib saada rahu Jumalaga ja pärida igavese elu.
Kannatav Jeesus kuulis preestrite sõnu: «Teisi on Ta aidanud, iseennast Ta ei või aidata; kui Ta on Iisraeli Kuningas, astugu Ta nüüd ristilt maha, siis me usume Temasse!» Kristus oleks võinud astuda ristilt maha. Kuid tänu sellele, et Ta ei astunud maha, on patusel lootus Jumala andestusele ja poolehoiule.
Mehed, kes pidasid end prohvetikuulutuste tõlgendajaiks, kordasid pilgates sõnu, mida Pühakiri oli ette öelnud. Ometi ei märganud nad sõgeduses, et nad täitsid prohvetikuulutusi. Nad laususid põlastades: «Ta on lootnud Jumala peale, see päästku nüüd Teda, kui Ta tahab: sest Ta on öelnud: «Ma olen Jumala Poeg,» kuid nad ei mõelnud sellele, et nende tunnistus kajab läbi sajandite. Ehkki nad ütlesid nii pilgates, ajendas öeldu inimesi Pühakirja uurima. Mõistlikud kuulsid, uurisid, mõtisklesid ja palvetasid. Nad ei jäänud rahule enne, kui nad üht kirjateksti teistega võrreldes mõistsid Kristuse missiooni tähendust. Iialgi varem polnud Jeesus olnud tuntum kui siis, kui Ta ristil rippus. Paljude südameisse, kes nägid ristilöömist ja kuulsid Jeesuse sõnu, paistis tõe valgus.
Ehkki Pühakirja uuriti erineva eesmärgiga, veendusid kõik ühes — mõne päeva jooksul olid täitunud prohvetikuulutused ja Ristilöödu oli maailma Lunastaja. Paljud, kes sel hingamispäeval paasapüha pühitsesid, ei teinud seda enam iialgi. Mitmed preestritestki olid veendunud Jeesuse tõelises olemuses. Nad polnud prohvetikuulutusi asjatult uurinud; pärast Jeesuse ülestõusmist tunnistasid nad Ta Jumala Pojaks.
Tõstke üles norguvajunud pea, avage silmad nägema Teda ja kõrvad kuulma Tema häält! «Minge kiiresti ja jutustage Tema jüngritele, et Ta on üles tõusnud.» Ärge käskige neil vaadata Joosepi uude hauda, mida sulges suur kivi ja pitseeris Rooma pitser. Kristust ei ole seal. Ärge vaadake tühja hauda. Ärge leinake nagu need, kes on lootusetud ja abitud. Jeesus elab ja kuna Ta elab, elame ka meie. Tõusku meie tänulikest südametest ja pühast tulest puudutatud huultelt rõõmus laul: «Kristus on üles tõusnud!» Ta elab, et paluda meie eest. Haara sellest tõotusest kinni, siis on see sinugi jaoks kindel hingeankur. Usu, ja sa saad näha Jumala au.
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.