23. mai Põltsmaal
Külalised Tartust
23. mail toimunud koosolekul esinesid Tartu noored.
Õppetüki teema, hingamispäev, on teoreetiliselt sadu kordi läbi räägitud. Tänu Mervi Kalmusele ja tema praktilistele kogemustele hingamispäevast oli see teema jälle uus ja nauditav.
Toomas Lukk kõneles 1. Kuningate 8-14 põhjal ning rääkis sellest, et Jumala eesmärk Sarepta lesknaisega oli hoida teda elus. Sama eesmärk on Jumalal ka meiega. Jumal oma armu läbi on meile kõik andnud. Kui meie anname oma vähesest siis Jumal õnnistab meid. See on lugu Sarepta naise päästmisest. Jumala plaan on, et meie süda muutuks tema sarnaseks. Ta on huvitatud meie päästmisest. Avame talle oma südame!
Muusikalise osa saab kõige lihtsamini kokku võtta sõnadega ühest laulust: Usk, lootus, armastus sidumas meid, kuigi elus käime omi teid. Issanda juurde siiski üks on tee ja sellel teel koos kõik käime me.
Aitäh teile Mervi, Kaile, Joosep, Toomas ja Allan, et panite meie südame meeled helisema. Püha Vaimu kohalolek oli tuntav…
Olete alati teretulnud! 😉
Metsakirikus
23. mail käis bussitäis põltsamaalasi Arukülas. Kava koosnes erinevatest pillilugudest ning luuletustest/mõtetest. Vastuvõtt oli väga soe ning südamlik. Pilk heideti peale ka “Tõe Hääle” trükikojale. Jumala õnnistusi, Eesti ainus külakirik!
16. mai Jumalateenistus
Hingamispäeval, 16. mail toimus Põltsamaal järjekordne “Ameerika stiilis” koosolek Hans Soosaare juhtimisel. Külas oli perekond Randlepp Keila grupist. Õppetükitundi viis läbi Allan Randlepp. Koosoleku teine pool algas osaga, kus inimestel oli võimalus üksteist tervitada, kallistada ja Jumala õnnistusi soovida. MargeRandlepp laulis ja pidas ka jutluse. Kõnest jäi kõlama mõte, et me oleksime Kristuse kesksed.
Täname Jumalat osaduse eest ning soovime Keila grupile Jumala armu ja rahu.
Hea karjane
«Mina olen Hea Karjane. Hea karjane jätab oma elu lammaste eest.» «Mina olen Hea Karjane ja tunnen omi… nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa ja ma jätan oma elu lammaste eest.»
Taas puudutas Jeesus kuulajate südant neile tuttavate võrdluste kaudu. Ta oli võrrelnud Püha Vaimu mõju külma, karastava veega. Ta oli nimetanud end valguseks ja eluallikaks. Nüüd kujutas Ta kauni sümboliga karjasest oma sidet Temasse uskujatega. See kujund oli kuulajaile väga lähedane ning Kristuse sõnad meenusid alati, kui jüngrid nägid karjaste hoolitsust karjade eest. Nad nägid igas ustavas karjases Kristust ja abitutes karjalammastes ennast.
Seda kujundit oli kasutanud prohvet Jesaja Messia kohta lohutavates sõnades: «Astu kõrgele mäele, Siioni sõnumiviija, tõsta valjusti häält, Jeruusalemma sõnumiviija, tõsta, ära karda! Ütle Juuda linnadele: «Vaata, teie Jumal!» Otsekui karjane hoiab Ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles» (Jes.40,9-11). Taavet laulis: «Jehoova on mu Karjane; mul pole millestki puudust!» (Ps.23,1). Hesekieli kaudu oli Püha Vaim kuulutanud: «Ja ma panen neile üheainsa Karjase, kes karjatab neid.» «Ma otsin kadunut ja toon tagasi eksinu, ma seon haavatut ja kinnitan nõtra.» «Ja ma teen nendega rahulepingu.» «Nad ei ole enam paganaile saagiks… vaid nad võivad elada julgesti ilma, et keegi neid peletaks» (Hes.34,23.16.25.28).
Nii nagu maine karjane tunneb oma lambaid, nii tunneb jumalik Karjane oma karja, kes on hajali kogu maailmas. «Ja teie olete mu lambad, mu karjamaa kari, te inimesed! Mina olen teie Jumal, ütleb Issand Jehoova!» Jeesus ütleb: «Ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!» «Ma olen sind märkinud oma peopesadesse» (Hes.34,31; Jes.43,1; 49,16).
Jeesus tunneb meid üksikisikuina. Teda puudutab kõik meiega seotu. Ta tunneb meid kõiki nimepidi. Ta teab maja, kus me elame ning iga sealse elaniku nime. Mõnikord on Ta läkitanud mõne oma sulase teatud tänavale teatud linnas, et vastavast majast leida üles üks oma lammas.
Jeesus tunneb igat inimlast nii hästi nagu oleks see inimene ainus, kelle eest Ta suri. Igaühe ahastus puudutab Tema südant. Tema kõrvad kuulevad igat appihüüdu. Ta tuli koguma inimesi enda juurde. Ta palub: «Järgi mind!» Tema Vaim mõjutab neid. Paljud keelduvad kutsele järgnemast. Jeesus teab, kes nad on. Ta teab ka neid, kes rõõmuga kuulevad kutset ning on valmis tulema Tema kui Karjase hoole alla. Ta ütleb: «Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nemad järgivad mind.» Ta hoolitseb igaühe eest nii, nagu poleks maa peal kedagi teist.
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.
