skip to Main Content
18okt. 09

Õhtupoolik Jumala loominguga

Galeriisse
Galeriisse

“Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab Tema kätetööd.”

Laul 19:2

17. oktoobri õhtupoolikul olid kogunenud kirikusaali inimesed, kes olid huvitatud Jumala loomisimedest. Külaliseks oli Oskar Noorkõiv “Orioni” tähetornist. Ta kõneles meile universumiavarustest, mille on loonud Jumal. Vaatasime slaidiprogrammi erinevatest galaktikatest, planeetidest, tähtkujudest, udukogudest… Võisime veenduda, et me ei tea paljutki endi peade kohal toimuvast. Hiljem vastas Oskar ka teemakohastele küsimustele.

Täname meeldejääva õhtu eest. Kirikust lahkudes sadas laia lund, eks ole ka seegi Jumala looming.

12okt. 09

Lõikustänu

Galeriisse
Galeriisse

Lõikustänu hingamispäev oli mitmet pidi eriline. Lisaks lõikustänule tähistati ka Tanise ning Eha sünnipäevi, toimus ühine osadussöömaaeg ning käidi ka ühiselt looduses.

05okt. 09

Otsus prohvetluse vaimu kohta

Olles delegaatidena 2005. aasta Peakonverentsi istungil St Louis´is Missouri osariigis, me mõistsime, et Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus on saanud rikkalikult õnnistatud prohvetluse anni läbi, mis on esitatud Ellen G. White´i kirjutistes ja teenistuses. Selle anni kaudu juhtis Jumal koguduse arengut väikesest hulgakesest ülemaailmseks liikumiseks, kellele on usaldatud päästmise sõnumi kuulutamine Jeesuses Kristuses Tema peatse aulise tagasituleku lootuses. Ellen G. White´i tegevus on aidanud kaasa koguduse ühtsuse säilitamisele ja on hoidnud seda püsivana rasketel aegadel. Tema kirjutised on jätkuvalt kõige positiivsemaks mõjuteguriks koguduse elus, jagades troosti, juhatust, parandamist ja teoloogilist innustamist. Tema kirjutiste õppimine juhib kogudust püsivalt tagasi Piibli kui usu ja praktika tõelise aluse juurde. Peakonverentsi delegaatidena kinnitame, et Ellen G. White´i kirjutistel on ikka veel tähtis osa Adventliikumise alalhoidmisel ning ülemaailmse koguduse ühtsuse säilitamisel. Seepärast me kutsume üles Seitsmenda Päeva adventiste üle maailma palvemeelselt uurima Ellen G. White´i kirjutisi, et mõista paremini Jumala eesmärki Tema ülejäänud rahvale. Me kutsume koguduse juhte kõikidel tasanditel kaasa aitama ja planeerima prohvetluse vaimu kirjutiste levitamist ja õppimist. Me kutsume üles oma noori tutvuma jumaliku nõuande rikkustega nendes kirjutistes, kuna see rikastab võimsalt nende elu, kui nad teenivad Issandat ja ligimest.

58. Peakonverentsi istung, St Louis, Missouri, USA, 3. juuli 2005.

Meie kodulehel on raamatute rubriigis Ellen G. White kirjutiste põhjal koostatud neli raamatut “Tunnistuste varakambrst”, Suur võitlus”, “Viimaste päevade sündmused”, “Kuulutus noortele”, “Adventkodu”, “Nõuandeid toitumise kohta” ja “Varajased kirjutised”. Osa neist on ka trükivalgust näinud, aga osa on ainult elektrooniliselt saadaval (kunagi on neid kirjutusmasinaga läbi kopeeride kirjutatud). Muidugi ei ole kõik Ellen G. White raamatud siin kodulehel üleval. Kuna need on tõeliselt head ja kasulikud mõtted, mis juhivad lugejaid Piibli juurde, siis head lugemist.

Kaido Kask

05okt. 09

Lastekirik

GaleriisseGaleriisse

4. okt oli rõõmus päev nii lastele, emadele kui ka isadele, sest toimus lastekirik. Saali sisenedes sai iga laps kaardikese, mille peal oli ühe linnu või looma pilt. Saalist tuli otsida samasuguse pildiga tool ning oligi koht leitud.
Alustuseks õpetas Heldi saatemuusika taustal laule “Väike lepatriinu” ning “Kes on kuningas džunglis.” Hele küsis laste käest, et kuidas saab Jumalale tere öelda. Samuel arvas, et palvetades. Pärast palvet lauldi laulu “Palvetelefon.” Hele jutustas Joasest, kes oli kuningaks saades ainult seitsme aastane.
Iga Laps sai võimaluse olla kuningas ja rääkida sellest, mida ta kuningaks saades teeks. Ka onu Vello sai võimaluse olla kuningas ja ta lubas lastele, et tema valitsuse ajal on meil hea elada.
Pastor Kaido sõnum oli selles, et nii kaua, kui Joasel oli häid nõuandjaid, tegi ta õigeid otsuseid.

“Joas tegi, mis õige oli Issanda silmis preester Joojada kõigil elupäevil”
2 Aja 24,2

Kui me teeme õigeid otsuseid koos Jumalaga, läheb kõik hästi.
Lõpuks meisterdasid lapsed omale kroonid. nii liikus kirikus ringi palju rõõmsaid kuningapoegi. Meil kõigil on kuningas – Jumal taevas. Teeme Jumalast endale nõuandja.

27sept. 09

Valga 100

Polnud minu päev, ainus pilt mis päeva jooksul tegin.

26. septembril toimus Valga sajas aastapäev. Üritus oli igati tore ning oli kuulda ainult positiivset vastukaja.

Rohkem lugemist ning vaatamist Advent.ee’s!

Kristuse tähendamissõnad

125Tähendamissõnadega õpetamise kaudu viitab Päästja tõelisele
“kõrgharidusele”. Kristus võinuks selgitada inimesele teaduse sügavaimad
tõed. Ta võinuks paljastada saladused, milles selgusele saamine on nõudnud
palju sajandeid vaevanägemist ja uurimist. Ta võinuks visandada teaduse
põhijooned, mis pakkunuks mõtteainet ja tõuget leiutustegevusele ajaloo
lõpuni. Kuid Ta ei teinud seda. Ta ei rääkinud midagi uudishimu
rahuldamiseks või auahnuse toitmiseks, mis avanuks inimesele uksed
ilmaliku suuruse ees. Kristuse kogu õpetustöö mõtteks oli tuua inimmeel
kontakti piiritu Mõistusega. Ta ei õhutanud rahvast uurima inimeste käsitlusi
Jumalast, Tema Sõnast või tegudest. Ta õpetas inimesi nägema Teda
sellisena nagu Ta avaldub Tema tegudes, sõnades ja eelhoolitsuses.
Kristus ei käsitlenud abstraktseid teooriaid, vaid seda, mis on oluline
iseloomu arendamiseks, mis avardab inimese suutlikkust Jumalat tunda ning
tõhusamalt head teha. Tema räägib inimesele elu praktikaga seonduvaid
tõdesid, mis ulatuvad igavikku.
Samuti saame meiegi Loojaga tutvuda looduse vahendusel. Loodus on
suur õpperaamat, mida kasutagem koos Piibliga selleks, et õpetada teistele
Jumala iseloomu ning juhtida eksinud lambaid tagasi Jumala karja juurde.
Jumala kätetööd uurides mõjutab Püha Vaim veenvalt meie meelt. Selline
veendumus ei ole süsteemse mõttetöö tulemus; kui meie mõistus pole liiga
pimestunud tundmaks Jumalat, silm liiga ähmastunud nägemaks Teda ega
kõrv liiga kurdistunud kuulamaks Tema häält, adume kõiges sügavamat
tähendust ning kirjutatud sõna väärtuslikud vaimulikud tõed juurduvad
südames.
Ent Kristus seostas oma õpetused lisaks puhkepäevale ka töönädalaga. Tal
on tarkust kündja ja seemne külvaja jaoks. Kündmise ja külvamise,
maaharimise ja viljalõikuse kaudu õpetab Ta meid nägema oma armutööd
inimsüdames. Ta soovib, et leiaksime igas teiseski kasulikus töös ja kõigis
elu üksikasjades jumaliku tõega seostatavad õppetunnid. Siis ei hõiva enam
argiaskeldused kogu meie tähelepanu ega pane meid unustama Jumalat, vaid
meenutavad pidevalt Loojat ja Lunastajat. Siis läbib mõte Jumalast
kuldse niidina kõiki meie kodutöid ja askeldusi. Meie pilk märkab jälle
Tema näo peegeldumist loodusnähtustelt. Saame ikka uusi õppetunde
taevasest tõest ja kasvame Tema puhtuse sarnasteks. Nii saame kõik olla
“Issanda õpilased” ning oleme pidevalt “Jumala ees” sealkohal, kus meid on
kutsutud tegutsema (Jesaja 54:13; 1. Korintlastele 7:24).
E.G.White’i raamatust “Kristuse tähendamissõnad”.

Sõna on julgustuseks teel

piibel Sõna on julguseks teel
Kui kahtleb, kurvastab meel.
Sõna on leivaks näljas
Ja riideks, kui olen paljas.
Sõna on valguseks öös
Ja tarkuseks argitöös.
Sõna on teeviidaks rajal
Ja kindluseks raskel ajal.
Sõna on julgus tormi sees
Ja siht, kui raskused ees.
Sõna on vari kuumal päeval
Ja lootus, kui pilvi pole taeval.
Sõna on vihm kuivale maale
Ja kaardiks raskele teele.
Sõna on vesi kuivale suule
Ja vägi, mis peatab tuule.
Sõna on tuli, mis elu hoiab
Ja rahu, mis usus elab.
Sõna on kindlus tagakiusus
Ja mõõk, mis paljastab pinnu.
Sõna on kuumus, mis põletab patu
Ja hea sõnum, mis toob rahu.
Sõna on puhas voolav allikas
Ja värskedus päevas pikas.
Sõna on rikkus vaesele mehele
Ja kindel troost kurvale lesele.
Sõna on selgus hädas suures
Ja lahendus tapvas mures.
Sõna on rõõmuks keset valu
Ja uskliku kindel tasu!
Sõnas on võimas jõud
Kaotada vaimupõud.
Sõnas on elustav vägi,
Mis tungib surmast läbi.
Sõnas on lootuse kiired
Neile, kes on eluvared.
Sõnas on rohkelt süüa,
Tasuta, mitte müüa.
Sõnas on puhas vesi,
Mis peseb kõik patuplekid.
Sõnas on usujuured,
Mida ei kõiguta tuuled. 

Head mõtted

valgus ja vesi_

Kümme aastat kogukonna heategevuspäeva Põltsamaal

Pühapäeva, 9. septembri ennelõunal seisis Põltsamaa adventkiriku juures üle 350 inimese – kell 11 algas kümnes kogukonna perepäev „Talvele vastu”. Linnarahvast ootasid riided, jalanõud, voodipesu, mänguasjad, kodutarbed, kohvik, juuksur, elav muusika, raamatulaud, tegevused lastele ja sõbralik kogudusepere. Kõik see oli tulijaile tasuta.

Heategevuspäeva eestvedajat Eha Põldaru on väga keeruline kirikuaias askeldava inimsumma seest leida, ent kui olen ta lõpuks leidnud ja küsinud, kus selle ettevõtmise kõige sügavamad juured on, läheb Eha ajas päris kaugele tagasi. „Vello remontis kunagi Stig Sjölanderi autot ja nii saime tuttavaks,” räägib ta esimesest tutvusest mehega, kes tõi pärast seda, kui Eha ja Vello kodu maha põles, neile eluks vajalikke asju. „Kui maja põles maha, tõid nad meile vajalikke asju. Ja nad tõid juurde ja mõtlesime, kuhu me selle kõik paneme. Alguses viisime maakoolidesse, kus asjad pandi välja ja vanemad said lastega tulla endale võtma, mis vaja,” meenutavad Eha ja tema abikaasa Vello.

Eesti liit andis Stigile 2013. aastal hea koostöö märgiks tänuplaadi.

Mõne aja pärast toodi üritus kirikusse, kuid alguses oli see väike ettevõtmine. Ajapikku lisandus tervisetelk ja raamatulett. Seejärel kohvik ja lastetelk. „Inimesed väsivad ringi kõndides ära, siis pakkusime kohvikut. Ja kui nägime, et inimesed tulevad lastega, siis tegime ka lastetelgi,” räägib Eha. Ka tuletõrjetegevused on esindatud olnud, tänavu juhendas tegevusi lisaks Ants Kulbile ka Aimar Sisask Võrust. Nii on „Talvele vastu” aastatega suuremaks paisunud.

Eha sõnas, et kunagisest väikesest üritusest on kasvanud kogukonnaüritus. „Inimestele meeldib siin olla. Taaskasutus on normaalseks muutunud. Palju soovitakse voodipesu, lasteriideid, mänguasju.”

Enamus asju, mis jagatakse, on pärit Rootsist, kunagine koostöö Stigiga on nüüd Rootsi poolel üle läinud nooremate kätte. Osa jagatavaid asju tuuakse ka Soomest. „Üle-eelmisel aastal käisid soomlased ise ka siin vaatamas meie üritust. Neile väga meeldis ja nüüd koguvad nad meile igal aastal asju,” ütles Eha.

„Talvele vastu” meeskonnas on terve Põltsamaa kogudus, igaühel on oma koht ja tegevusala. Eha tegeleb kogu riidekauba ja jalanõude väljapanekuga, Hans, Lilija, Maarit ja Nansi kanda oli kohvik, Helve Murd vastutab kirjanduslaua eest, Ants Kulp abilistega viib läbi tuletõrjetegevusi, Helena ja Maarika juhendavad lastetegevusi, Kalle vastutab parkimise, sujuva liiklemise ja turvalisuse eest, Guido on helitehnik, noored aitavad kaste tassida ja muusikat teha, Maarja ja Mare teevad meeskonnale sooja lõunasööki ja vanemad koguduseliikmed abistavad, kus näevad tarvis olevat. Abilisi on mujaltki: Annely tuli juba kümnendat aastat Rakverest kohale, et pakkuda juuksuriteenust, Aimar tõi Luutsnikult kohale enda restaureeritud vana tuletõrjeauto. Lisaks oma koguduse inimestele on palju abilisi ka väljastpoolt. Helenale tuttavad kooliõpilased on käinud abiks lastetegevuste juures, koguduseliikmete tuttavad on aidanud riideid välja panna.

Raamatulaua taga askeldanud Helve sõnas, et seekordse päeva juures on kolm tänulikkust õhutavat asjaolu: 1. ilm on ilus – ei liiga soe ega ka külm, täpselt paras; 2. asju, mida jagada, on palju; 3. inimesi, kes soovivad kohale tulla, on samuti palju. Veel teine kolmeosaline jaotus oli Helvel varuks – raamatuvalikust leiab kolme eri sorti lugemist: raamatud, mis annavad teada, mida adventistid usuvad, hingamispäevast rääkivad raamatud ja terviseteemalised raamatud. Poole päeva peale oli kõige populaarsem raamat terviseteemaline misjoniraamat.

Kahe päeva peale kokku anti inimestele kaasa 190 raamatut. Terviseteemalisi raamatuid võeti 56, hingamispäevateemalisi 26, 30 inimest sai misjoniraamatu “Lootuse vägi” omanikuks ja 21 võttis koju kaasa misjoniraamatu “Hüvastijätt igaveseks?”.

Loe siit rohkem raamatu “Lootuse vägi” kohta. 

Adventkirjanduse e-pood. 

„Talvele vastu” on kohaliku rahva seas juba tuntud ettevõtmine, päeva kohta uuritakse tuttavatelt juba siis, kui tundub, et aeg hakkab lähedale tulema. Siiski kuulutatakse selle ürituse saabumist ka kohalikus ajalehes ja Facebookiski. Eha märkis, et reklaam Facebooki kaudu on väga oluline, sest selle lühikese aja jooksul, mil üritust „Talvele vastu” selle kanali kaudu reklaamiti, märkis 25 uut inimest Põltsamaa adventkoguduse Facebooki-lehe meeldivaks, mis tähendab, et nad näevad edaspidigi, mida kogudus teeb. Näiteks on seal üleval lingid koguduse aastapäeva jumalateenistusele ja Baltimaade noorteorkestri kontserdile Roosisaarel.

Sel aastal, nagu ka varasemalt, oli tegevuste taustaks elav muusika. Ansambli muusikavaliku pani kokku Põltsamaa adventkoguduse pastor Rein Kalmus, kes mängis süntesaatoril. Temaga koos mängisid Susanna basskitarri, Karl viiulit, Kristjan flööti ja Samuel klarnetit. Eha sõnul oli tulijate seas neidki, kes üksnes muusika nautimise pärast oma sammud Kreutzwaldi tänava poole seadsid.

Rein sõnas muusika tegemisest jäänud väikese hingetõmbepausi ajal, et tunneb heameelt, et koguduses on tegutsejaid. „On hea, et kogudusel on olnud kannatlikkust ja jaksu seda päeva korraldada. Taevane Isa on õnnistanud kogudust ja ilus ilm on ka kingitud.” Lisaks märkis Rein ära, et Põltsamaa kogudus on õnnelik, et maja juures on nii suur aed, kuhu mahub korraga sadu inimesi. Hommikul kell 11, kui väravad avati, voolas koguduse aeda korraga üle 350 inimese, päeva jooksul lisandus neile veel paarsada külalist.

Pärast kümmet korraldamisaastat unistab Eha mantlipärija leidmisest, kellestki, kes võtaks üle riidekoormate sorteerimise. Suurest töömahust tulenevalt on Eha mõlgutanud mõtteid, et seekordne „Talvele vastu” jääb viimaseks. Ent samas on ka oma linna rahvas küsinud, kas võib tuua teistele pakkumiseks enda asju ja nii võib koostöös linnarahvaga tekkida veidi teistsugune „Talvele vastu”, mil kogu kaup ei tule teisest riigist, vaid siitsamast Põltsamaalt.

„See üritus on mulle palju kannatlikkust õpetanud,” ütles Eha. „Tuleb palvetada nende inimeste eest. See on Kristuse meetod misjonitöös: tuleb enne teenida, võita inimeste usaldus. Inimesed tulevad ja näevad kristlasi ja nad ei karda meid enam. See on vajalik,” rääkis Eha. „Ära minnes ka tänatakse. Inimeste tänu on suur, aga tänujumalateenistusele ei julgeta tulla.” Seetõttu pole viimasel paaril korral tänujumalateenistust ka toimunud, ent Põltsamaa rahvast kutsutakse peagi reedeõhtustele teeõhtutele.

„Talvele vastu” esimesel päeval, pühapäeval võõrustati kaaslinlasi kella viieni, kuid asju jätkus ka esmaspäevaks, mil huvilised said kirikuaias käia kella üheksast hommikul kella kolmeni.

Back To Top