Käsi, mis ei lase iial lahti
Päike helkis kaunilt sädeleval lumel, mis kattis ühe Alpide kõrgeima mäe tippu. Rändur järgnes oma teejuhile mööda kitsast rada. /…/ Ta usaldas teejuhti ning astus kartmatult tema jälgedes, kuigi ta polnud kunagi varem seda teed käinud. Äkki ta peatus – julge mägilasest teejuht astus üle kitsa, kuid väga sügava kaljulõhe. Seejärel sirutas ta käe ning palus teelisel tema käest kinni hoides üle lõhe astuda. Teeline viivitas, kuid teejuht julgustas teda: “Võta mu käest kinni – ma ei lase sul kukkuda.”
Üks Juht, kes on parem kõigist inimlikest teejuhtidest, palub teil järgneda Talle üle kannatlikkuse ja eneseohverduse kõrgendike. See pole kerge tee. … Kogu rada on täis Saatana püüniseid, mis on seatud kogenematule jalale. Kuid oma Teejuhti järgides võite te kõndida täie kindlusega – rajal on selgesti näha Tema jalajäljed. See tee on küll raske ja konarlik, kuid Tema on seda juba käinud. Ta on oma jalge alla tallanud astlad, et teha tee meie jaoks kergemaks. Koormat, mida meie peame kandma, on Tema juba kandnud. Isiklik suhtlemine Temaga toob valgust ning annab jõudu ja lootust. Neile, kes Teda järgivad, ütleb Ta:
EGW “Usk, millest ma elan”
Edenedes Kristuse sarnasuses
Oh seda Jumala armastust ja heldust! Oh seda kallist armu, mis on väärtuslikum kui hinnaline kuld! See ülendab ja õilistab. See kinnitab meie südame ja kiindumused taeva külge. Ja kui siis meie ümber ongi neid, kes on kiindunud maisesse tühisusse, lõbustustesse ja meeletusse, on meil ühendus taevaga, kust ootame Lunastajat. Hing sirutub üles, saama Jumalalt andestust ja rahu, õigust ja tõelist pühadust. Ühendus Jumalaga ja taevastele asjadele mõtlemine muudavad inimese Kristuse sarnaseks. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
Tähendamissõna pulmarõivastest
Tähendamissõna pulmarõivastest (Mt 22:1-14) avab meie ees kõige olulisema õppetunni. Abielu kujutab inimlikkuse ja jumalikkuse liitu, pulmarüü aga iseloomu, mis peab olema kõigil, keda pulmakülaliseks sobilikuks peetakse.
Tähendamissõna pulmarõivad kujutavad puhast, laitmatut iseloomu, mis on Kristuse tõelistel järgijatel. Kogudusele on antud rõivas, “et ta riietuks säravasse puhtasse peenlinasesse”, “nii et tal ei oleks plekki ega kortsu ega muud sellesarnast”. (Ef 5:27) “See peenlinane,” ütleb Pühakiri, “on pühade õigus”. (Ilm 19:8. KJV) See on Kristuse õigus, Tema laitmatu iseloom, mis on usu kaudu antud kõigile, kes võtavad Tema oma isiklikuks Päästjaks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Tööriist Jumala käes
Ustav on inimene, kes on valmis ohverdama teiste heaks oma isiklikke huve ja kes harjutab end kinnitama murtud südameid.
Igasugune vägi teha head pärineb Jumalalt. Jumalale kuulub kogu au inimtööriistade teostatud tarkade ja heade tegude eest. EGW “Elu tänasel päeval”
Elustav mõttetera armust
Kristuse elustav arm toob valguse, rahu ja rõõmu. EGW “Pilk ülespoole”
Julgustav tsitaat Piiblist
“Mina olen sinuga, ütleb Issand, ja ma päästan sinu.” (Jr 1:19b)
Ümberkujundatud elu
Meeleparandus on töö, mida suurem osa ei hinda. Pole sugugi vähetähtis maine, pattu armastav mõistus ümber kujundada ja panna see mõistma Kristuse sõnulseletamatut armastust, Tema armu meeldivust ja Jumala headust, nii et hing täitub jumaliku armastusega ja on taevastest saladustest kütkestatud. Kui inimene mõistab neid asju, paistab endine elu vastiku ja vihkamisväärsena. Ta vihkab pattu ning oma südant Jumala ees murdes võtab vastu Kristuse kui hinge elu ja rõõmu. Ta ütleb oma endistest naudingutest lahti. Tal on uus meelsus, uued kiindumused, uued huvid, uus tahe ning ka mured, soovid ja armastus on uued. Lihahimu, silmahimu ja elukõrkus, mida ta seni Kristusele eelistas, on nüüd seljataha jäänud ning Kristus on tema elu võlu, tema kiitlemise aupärg. Nüüd näeb ta taevast, mis kord ei äratanud üldse huvi, selle külluses ja aus ning ta mõtiskleb oma tulevasest kodust, kus ta saab näha, armastada ja ülistada Teda, kes on ta oma kalli verega lunastanud. EGW “Tunnistused kogudusele” II
