Õige arusaamine Jumalast
Tuhandetel on Jumalast ja Tema iseloomust vale arusaamine. Nad teenivad ebajumalaid just niisamuti nagu seda tegid Baali kummardajad. Kas meie teenime tõelist Jumalat, kellest kirjutab Pühakiri ja kellest kõneles Kristus? Või kummardame mõnd filosoofilist ebajumalat Tema asemel? Jumal on tõe Jumal. Õiglus ja arm on Tema trooni alustugedeks. Ta on armastuse, kaastunde ja õrnuse Jumal. Just sellisena esindas Teda Tema Poeg, meie Lunastaja. Ta on kannatlik ja pikameelne Jumal. Kui just selline on Jumal, keda me teenime ja kelle sarnaseks me oma iseloomu kujundame, siis kummardame me tõelist Jumalat. EGW “Usk, millest ma elan”
Hääl taevast
Sõnad, mis öeldi Jeesusele Jordani kaldal: “See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel”, kuuluvad kogu inimkonnale. Jumal kõnetas Jeesust kui meie esindajat. Meid ei heideta koos kõigi meie pattude ja nõrkustega kõrvale. Jumal võtab meid oma lasteks, “selles Armsas”. (Ef 1:6)
Auhiilgus, mis säras Kristuse pea kohal, on tõotus Jumala armastusest meie vastu. See kõneleb meile palve väest, sellest, kuidas inimhääl võib kanduda Jumala kõrvu ning meie palved leiavad vastuvõtu taevastes õuedes. Patt oli lahutanud maa taevast; Jeesus on uuesti ühendanud maa taevase auhiilgusega. Tema armastus ümbritses inimest ning ulatus taevani. Valgus, mis laskus meie Õnnistegija peale avatud taevaväravaist, paistab ka meile, kui palume abi vastu seismaks kiusatusele. Hääl, mis ütles Jeesusele, ütleb igale usklikule: “See on mu armas laps, kellest mul on hea meel!” EGW “Ajastute igatsus”
Julgustav tsitaat Piiblist
Mõtlemapanev mõttetera
Näide Joosepi elust Egiptuses
Joosep jäi lihtsaks ja ustavaks Jumalale. Iga päev nägid ta silmad pahesid ja kõrvad kuulsid ahvatlusi, kuid ta ei nõustunud neid vaatlema ja kuulama. /…/ Oleks ta püüdnud põhimõtteid salata, oleks ta kiusatustele järele andnud. Ta ei häbenenud oma isade usku ega püüdnud varjata tõsiasja, et ta oli Issanda teenija.
Silmapaistev kordaminek kõigis Joosepile antud kohustustes polnud otsene ime, vaid jumalik õnnistus, mis kroonis Joosepi töökust, hoolikust ja tarmu. Joosep tunnistas, et tema edu pandiks oli Jumal ning isegi tema ebajumalaid teeniv isand tunnistas sama. Ent edu poleks tulnud ilma püsiva, läbimõeldud tegutsemiseta. Jumal sai austatud oma sulase ustavuse läbi. Jumal soovis, et Jumalasse uskuja erineks südamepuhtuse ja aususe poolest ebajumalakummardajatest ning et taevase armu valgus saaks paista paganliku pimeduse keskel. EGW “Patriarhid ja prohvetid”