Vana ja Uus
Kristus, nagu Ta oli ilmutatud patriarhidele, kujutatud ohvriteenistuses, kirjeldatud Seaduses ja prohvetite kaudu, on Vana Testamendi varandus. Kristus oma elu, surma ja ülestõusmisega ja Kristus, nagu Ta on Püha Vaimu kaudu ilmutatud, on Uue Testamendi aare. Meie Päästja, kelles paistab Isa auhiilgus, on nii Vana kui ka Uus.
Prohvetid olid ette kuulutanud Kristuse elu, surma ja lepitustööd ning apostlid olid selle tunnistajad. Nende peamine teema oli Kristus Tema alanduses, puhtuses ja pühaduses, oma võrratus armastuses. Selleks, et kuulutada evangeeliumi tervikuna, pidid nad Päästjat esitama mitte üksnes Tema elu ja õpetuste kaudu, vaid ka Vana Testamendi prohvetikuulutuste ja ohvriteenistuse sümbolite kaudu. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Kiituslaul Jumalale
Olgu iga meie lausutud või kirjapandud sõna väljendatud julguses ja kõikumatus usus. Ära arva, et Jeesus on ainult su venna Päästja. Ta on su isiklik Päästja. Kui hellitad endas seda kallihinnalist mõtet, siis tõstad oma hinges üles lauluviisi Jumalale. Meie eesõiguseks on võidutseda Jumalas. Meie eesõiguseks on juhtida inimesi nägema, et nende ainus lootus peitub Jumalas ning otsida pelgupaika Temas.
Iga Jumalale pühendumise väljendus toob rõõmu, sest Tema antud valguse väärtustamisel antakse meile uut ning lisanduvat valgust. Me peame avama südame Õiguse Päikese eredatele kiirtele. Täielikus kuuletumises peitub rahu.
Lase Jumala rahul valitseda oma südames. Siis on sul jõudu taluda kõiki kannatusi ning tunned rõõmu armust, mis on antud sulle vastupidamiseks. Ülista Issandat, räägi Tema headusest ja väest. Pehmenda oma südant ümbritsevat atmosfääri. Ülista oma südame, hinge ja häälega Teda, kes on sinu tervis, Päästja ja Jumal.
Leidku kiitus ja tänu väljendust laulus. Kui meid kiusatakse, siis toogem oma tunnete asemel usus esile tänulaulu Jumalale. Laul on relv, mida võime alati kartuse vastu kasutada. Kui me selliselt avame oma südame Päästja ligiolu päikesesärale, saame kogeda Tema õnnistust. EGW “Elu tänasel päeval”
Hingamispäev ja loodus
Issanda hingamispäev tuleb kujundada õnnistuseks nii meile kui meie lastele. Lapsi võib viia õitsvate lillede ja puhkevate pungade juurde, kõrgete puude ja kaunite rohukõrte juurde ning õpetada, et Jumal tegi selle kõik kuue päevaga, puhkas seitsmendal päeval ja pühitses selle päeva. Niiviisi võivad vanemad oma õppetundidega köita oma laste meeli ning kui lapsed vaatavad nähtustele looduses, toob see neile meelde nende kõigi vägeva Looja. Nende mõtted liiguvad looduse Jumalale, tagasi meie maailma loomise juurde, mil rajati hingamispäeva alused ja mil kõik Jumala pojad hõiskasid rõõmust.
Õnnelik on see perekond, kes Jeesuse kombel võib hingamispäeval minna pühakotta samamoodi nagu Jeesus oma jüngritega läks sünagoogi – üle põldude, piki järveranda või läbi metsasalude.
Hingamispäev kutsub meid nägema Looja loomistöödes Tema au. Jeesus sidus oma kallihinnalisi õppetunde loodusnähtuste iluga, sest Ta soovis ka meid tegevat sedasama. Enam kui teistel päevadel peaksime me pühal puhkepäeval uurima sõnumeid, mida Jumal on meie jaoks loodusesse üle tähendanud. Me peaksime uurima Päästja tähendamissõnu seal, kus ta neid kord jutustas, põldudel ja metsasaludes, lageda taeva all, keset rohuaasi ja lilli. Kui me liigume lähemale looduse südamele, muudab Kristus oma kohaloleku meie jaoks käegakatsutavaks ning räägib meie südameile oma rahust ja armastusest. EGW “Elu tänasel päeval”