Iseloomuproov
Suvel, kui vaatame taamal asuvat metsa, paistavad kõik puud sarnaselt kaunitena oma rohelise rüü all ning me ei suuda eristada, millised neist on igihaljad. Kuid kui tuleb talv ja pakane sulgeb nad oma jäisesse embusse, jäävad lehtpuud oma kaunist kattest ilma, aga igihaljad säilitavad oma endise välimuse. Selliseiks jäävad ka kõik need, kes on alandlikud, ei usalda ennast, vaid klammerduvad Kristuse külge. Eneseõiged ning iseenda iseloomu täiust usaldavad inimesed kaotavad katsumusetormides oma valeõiguse rüü, kuid tõelised pühad, kes siiralt armastavad ja kardavad Jumalat, kannavad Kristuse õiguse rüüd nii heal kui halval ajal.
Armastuse ja usu puhta kulla ilmnemine iseloomus võtab mõnda aega. Just katsumuste ajal saab nähtavaks tõeliste kristlaste armastus ja jõud. EGW “Usk, millest ma elan”
Seemne kasvamine
Kui seeme maapinnas kasvab, ei näe inimene tegutsemas nähtamatuid jõude, mis arendavad taime täiuslikkuseni, nii et kõigepealt on oras, seejärel pead ja seejärel terad pea sees. Aga isegi usus noorena võid teada, et oled läinud surmast ellu, kui sinu elus ilmnevad Vaimu viljad.
Kui kasvad usus, lootuses ja armastuses, võid teada, et sinu vaimulik silmanägemine on selginenud. Kui sulle meeldib mõtiskleda lunastusplaanist ja jumaliku iseloomu aulistest ilmingutest; kui su süda hõõgub Jumala armastusele mõeldes tänust ja rõõmust, siis võid olla kindel, et sind on valgustanud Püha Vaimu kiired ning taevased jõud täiustavad sinu iseloomu kristliku elu küpsuseni. EGW “Te saate väe”
Tsitaadid armastusest kirjas roomlastele
Piiblis Pauluse kirjas roomlastele on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Näeme, milline on Jumal ja mida ta inimeste heaks teeb ning kuidas Jeesus armastab meid. Meie eesõiguseks on sellele armastusele vastata.
- Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud. (Rm 5:5)
- Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. (Rm 5:8)
- Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud. (Rm 8:28)
- Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus või ahistus või tagakiusamine või nälg või alastiolek või hädaoht või mõõk? Nagu on kirjutatud: “Sinu pärast surmatakse meid kogu päeva, meid koheldakse nagu tapalambaid.” Kuid selles kõiges me saame täieliku võidu tema läbi, kes meid on armastanud. (Rm 8:35-37 )
- Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas. (Rm 8:38-39)
Õpetaja ja aitaja
Kristus tuli meie maailma teadlikuna rohkem kui inimlikust suurusest, et teostada töö, mille tulemused pidid ulatuma igavikku. Kust võis Teda leida, kui Ta seda tööd tegi? Kalur Peetruse kodust. Jaakobi kaevu äärest, rääkimas Samaaria naisele elavast veest. Üldiselt õpetas Ta vabas õhus, aga mõnikord ka templis, sest Ta käis juutide kogunemistel. Kuid kõige sagedamini õpetas Ta mäeveerul või kaluripaadis istudes. Ta tuli nende tagasihoidlike kalurite ellu. Tema kaastunne oli abivajajate, kannatajate ja põlatute poolt ning Ta kütkestas paljusid.
Kui lunastusplaan koostati, siis otsustati, et Kristus ei ilmu oma jumalikus olemuses, sest siis ei saaks Ta õnnetute ja kannatajatega suhelda. Ta pidi tulema vaese inimesena. Ta oleks võinud ilmuda vastavalt oma kõrgele seisusele taevastes õuedes, aga ei, Ta pidi jõudma inimeste kannatuste ja vaesuse kõige suurematesse sügavustesse, et koormatud ja pettunud võiksid Tema häält kuulda. EGW “Te saate väe”








