Ohver meie eest
Jumala õigus meie teenistusele põhineb lõpmatul ohvril, mille Ta meie eest tõi. “Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks.” (1Jh 3:1) Meie pärast elas Kristus kurbuse ja puudusega täidetud elu. Ta oli puhas ja püha, kuid ometi pandi Tema peale meie kõigi üleastumised. /…/ Oma käe puudutusega tervendas Ta haigeid, kuid ometi kannatas Ta ränka füüsilist valu. Ta ajas kurjad vaimud sõna abil välja ja vabastas need, kes olid Saatana kiusatustega aheldatud, kuid ometi ründasid Teda kiusatused, mis pole kunagi kedagi teist tabanud. Ta äratas oma väega surnud ellu, kuid ometi kannatas Ta kõige kohutavama surma agooniat.
Kõike seda kannatas Kristus meie pärast. Mida anname Talle tagasi? Tema, taeva Kuningas, alistus kannatlikult põlastamisele ja solvamisele. Kas peaksime pidama siis ükskõik missugust ohvrit liiga suureks? Kas peaksime kõhklema pühendamast Jumalale oma mõistlikku teenistust. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Päästet selgitav mõttetera
Meeliülendav tsitaat Piiblist
Koostöö üksmeeles
Jumal on andnud meile juhtnöörid, et igal Tema lapsel on teha töö. Igaühele on antud talendid vastavalt tema mitmesugustele võimetele. Kristuse teenimiseks ei pea inimene olema jutlustaja. Palju on neid, kes hoolimata sellest, et nad ei tunne kutsumust eriliseks jutlustamise tööks, teenivad Kristust. Õiguse Päike paistab nende peale ja nad näitavad, et on üks Kristusega. Jumala Sõna on nende nõuandja. Kui nad Pühakirja uurivad, suudavad nad loetut mõista. Nad töötavad üksteisega üksmeeles. Nende hulgas, keda Jumal õpetab, ei ole lahkarvamusi. Tõelised pühad on üks vaimus ja teos. Püha Vaim ühendab neid ja seda ühendust ei suuda katkestada isegi kõigi Saatana käsilaste jõud. EGW “Pilk ülespoole”
Iseloomuproov
Suvel, kui vaatame taamal asuvat metsa, paistavad kõik puud sarnaselt kaunitena oma rohelise rüü all ning me ei suuda eristada, millised neist on igihaljad. Kuid kui tuleb talv ja pakane sulgeb nad oma jäisesse embusse, jäävad lehtpuud oma kaunist kattest ilma, aga igihaljad säilitavad oma endise välimuse. Selliseiks jäävad ka kõik need, kes on alandlikud, ei usalda ennast, vaid klammerduvad Kristuse külge. Eneseõiged ning iseenda iseloomu täiust usaldavad inimesed kaotavad katsumusetormides oma valeõiguse rüü, kuid tõelised pühad, kes siiralt armastavad ja kardavad Jumalat, kannavad Kristuse õiguse rüüd nii heal kui halval ajal.
Armastuse ja usu puhta kulla ilmnemine iseloomus võtab mõnda aega. Just katsumuste ajal saab nähtavaks tõeliste kristlaste armastus ja jõud. EGW “Usk, millest ma elan”