Lootustandev tsitaat Piiblist
“Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele.” (Tt 2:11)
Selgitav mõttetera elust
Jumala annid
Usk on Jumala and. Usk on inimese mõistuse nõusolek Jumala sõnadega, mis seob südame Jumala teenimisega. Ja kellele kuulub inimese mõistus kui mitte Jumalale? Kelle oma on süda, kui mitte Jumala? Usu omamine tähendab anda Jumalale mõistus ja energia, mille oleme Temalt saanud, seega need, kel on usk, ei ole ise mingit au väärt. Need, kes usuvad nii tugevasti taevasesse Isasse, et nad suudavad usaldada Teda piiritu usaldusega, need, kes suudavad usu kaudu vaadata hauast kaugemale igavest reaalsust, peavad tunnistama oma Looja ees:
Ühelgi inimesel ei ole õigust nimetada iseennast enda omaks. Ja kellelgi ei ole midagi head, mida ta saaks enda omaks nimetada. Kõik inimesed ja kõik asjad on Issanda omand. Kõik, mille inimene taeva küllusest vastu võtab, kuulub ikkagi Issandale. EGW “Te saate väe”
Vaim valgustajana
Oma Sõna kaudu on Jumal andnud inimestele pääsemiseks vajalikud teadmised ning meil tuleb Pühakiri vastu võtta Jumala tahte autoriteetse ja eksimatu ilmutusena. See on iseloomu mõõdupuu, tõdede teadaandja ja läbielude katsekivi. … Tõsiasi, et Jumal on ilmutanud oma tahte inimestele Sõna kaudu, ei muuda tarbetuks Püha Vaimu kestva juuresoleku ja juhtimise vajadust.
Läbi kogu selle aja, mil Jumal tükk tüki haaval andis ilmutusi, mis tuli koondada Pühaks Raamatuks – Vanaks ja Uueks Testamendiks -, ei lakanud Püha Vaim inimesi ka individuaalselt valgustamast. … Piiblis on mainitud erinevail aegadel elanud prohveteid, kelle sõnumeist ei ole midagi üles kirjutatud. Samal viisil pidi Püha Vaim ka pärast Pühakirja kaanoni lõpetamist oma tööd jätkama – valgustama, hoiatama ja trööstima Jumala lapsi. EGW “Usk, millest ma elan”
Piiblisalm
“Kes tunneb oma Jumalat, jääb kindlaks ja tegutseb.” (Tn 11:32b)
Tsitaadid armastusest kirjas roomlastele
Piiblis Pauluse kirjas roomlastele on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Näeme, milline on Jumal ja mida ta inimeste heaks teeb ning kuidas Jeesus armastab meid. Meie eesõiguseks on sellele armastusele vastata.
- Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud. (Rm 5:5)
- Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. (Rm 5:8)
- Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud. (Rm 8:28)
- Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus või ahistus või tagakiusamine või nälg või alastiolek või hädaoht või mõõk? Nagu on kirjutatud: “Sinu pärast surmatakse meid kogu päeva, meid koheldakse nagu tapalambaid.” Kuid selles kõiges me saame täieliku võidu tema läbi, kes meid on armastanud. (Rm 8:35-37 )
- Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas. (Rm 8:38-39)
Näide lilledest väljal
Lilled väljal, rohi, mis rüütab maa rohelusse – kõik saavad osa meie taevase Isa tähelepanust ja hoolest. /…/ “Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra, aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist.” (Mt 6:28-29)
Kui põllulilled saavad osa suure Meisterkunstniku hoolitsusest, mis muudab neid nii kauniks, et varju jääb isegi Saalomoni au, kes oli silmapaistvaim riiki valitsenud kuningas, kui aasarohi on tehtud maa jaoks nägusaks vaibaks, kas võime siis saada mingitki aimu sellest, mida annab Jumal inimesele, kelle Ta kujundas oma näo järgi?
Jumal on andnud inimesele mõistuse, et ta võiks mõista olulisemaid asju kui need kaunid loodusobjektid. Ta viib inimese tõe kõrgemale tasemele, juhtides tema mõistust üha kõrgemale ja avades talle jumalikku mõtteviisi. Ning Jumala eelhoolitsuse raamatu eluköites on antud igaühele lehekülg. Sellel leheküljel on kirjas just tema lugu. Jumala lapsed on alati Tema mõtetes. EGW “Pilk ülespoole”
Head mõtted
