Eakate tänuõhtu
Eakate tänuõhtu
19. septembril kell 17:00
5. september Jõgeval
Galeriisse
5. septembril külastas osa põltsamaalasi Jõgeva kogudust ning pärastlõunal mindi ühiskülastusele perekond Kimmide juurde. Toimusid erinevad esinemised ning arutleti vaimulikel teemadel. Osa noori läksid ka hiljem looduskaunist Jõgeva ümbrust uudistama.
Tarkusepäev
Galeriisse
29. augustil oli meie kogudusel õpilaste koolisaatmise teenistus. Kaido kõneles edukast õpilasest Piiblis – Taanielist. Sellest, millises koolis Taaniel käis võime lugeda Taanieli 1. 4-5. Taaniel käis koolis, olles vang. Tal puudus kodu ja vanemate toetus. Taaniel oli põhimõtteline mees, valides õiget ihulikku ja vaimulikku toitu. Taanieli ja tema sõprade õpingute tulemustest võime lugeda Taanieli 1. 15-20.
Piibel ja loodus on parimad õppeained. soovme õpilastele ja õpetajatele, et nad oleksid ustavad Jumalale nagu oli Taaniel. Tegelikult oleme me kõik õpilased – õpilased elukoolis.
Kaido kutsus ette kõik õpilased ja õpetajad ning tegi õnnistuspalve. Meie kolmele õpetajale ning üheksale kooliminejale anti ka lillekimbud.
22. august
22. augusti hingamispäev oli meie kogudusele eriline. Õppetükki viis läbi Rein Kalmus. Ta rääkis laiemalt, miks Johannes kirjutas oma kirja. Nii nagu tol ajal, on ka nüüd maailmas armastuse defitsiit. Rein pani meile südamele olla iga päev palveosaduses Jumalaga ja lugeda Piiblit. Siis mõistame Jumala armastust ja armastame ka inimesi enda ümber.
Jumalateenistuse teine osa algas Reinu ja Mervi instrumentaalpalaga. Mervi lauldud soolo sõnumiks oli, et “Isa mõõdetud on lapse samm”. Jumal on meiega rõõmudes ja muredes igal hetkel. Mervi avas meile oma kõnes Apostlite tegude raamatut mitte kui reisikirjeldust, vaid kui allikat, mis räägib ajast mil kogudus kiiresti kasvas. Lõpuaja rahvas peaks siit raamatust õppima, kuidas on võimalik, et Issand lisab iga päev kogudusse päästetuid. Jumal on tõotanud, et valatakse välja hiline vihm. Lugege Ap.t. 3.1-11. Loo kulminatsioon on 6. salm. Apostlitel oli võimas Püha Vaimu vägi. Nende koguduse elu on kirja pandud Ap.t 2.42-47.
Kuidas on meil:
apostlite õpetusega osadusega leivamurdmisega palvetega, kas meil on palvenimekiri/need kelle pärast me iga päev palvetame ühise omandiga, aitamaks neid, kes seda vajavad siira südamega Jumala kiitmisega päästimisrõõmugaMervi luges tsitaante Ellen G. White raamatust “Apostlite Teod” ja soovitas meil seda raamatut uuesti lugeda. Me võiksime tulla kirikusse täis Püha Vaimu, et saaksime öelda nendele, kes meie hulka tulevad: “aga mis mul on, seda ma annan sulle.
Volli Rosin laulis Reinu esimesena loodud laulu: “Ma tänan Sind, Oh armas Jeesus, Su suure armastuse eest.” Koosolek lõppes Mervi viiulisoologa: “Su sarnaseks mu Jeesus soovin saada.”
Olgu ja jäägu see meie kõikide sooviks igal ajahetkel.
Järvemuusikaõhtu
16. augusti tuntus tulema küllaltki vihmane. Kuid sellest hoolimata oli Kuuri talu tiigi äärde, uhkemalt öeldes järve äärde, kogunenud väga palju rahvast. Iga aastaga on see kiiduväärt ettevõtmine publikut kogunud ning see aasta oli see suurenenud üllatavalt 🙂 Muusikapalade vaheldusrikkus ning nende sära oli eriti meeldiv ning tagaside on väga positiivne 😉 Paljud inimesed läksid pärast eriliselt mõne esineja juurde ning tänasid eriti meeldiva ning elamuse andnud esituse eest.
Võin julgelt väita, et kaela sadanud väiksed vihmahood ei häirinud kedagi ning nagu üks tuttav ütles: Oleks võinud kasvõi kõvemini sadada, seda ei pannud tähelegi!
Hea karjane
«Mina olen Hea Karjane. Hea karjane jätab oma elu lammaste eest.» «Mina olen Hea Karjane ja tunnen omi… nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa ja ma jätan oma elu lammaste eest.»
Taas puudutas Jeesus kuulajate südant neile tuttavate võrdluste kaudu. Ta oli võrrelnud Püha Vaimu mõju külma, karastava veega. Ta oli nimetanud end valguseks ja eluallikaks. Nüüd kujutas Ta kauni sümboliga karjasest oma sidet Temasse uskujatega. See kujund oli kuulajaile väga lähedane ning Kristuse sõnad meenusid alati, kui jüngrid nägid karjaste hoolitsust karjade eest. Nad nägid igas ustavas karjases Kristust ja abitutes karjalammastes ennast.
Seda kujundit oli kasutanud prohvet Jesaja Messia kohta lohutavates sõnades: «Astu kõrgele mäele, Siioni sõnumiviija, tõsta valjusti häält, Jeruusalemma sõnumiviija, tõsta, ära karda! Ütle Juuda linnadele: «Vaata, teie Jumal!» Otsekui karjane hoiab Ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles» (Jes.40,9-11). Taavet laulis: «Jehoova on mu Karjane; mul pole millestki puudust!» (Ps.23,1). Hesekieli kaudu oli Püha Vaim kuulutanud: «Ja ma panen neile üheainsa Karjase, kes karjatab neid.» «Ma otsin kadunut ja toon tagasi eksinu, ma seon haavatut ja kinnitan nõtra.» «Ja ma teen nendega rahulepingu.» «Nad ei ole enam paganaile saagiks… vaid nad võivad elada julgesti ilma, et keegi neid peletaks» (Hes.34,23.16.25.28).
Nii nagu maine karjane tunneb oma lambaid, nii tunneb jumalik Karjane oma karja, kes on hajali kogu maailmas. «Ja teie olete mu lambad, mu karjamaa kari, te inimesed! Mina olen teie Jumal, ütleb Issand Jehoova!» Jeesus ütleb: «Ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!» «Ma olen sind märkinud oma peopesadesse» (Hes.34,31; Jes.43,1; 49,16).
Jeesus tunneb meid üksikisikuina. Teda puudutab kõik meiega seotu. Ta tunneb meid kõiki nimepidi. Ta teab maja, kus me elame ning iga sealse elaniku nime. Mõnikord on Ta läkitanud mõne oma sulase teatud tänavale teatud linnas, et vastavast majast leida üles üks oma lammas.
Jeesus tunneb igat inimlast nii hästi nagu oleks see inimene ainus, kelle eest Ta suri. Igaühe ahastus puudutab Tema südant. Tema kõrvad kuulevad igat appihüüdu. Ta tuli koguma inimesi enda juurde. Ta palub: «Järgi mind!» Tema Vaim mõjutab neid. Paljud keelduvad kutsele järgnemast. Jeesus teab, kes nad on. Ta teab ka neid, kes rõõmuga kuulevad kutset ning on valmis tulema Tema kui Karjase hoole alla. Ta ütleb: «Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nemad järgivad mind.» Ta hoolitseb igaühe eest nii, nagu poleks maa peal kedagi teist.
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.
