Astudes kindlale kaljule
Kui inimene asetab oma jalad kõvale Kaljule Jeesusele Kristusele kui oma alusele, siis saab ta kõigi teadmiste, kogu tarkuse ja vaimuliku võimekuse Allikast väe anni, et kõik võiksid teada, kummale poolele ta kuulub – kas käske pidavate või käske rikkuvate poolele. Tema kohal lehviv vürst Immaanueli lipp kaotab kõik ebakindluse ja annab kõigile mõista, et me peame Jumala käske ning et meil on Jeesuse Kristuse tunnistus. /…/
Kristuse veetlus on kõike rahuldav ning Kristuse Jeesuse kaudu saame õiguse pärisosale, mis on rikkumatu, rüvetamata ning ei kao. Tema arm osutub kõikvõimeliseks. Jeesuse kaastunne ja armastus paluvad, meelitavad ja kutsuvad meid Tema jälgedes käima, Issandat tundma õppima, kuni me teame, et Tema tulek on kindel nagu koit. EGW “Pilk ülespoole”
Sõna elu muutjana
Piiblis on ilmutatud Jumala tahe. Jumala Sõna tõed on Kõigekõrgema mõtted. Inimene, kes muudab need tõed osaks oma elust, saab igas mõttes uueks looduks. Talle ei anta küll uut mõistuse jõudu, kuid kõrvaldatakse pimedus, mis teadmatuse ja patu läbi on varjutanud inimese arusaamist. Sõnad “ma annan teile uue südame” tähendavad ühtlasi “ma annan teile uue mõistuse”. Südame muutusega kaasneb alati kindel veendumus kristlikest kohustustest ning arusaamine tõest. Inimene, kes pöörab Pühakirjale hoolikat, palvemeelset tähelepanu, saavutab selge arusaamise ja tervikliku tunnetuse, sest Jumala poole pöördumisega saavutab ta intelligentsuse kõrgema taseme.
Piibel sisaldab põhimõtteid, millel põhineb tõeline vaimusuurus ja õitseng nii üksikisiku kui ka terve rahvuse tasandil. Riik, mis annab vabaduse Piibli levimisele, annab rohelise tee inimeste mõistuse arengule ja avardumisele. Pühakirja lugemine paneb valguse särama pimeduses ning Jumala Sõna uurides leitakse eluandvaid tõdesid. Inimeste eludes, kes järgivad Sõna õpetusi, toimub elujõu ja õnne jätkuv voolamine, mis on õnnistuseks kõigile, kes nendega kokku puutuvad. EGW “Elu tänasel päeval”
Rõõm Jumala loomingust
Seesama Looja, kes rajas meie esivanemate jaoks kauni Eedeni aia, kes istutas meile ilusad puud ja lilled ning andis kõik, mis on looduses ilus ja suurepärane, inimeste rõõmuks, kavandas nii, et inimesed seda naudiksid.
Ärge siis arvake, et Jumal soovib, et loobuksime kõigest, mis peaks meie õnne nimel alles jääma. Ta nõuab, et loobuksime üksnes sellest, mida meil pole vaja enda heaolu ja õnne nimel säilitada.
Seesama Jumal, kes istutas need suursugused puud ja rüütas nad rikkaliku lehestikuga, kes andis meile lillede säravad ja kaunid värvitoonid ning kelle meeldivat kätetööd näeme kõikjal looduse, ei taha, et oleksime õnnetud. Tema plaan ei ole, et me ei saaks neist asjadest osa ega tunneks neist rõõmu. Tema plaan on, et peaksime neist rõõmu tundma ja olema õnnelikud looduse kauniduses, mille Ta ise lõi. EGW “Tunnistused kogudusele” II