skip to Main Content
29märts 24

Hinge hind

Kes suudab arvestada hinge hinda? Kui sa tahad seda teada, mine Ketsemani aeda ja vaata, kuidas Jeesus higistas ahastusetunnil verepisaraid. Vaata ristile tõstetud Päästjat. Kuula Tema meeleheitlikku hüüdu: “Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?” (Mk 15:34) Vaata Tema haavatud pead, läbipistetud külge, moonutatud jalgu. Ära unusta, et Kristus pani kõik kaalule. Meie lunastamise nimel pandi taevas ise ohtu. Risti jalamil, meenutades, et Kristus oleks andnud oma elu ka üheainsa patuse eest, võid sa ehk aimata hinge väärtust. EGW “Kristuse tähendamissõnad”

27märts 24

Head mõtted

Pühakiri tunnistab Kristusest. EGW “Jeesuse sarnaseks”

24märts 24

Usaldusväärne Päästja

Peetrus salgas oma Issandat katsumusetunnil, kuid Jeesus ei hüljanud vaest jüngrit. Kuigi Peetrus vihkas iseennast, armastas Issand teda ning nimetas teda pärast ülestõusmist nimepidi ja saatis talle armastava sõnumi. Oo, missugune lahke, armastav, kaastundlik Päästja meil on! Ja Ta armastab meid, isegi kui me eksime.

Ära siis nüüd end kalli Päästja käte vahelt lahti kisu, vaid hinga usaldavalt usus. Ta armastab sind, Ta hoolitseb sinu eest, Ta õnnistab sind ning annab sulle oma rahu ja armu. Ta ütleb sulle:

Sa võid olla füüsiliste probleemidega rõhutud, kuid see ei tõesta, et Issand ei tegutse sinu heaks iga päev. Ta andestab sulle, rikkalikult. Kogu oma hinge Jumala kauneid tõotusi. Jeesus on meie muutumatu, usaldusväärne Sõber ja Ta tahab, et sa usaldaksid Teda. EGW “Pilk ülespoole”

23märts 24

Risti valguses

Meie lunahind, taevase Isa mõõtmatu ohver, tema Poja surmaandmine meie eest peaks andma üleva käsitluse sellest, kelleks me Kristuse kaudu võime saada. Kui inspireeritud apostel Johannes vaatles Isa armastuse kõrgust, laiust ja sügavust hukkuva inimsoo suhtes, täitis teda imetlus ja püha aukartus; ja, suutmata leida sobivat väljendit selle armastuse suuruse ja õrnuse kohta, kutsus ta maailma üles seda vaatama. “Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks.” (1Jh 3:1) Millise väärtuse annab see inimesele! Patustamise tagajärjel saavad inimlapsed Saatana alamateks. Usu läbi Kristuse lepitusohvrisse võivad aga Aadama lapsed saada Jumala lasteks. Endale inimolemuse võtmisega ülendab Kristus inimsoo. Langenud inimene on asetatud kohale, kus ta ühenduses Kristusega võib tõepoolest saada vääriliseks tiitlile Jumala laps.

Teist sellist armastust ei ole! Taevase Kuninga lapsed! Milline ülev tõotus! Teema kõige sügavamaks mõtiskluseks! Jumala võrratu armastus maailma vastu, kes teda ei armastanud! Sellel mõttel on hinge pehmendav jõud ning see suunab meeled Jumala tahte alla. Mida enam uurime jumalikku iseloomu risti valguses, seda enam näeme halastust, õrnust ja andestust, mis on õiglusega läbi põimitud, ja seda selgemini märkame loendamatuid tõendeid mõõtmatust armastusest ja õrnast kaastundest, mis ületab isegi ema igatseva kaastunde oma isemeelse lapse suhtes. EGW “Tee Kristuse juurde”

Mõtlemapanevad tsitaadid õnnest

Pühakirjas ilmutatud päästeplaan avab tee, mille läbi inimene võib leida õnne ja pikendada oma päevi maa peal, kuid nautida ka Taeva heakskiitu ja tagada tulevase elu, mis on võrreldav Jumala eluga. 

  •  Inimese tugevaim motiiv õhutab teda saavutama isiklikku õnne. Piibel tunnistab seda igatsust ning demonstreerib meile, et kogu taevas ühineb inimesega tema püüetes saavutada tõelist õnne.
  • Sa koged rahu ja õnne õiguse tegemisest, mida sa vääras suunas liikumisest iialgi ei tunneks.
  • Mõned peavad rikkusi ja tegevusetust õnnistuseks, kuid alati on toimekad inimesed, kes rõõmuga täidavad oma igapäevaseid kohustusi, kõige õnnelikumad ja parima tervisega inimesed.
  • Jumal, kes lõi meie esivanemate Eedeni-kodu ületamatult kauniks, on niisamuti kinkinud meie õnne hüvanguks kõrged puud, imekaunid lilled ja kogu looduses peituva ilu.
  • Jumal soovib, et oleksime õnnelikud.
  • Tee tõelisele õnnele jääb samaks kõikidel aegadel. Kannatlik järjekindlus heategemises viib austusele, õnnele ning igavesele elule.

Tsitaadid EGW hommikvalveraamatust “Elu tänasel päeval”.

Näide Peetrusest

Miski pole Jumalale solvavam kui ennasttäis vaim. Peetruse elus oli kurb õppetund, mis on hoiatuseks kõikidele Kristuse järgijatele. Päästja oli teda läheneva ohu eest hoiatanud, kuid enesekindel ja uhke Peetrus kinnitas oma ustavust ja innukust ning teatas, et ta on valmis oma Issandaga koos minema nii vangi kui ka surma. Peetruse katsumusaeg jõudis kätte, kui tormiliste sündmuste käigus alandati jüngrite Õpetaja. Inspireeritud kirjutaja sõnad panevad ahastama: “Siis jätsid kõik jüngrid Tema maha ja põgenesid ära.” (Mt 26:56) Tormakas, armukade ja enesekindel Peetrus salgas oma Issandat korduvalt. Hiljem kahetses ta kibedalt. See kogemus peaks kõiki hoiatama enesekindluse ning eneseõiguse eest.

Inimesed, kes alandavad end nagu lapsed, on need, keda Jumal õpetada saab. Issanda tegevus ei sõltu inimese andekusest, sest Tema ise on kõigi hinnaliste annete Allikas. Taevased annid kuuluvad inimesele, kes on alandlik, kes armastab ja kardab Jumalat. Issand saab kasutada just sellist inimest, sest too ei tegutse oma äranägemise järgi. Ta töötab hoolikalt kartuses, et ta võib Issanda töö ära rikkuda. Tema elu sarnaneb Kristuse elule.

Me peame olema alandlikud ja tasased, et hoida Kristuse meelsust. EGW “Usk, millest ma elan”

Mõttetera päästest

Kristus andis oma elu, et tagada meie pääste. EGW “Pilk ülespoole”

Põltsamaa kogudus võttis askeldajate hooaja kokku askeldajate päevaga

Põltsamaal peeti maikuus askeldajate päeva, millega pandi punkt askeldajate klubi teisele hooajale. Kokku on saadud kord kuus ja üks askeldajate tund vältab kuni neli tundi. Kohal on keskmiselt 12–13 last, mõnikord on osalisi koguni üle 20. Põltsamaa askeldajate tegevust korraldab Vallo Põldaru, kes annab sellest tööst põgusa ülevaate.

Põltsamaa askeldajad – kes nad on ja mida teevad?

Tunni alguses ütlen ikka, et 12 jüngrit on kohal. Pooled meie lastest on väljastpoolt kogudust, nad on tulnud suvise koguduse laagri kaudu. Ka sel suvel tuleb koguduse lastelaager, kuhu tuleb võõraid lapsi, teeme sellele linnas reklaami. Laagrist jäävad igal aastal mõned lapsed käima terveks aastaks. See lähenemine toimib väga hästi, kui luua kontakt neutraalsemal pinnal ja inimesel tekib usaldus selle vastu, mida me teeme, siis nad jäävadki käima.

Õpime askeldajatega erinevaid asju. Tavaliselt on meil tunni alguses laulmise osa, kus õpime erinevaid lastelaule. Mõnele lapsele meeldib väga laulda. Kalle tegeleb lastelaulude valimise ja ettevalmistamisega. Laagri ajaks on need laulud juba selged ja kirikus jumalateenistuse ajal ka lapsed laulavad. See aitab kaasa, et lastele kristlikku sõnumit edasi anda ja ka esinemiskogemust võimaldada. Nad ei pea raadiolaule ümisema, vaid võivad oma tegevustes kristlikke laule laulda. Seejärel on käeline tegevus ja siis teooriaosa. See on klassikaline märgi osa, kus lapsed kuulavad lugu, teevad midagi ise ja  õpivad midagi uut. Lõpetame alati ühissöömisega, igaüks võtab midagi kaasa. Lapsevanemad nii tublilt mõtlevad midagi, eriti väljastpoolt tulijad. Nad on väga kaasatud ja on väga tänulikud, et lastega tegeletakse ja neile teistsuguseid väärtusi õpetatakse ja nad mõtlevad, kuidas saaksid ka ise kaasa lüüa.

 

Põgus ülevaade möödunud hooaja tegevustest

Sel hooajal oleme õppinud tehnoloogia kohta – oi, see meeldis lastele. Olid erinevad töötoad, kus sai erinevaid asju teha – plakatit kujundada, arvutit lammutada ja kokku panna ja vaadata, kas pilt tuleb ette, mõni kasutas esimest korda klaviatuuri. See oli väga vahva. Põltsamaa kogudusse tuli sügisel uus pastor; Andres tuli meile külla, rääkisime kirikust ja sellest, mida tema teeb. Lastele jäi kõlama, et Andres on tore onu, talle võib alati patsu lüüa. See oli viis, kuidas lapsed tutvusid meie uue pastoriga. Igaüks ehitas seejärel oma kirikumaketi – vaatasime, kuidas meie kirik välja näeb, mis eesmärk mingil toal on, mida siin tehakse, kuidas olla ja käituda. Oleme perekonnast rääkinud, aastaaegadest ja tähtedest-planeetidest. Vaatasime nii virtuaalreaalsuses kui liitreaalsuses tähti ja planeete ja siis käisime Olustveres tähetornis, kus tegime katseid ja saime teleskoobiga taevasse vaadata. See oli kaugem väljasõit, aga on ka lähemaid väljasõite olnud. Tuletõrjedepoos käisime, kuulasime seal kaks tundi, saime ise käed külge panna, vett pritsida. See käik oli tänu Antsule, kes on küll pensionil, aga tal endal oli ka rõõm seal käia. Mul endal oli tunne, et tal endal oli kõige vahvam seal üle aastate tagasi olla. Ka sporti oleme teinud, detsembris oli teist aastat sportlik jõulupidu. Tegelesime ka tervise edendamisega, küpsetasime ka. Käisime Tartu Eluringi keskuses esinemas ja meie tunniajasest kavast pool oli laste kanda – meie lauluharjutuste vili. Kaks meie koguduseliiget on seal hooldekodus, nad särasid selle kontserdi järel. Enne lugesid päevi ja pärast kandis see neid veel mitu päeva. See oli vahva nii sealsetele elanikele kui ka meile endale; nägime, kuidas vanurid kristlikus õhkkonnas oma aega veedavad.

Maikuu lõppes askeldajate päevaga, lapsed said kõik oma märgid ritta panna ja teistele näidata. Mõni ootas seda päeva väga ja oli tähtis tunne lava peal olla ja näidata, mis ta aasta jooksul teinud on.

 

Miks koguduses askeldajate tööd teha?

Lastetöö annab väga palju elurõõmu. Esiteks muidugi laste pärast. Mõni käib laupäeval minu käest küsimas, kas täna on askeldajad. On näha, et see on midagi, mida lapsed ootavad.

Teiseks paneb see vanematel silma särama. Nad teavad, et nende laps saab veidi teistsugust maailmapilti ja keskkonda, mille väärtused on tavapärasest erinevad. Nad saadavad hea meelega oma lapsed meie juurde, mõnikord tulevad ka ise kaasa. Aasta teises pooles hakkasime vanemaid ka kaasa kutsuma ja neile ülesandeid andma. Laste kaudu on kasvanud välja sõprus ka nende vanematega. On inimesi, kes käivad nädala sees palvegrupis. Kui võimalik, saadavad nad lapsed kirikusse esinema, näiteks pille, mida nad õpivad. Oleme teadlikult panustanud sellesse, et suhelda rohkem nende inimestega, kes oma lapsi on toonud meie tundidesse. See on ka viis, kuidas suurtele inimestele Jumalast rääkida. Väga vahva on olnud.

Kolmandaks, see edendab ka koguduse teisi tööharusid. Majanduse tööharu liikmed aitavad meid iga kord, mehed on sel aastal eriti tublid. Katavad laua, askeldavad söögiga, pärast koristavad. Mõnus kogukond on tekkinud lastest ja vanematest, kes toimetavad rõõmsalt. See kooskäimine tekitab veel ideid, mida koos teha. Näiteks hooldekodu külastus kasvaski nii välja, kui mõtlesime, mida veel võiks teha. Mida rohkem inimesed käivad koos, seda rohkem tekib ideid, mida veel teha, kuidas osaduses olla, Jumala armastust üksteise vastu näidata.

Selline tegevus ennekõike laste nimel innustab tegelikult ka lapsevanemaid ja kogudust ennast. Innustan ka teisi kogudusi taga ajama nii iseennast – ennekõike ajalises mõttes – kui ka leidma inimesi ja kontakte, sest tegelikult inimesed tahavad, et lastele pakutaks tegevust, kus ei ole niisama ekraani taga istumist või ei tehta rumalusi. Inimesed on huvitatud ja seda tuleb hoida ja kasvatada. Igas linnas on see võimalik.

Back To Top