Rohke palve õnnistus
Tema, kes õnnistas Kapernauma ülikut, soovib õnnistada ka meid. Ent vaevatud isa sarnaselt suundume meiegi Jeesuse juurde sageli mõne maise hüve pärast ning oleme valmis usaldama Teda siis, kui meie palve täidetakse. Päästja igatseb anda meile suuremaid õnnistusi, kui me palume; Ta viivitab meie palvele vastamisega, et avada meile meie südame kurjus ja sügav vajadus. Ta ei soovi, et me otsiksime Teda omakasu pärast. Mõistes oma abitust ja pakilist vajadust, tuleb meil õppida täielikult usaldama Tema armastust.
Ülik tahtis näha oma palve täitumist enne kui uskuda, kuid tal tuli rahulduda Jeesuse ütlusega, et tema palve on kuuldud ja õnnistus täidetud. Sama tuleb õppida meil. Me ei usu sellepärast, et me näeme või tunneme, et Jumal meid kuuleb; meil tuleb usaldada Tema tõotusi. Kui me tuleme usus Jumala juurde, tungib iga palve Tema südamesse. Kui oleme palunud Tema õnnistust, tuleb meil uskuda, et me selle saame ning tänada Teda, et me oleme selle saanud. Siis tuleb meil asuda oma kohustuste juurde veendunult, et abi saabub siis, kui me seda kõige enam vajame. Kui me oleme õppinud nii elama, teame, et meie palvetele vastatakse. Jumal teeb meile “enam kui rohkesti” “oma au rikkust mööda”, nii nagu on “tema ülemäära suur vägi meie suhtes”. (Ef 3:20,16; 1:19) EGW “Ajastute igatsus”
Palvenädal 4.-11. november 2023
Kujutage koos minuga ette väikest rühma jüngreid, kes on kogunenud Jeruusalemma ja ootavad enne Jeesuse taevasse minekut kannatamatult Tema viimaseid sõnu. Haarates kinni igast sõnast, kuulasid nad, kuidas Jeesus andis konkreetseid juhiseid selle kohta, mida nad peaksid tegema, kui saavad Püha Vaimu anni. Ta selgitas, et Ta ei tulnud rajama maist kuningriiki, vaid et neil kui Tema järgijatel on eriline roll inimeste ettevalmistamisel teiseks kuningriigiks – taevaseks kuningriigiks. Ta ütles: “… te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni.” (Ap 1:8) Jüngrid, keda Jeesus oli ise juhendanud, olid kutsutud Tema tunnistajaiks ja valmistama ette inimesi, et nad võtaksid vastu päästesõnumit.
Jumal õpetab ikka veel oma Sõna kaudu ja kutsub ka täna. Ta igatseb neid, kes näevad oma vajadust Tema muutva väe järele, kes alandavad end ja otsivad Teda palves, kes näitaksid Jeesuse jälgedes käies üles väärikust ja austust kõigi inimeste vastu, kes on valmis jagama Ilmutusraamatu mõnikord ebapopulaarset sõnumit kolme ingli kuulutuse kohta ja kes tühjendavad end, et saada täis Vaimu armu ja vabadust. /…/
Meile on öeldud: “Kristuse sõnad vahetult enne Tema taevasse tõusmist tähendavad palju igaühele, kes võtab vastu tõe, nagu see on Jeesuses. /…/ Kõik Kristuse järgijad peavad olema Tema tunnistajad. Igaüks, kes võtab vastu tõe kalli aarde, peab seda ka teistele edasi andma.” (Ellen G. White, Review and Herald, 9. veebruar 1892)
Kas te tahaksite olla Jeesuse tunnistajad? Ma kutsun teid üles võtma selle palvenädala jooksul mõne hetke ja küsima Issandalt, mida Ta tahaks, et te teeksite, jagamaks ustava tunnistajana Tema armastust teistega.
Maranatha!
Ted N. C. Wilson
Seitsmenda päeva adventistide koguduse peakonverentsi president
Asu Kristuse poolele
Kristus on meie Õiguse Issand. Asugem Tema poolele nüüd, kohe praegu. Kes oma hinge Jeesusele pühendab, sel pole vaja meelt heita. Meil on kõikvõimas Päästja. Jeesusele, oma usu Alustajale ja Täidesaatjale vaadates võid sa öelda: “Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav. Sellepärast me ei karda, kui maa liiguks asemelt ja mäed kõiguksid merede põhjas. Möllaku ja vahutagu tema veed, värisegu mäed tema ülevusest!” (Ps 46:2-4)
Tulevases elus mõistame asju, mis siin on meie jaoks suuremalt osalt segased. Me mõistame, kui tugev vastane meil oli ja kuidas Jumala inglitel oli käsk kaitsta meid, kui järgisime Jumala Sõna nõuandeid. Kristus ei ütle, et meie meri on alati rahulik. Meile tulevad rasked katsumused. See on osa meie kasvatusest, mis on vajalik tugeva, tasakaalustatud iseloomu kujundamiseks. EGW “Pilk ülespoole”
Nägemiskauguses
Siin vaatleme me Jumalat usus. Tema kaitses, mis ilmneb meie igapäevastes kogemustes, märkame me Tema headust ja halastust. Me tunneme Teda Tema Poja iseloomu põhjal. Püha Vaim valgustab mõistusele ja südamele tõde Jumalast ja Temast, kelle Ta läkitas. Kes on südamest puhtad, näevad Jumalat uues ja armastavas valguses – oma Lunastajana. Tähele pannes Tema iseloomu puhtust ja ilu, igatsevad nad peegeldada Tema kuju. Nad kogevad Teda Isana, kes soovib oma sülle peita kahetsevat last, ja nende südameid täidab kirjeldamatu rõõm.
Südamest puhtad elavad justkui Jumala nägemiskauguses sel ajal, mil Ta annab nendele osa selles maailmas. Nad näevad Teda ka palgest palgesse tulevases surematus olukorras, nii nagu Aadam kõndis ja kõneles Eedenis Jumalaga. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
Jumala lapseks olemine
Sa peaksid endale esitama küsimuse: “Kas ma olen kristlane?” Olla kristlane tähendab palju enam kui üldiselt arvatakse. See tähendab enamat kui olla mõne koguduse nimekirjas. See tähendab olla ühenduses Kristusega; see tähendab lihtsat usku, mis toetub Jumalale; see tähendab lapselikku usaldust taevase Isa vastu ning usku Tema kalli Poja lunastustöösse. Kas sa armastad Jumala käsku põhjusel, et need on Jumala seadused, Tema iseloomu väljendus ning et need on sama muutumatud kui Jumal ise? Kas sa austad ja armastad Jehoova seadust?
Jumala poegade ja tütardena peaksid kristlased püüdlema kõrgete ideaalide poole, mida meile näitab evangeelium. Nad peaksid rahulduma ainult täiuslikuga.
Neile, kes Ta vastu võtavad, annab Ta väe saada Jumala lasteks, et Jumal võiks nad kord vastu võtta ning neile igavese elu kinkida. Kui nad selles elus on Jumalale kuulekad, siis nad “näevad Tema palet ning Tema nimi on nende otsaesisel.” (Ilm 22:4) Mis võiks olla suurem rõõm kui näha Jumalat? Mis võiks patusele enam rõõmu valmistada, kui saada Kristuse armust päästetud ning näha Jumala palet ja tunda Teda kui Isa? EGW “Usk, millest ma elan”