Tsitaadid õndsatest Vanas Testamendis
Piiblis Vanas Testamendis on kirjakohad, mis räägivad, milline inimene on õnnis. Jumal teeb enda poolt kõik, et inimene võiks õnnis olla. Ta annab selleks ka soovitused, kuidas õndsaks saada ja jääda.
- Vaata, õnnis on inimene, keda Jumal noomib. Ära siis põlga Kõigevägevama karistust! (Ii 5:17 )
- Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ega seisa patuste tee peal ega istu pilkajate killas, vaid kel on hea meel Issanda Seadusest ja kes uurib ta Seadust ööd ja päevad. (Ps 1:1.2)
- Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt on kinni kaetud. (Ps 32:1)
- Õnnis on inimene, kellele Issand pahategu ei arvesta ja kelle vaimus ei ole kavalust. (Ps 32:2)
- Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks. (Ps 33:12)
Ühtsus
Liit Kristuse ja Tema rahva vahel peab olema elav, tõeline ning kõikumatu. See peab sarnanema ühtsusele Isa ja Poja vahel. See liit on Pühas Vaimus elamise vili. Kõik tõelised Jumala lapsed näitavad maailmale oma ühtsust Kristuse ja oma vendadega. Kelle südames elab Kristus, need kannavad vennaarmastuse vilja. Nad mõistavad, et Jumala perekonna liikmetena peavad nad arendama ja hindama kristlikku armastust ja sõprust vaimus, sõnades ja tegudes.
Olla Jumala laps ning kuningliku perekonna liige tähendab enamat, kui paljud arvavad. Need, keda Jumal loeb oma lasteks, näitavad üksteise suhtes Kristuse-sarnast armastust. Nad elavad ja töötavad ühe eesmärgi nimel – näidata Kristust maailmale õiges valguses. Oma armastuse ja ühtsusega näitavad nad maailmale, et neil on jumalik kodakondsus. Oma õilsa armastuse ja ennastsalgavusega näitavad nad neid ümbritsevatele inimestele, et nad on Päästja tõelised jüngrid.
Kristus toob kõik tõelised usklikud täiuslikku ühtsusesse endaga, isegi sellisesse ühtsusesse, mis on Tema ja Isa vahel. Tõelised Jumala lapsed on seotud üksteise ja Päästjaga. Nad on üks Kristusega Jumalas. EGW “Jumala pojad ja tütred”
Näide Kristusest kui nurgakivist
Ühenduses Kristusega, elava kiviga, saavad kõik, kes sellele alusele ehitavad, elavateks kivideks. Paljud inimesed võivad oma jõupingutustega end tahuda, poleerida ja kaunistada; kuid nad ei saa muutuda “elavateks kivideks” siis, kui nad pole ühenduses Kristusega. Ilma selle ühenduseta ei saa ükski inimene päästetud. …
Nende jaoks, kes “ei kuula sõna”, on Kristus pahandusekaljuks. Kuid “kivi”, mille hooneehitajad põlgasid, sai “nurgakiviks”. Kõrvalejäetud kivina talus Kristus oma maapealse elu jooksul põlgust ja solvanguid. “Ta oli põlatud ja inimestest hüljatud valude mees ja haigustega tuttav … ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast!” (Js 53:3) Kuid Tema austamise aeg lähenes. Ülestõusmise läbi surnuist kuulutati Ta “Jumala Pojaks väes” (Rm 1:4)
Oma teisel tulemisel ilmub Ta taeva ja maa Issandana. Need, kes olid valmis Teda risti lööma, tunnustavad kord Tema suurust. Terve universumi ees saab hüljatud kivist nurgakivi. EGW “Ajastute igatsus”