Vastuvõetav teenimine
Mitte aeg, mille vältel töötame, vaid meie teenimisvalmidus ja ustavus töös muudavad meid Jumalale vastuvõetavaks. Kogu meie teenistuses on vajalik oma minast täielik loobumine. Siiralt ja ennast unustavalt täidetud väikseim kohustus on Jumalale meelepärasem kui suurim töö, mis on omakasupüüdlikkusega rikutud.
Jumal paneb tähele, kui palju me hindame Kristuse vaimu ja kuivõrd avaldub meie töös Kristuse kuju. Ta hoolib rohkem armastusest ja ustavusest, millega me töötame, kui tehtud töö hulgast. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Näide heebrea noormeestest
Tõsine läbikatsumine tabas heebrea noormehi, kui Nebukadnetsar andis välja korralduse, käskides kõiki kuningriigi alamaid osaleda suure kuju sissepühitsemisel ning pillihelide kõlades põlvitada ja seda kuju kummardada. Kui keegi oleks selle tegemata jätnud, oleks ta koheselt põlevasse ahju visatud. Selle kuju kummardamine oli välja mõeldud Paabeli tarkade poolt, et panna heebrea noormehi ühinema nende ebajumalakummardamisega. … Noormehed aga ütlesid:
Saabus kindlaksmääratud päev ning kuninga käsul kokku tulnud rahvad, kuuldes muusikahelisid, “heitsid maha ja kummardasid kuldkuju.” Ent need ustavad noored mehed ei kummardanud maha. …
Siis käskis kuningas kütta ahju seitse korda enam kui oli viisiks kütta ning kui ahi oli valmis, heideti kolm heebrealast ahju. Leegid olid sedavõrd kuumad, et noormehi ahju heitnud mehed põlesid surnuks.
Äkitselt kahvatas kuninga nägu hirmust. … Ärevusest väriseva häälega hüüatas monarh: “Vaata, ma näen nelja meest vabalt tules käivat ja neil pole midagi viga, neljas aga on välimuselt jumalate poja sarnane!”
Ajast aega on neid usukangelasi esile tõstetud ustavuse pärast Jumalale ning neid on toodud asitõendina maailma ette, et nende valgus võiks särada pimeduses viibijaile. Taaniel ja tema kolm kaaslast on kujukateks näideteks kristlikust kangelaslikkusest. … Nende kogemusest Paabeli õukonnas võime õppida, mida Jumal teeb inimeste heaks, kes teenivad Teda kogu oma südamest. EGW “Elu tänasel päeval”
Näide Joosepi elust Egiptuses
Joosep jäi lihtsaks ja ustavaks Jumalale. Iga päev nägid ta silmad pahesid ja kõrvad kuulsid ahvatlusi, kuid ta ei nõustunud neid vaatlema ja kuulama. /…/ Oleks ta püüdnud põhimõtteid salata, oleks ta kiusatustele järele andnud. Ta ei häbenenud oma isade usku ega püüdnud varjata tõsiasja, et ta oli Issanda teenija.
Silmapaistev kordaminek kõigis Joosepile antud kohustustes polnud otsene ime, vaid jumalik õnnistus, mis kroonis Joosepi töökust, hoolikust ja tarmu. Joosep tunnistas, et tema edu pandiks oli Jumal ning isegi tema ebajumalaid teeniv isand tunnistas sama. Ent edu poleks tulnud ilma püsiva, läbimõeldud tegutsemiseta. Jumal sai austatud oma sulase ustavuse läbi. Jumal soovis, et Jumalasse uskuja erineks südamepuhtuse ja aususe poolest ebajumalakummardajatest ning et taevase armu valgus saaks paista paganliku pimeduse keskel. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Jaakobi kaevul
Taeva kuningas tuli hüljatud hinge juurde ja palus temalt teenet. Tema, kes lõi ookeani, allikad ja veesooned, istus väsinult Jaakobi kaevu ääres ja sõltus võõra lahkusest selles, et saada juua.
Samaaria naine nägi, et Jeesus oli juut. Hämmastuses unustas ta täita Jeesuse soovi ja püüdis hoopis selgusele jõuda tavatu palve põhjuses: “Kuidas sina, olles juut, küsid juua minult, kes olen Samaaria naine?”
Jeesus vastas: “Kui sa teaksid Jumala andi ja kes see on, kes sinule ütleb: Anna mulle juua, siis sa paluksid teda ja ta annaks sinule elavat vett.” /…/ Kui Jeesus kõneles elavast veest, kuulas naine imestusega Tema sõnu. Jeesus oli äratanud temas huvi ja tekitanud igatsuse anni järele, millest Ta kõneles. Jeesus ütles temale: “Igaüks, kes seda vett joob, see januneb jälle, aga kes iganes joob seda vett, mida mina temale annan, see ei janune igavesti mitte, vaid see vesi, mida mina temale annan, saab tema sees veeallikaks, mis voolab igavesse ellu.”
Kui paljudele janunevatele hingedele on elav Allikas tänagi nii lähedal, ja ometi otsivad nad kaugelt elustavat vett! “Ära ütle oma südames: Kes läheb taevasse? See on: Kristust alla tooma, või: kes läheb alla sügavusse? See on: Kristust surnuist üles tooma!… Sõna on sinu ligidal, sinu suus ja sinu südames… Sest kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand ja oma südames usud, et Jumal on Tema surnuist üles äratanud, siis saad sa õndsaks!” (Rm 10:6-9) EGW “Ajastute igatsus”