Asu Kristuse poolele
Kristus on meie Õiguse Issand. Asugem Tema poolele nüüd, kohe praegu. Kes oma hinge Jeesusele pühendab, sel pole vaja meelt heita. Meil on kõikvõimas Päästja. Jeesusele, oma usu Alustajale ja Täidesaatjale vaadates võid sa öelda: “Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav. Sellepärast me ei karda, kui maa liiguks asemelt ja mäed kõiguksid merede põhjas. Möllaku ja vahutagu tema veed, värisegu mäed tema ülevusest!” (Ps 46:2-4)
Tulevases elus mõistame asju, mis siin on meie jaoks suuremalt osalt segased. Me mõistame, kui tugev vastane meil oli ja kuidas Jumala inglitel oli käsk kaitsta meid, kui järgisime Jumala Sõna nõuandeid. Kristus ei ütle, et meie meri on alati rahulik. Meile tulevad rasked katsumused. See on osa meie kasvatusest, mis on vajalik tugeva, tasakaalustatud iseloomu kujundamiseks. EGW “Pilk ülespoole”
Varjule pandud au
Põlev põõsas, milles Kristus ilmus Moosesele, kujutas Jumalat. Jumaluse peegelpildiks valiti tähtsusetu põõsas, millel polnud näiliselt mingit veetlust. Halastusrikas Jumal peitis oma au kõige tagasihoidlikuma sümboli varju, et Mooses võiks seda vaadata ja elama jääda. “Kui Issand nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: “Mooses, Mooses!” Ja tema vastas: “Siin ma olen!”” (2Ms 3:4)
Samamoodi ilmutas Jumal end Iisraelile pilvesambas päeval ja tulesambas öösel; selle kaudu avaldas Ta inimestele oma tahet ning jagas neile oma armu. Jumala au oli looritatud selleks, et piiratud inimese nõrk nägemisvõime taluks seda. Nii võttis ka Kristus endale “meie alanduse” ihu (Fl 3:21) ja sai “nagu inimene”. Maailma silmis ei olnud Tal välimust, mis oleks silma paistnud; ja ometi oli Ta lihakssaanud Jumal, taeva ja maa valgus. Tema au jäi varjule, Tema suurus ja ülevus kaetuks selleks, et Ta võiks jõuda kurbade, kiusatustes olevate inimesteni. EGW “Ajastute igatsus”
Nägemiskauguses
Siin vaatleme me Jumalat usus. Tema kaitses, mis ilmneb meie igapäevastes kogemustes, märkame me Tema headust ja halastust. Me tunneme Teda Tema Poja iseloomu põhjal. Püha Vaim valgustab mõistusele ja südamele tõde Jumalast ja Temast, kelle Ta läkitas. Kes on südamest puhtad, näevad Jumalat uues ja armastavas valguses – oma Lunastajana. Tähele pannes Tema iseloomu puhtust ja ilu, igatsevad nad peegeldada Tema kuju. Nad kogevad Teda Isana, kes soovib oma sülle peita kahetsevat last, ja nende südameid täidab kirjeldamatu rõõm.
Südamest puhtad elavad justkui Jumala nägemiskauguses sel ajal, mil Ta annab nendele osa selles maailmas. Nad näevad Teda ka palgest palgesse tulevases surematus olukorras, nii nagu Aadam kõndis ja kõneles Eedenis Jumalaga. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
Jumala lapseks olemine
Sa peaksid endale esitama küsimuse: “Kas ma olen kristlane?” Olla kristlane tähendab palju enam kui üldiselt arvatakse. See tähendab enamat kui olla mõne koguduse nimekirjas. See tähendab olla ühenduses Kristusega; see tähendab lihtsat usku, mis toetub Jumalale; see tähendab lapselikku usaldust taevase Isa vastu ning usku Tema kalli Poja lunastustöösse. Kas sa armastad Jumala käsku põhjusel, et need on Jumala seadused, Tema iseloomu väljendus ning et need on sama muutumatud kui Jumal ise? Kas sa austad ja armastad Jehoova seadust?
Jumala poegade ja tütardena peaksid kristlased püüdlema kõrgete ideaalide poole, mida meile näitab evangeelium. Nad peaksid rahulduma ainult täiuslikuga.
Neile, kes Ta vastu võtavad, annab Ta väe saada Jumala lasteks, et Jumal võiks nad kord vastu võtta ning neile igavese elu kinkida. Kui nad selles elus on Jumalale kuulekad, siis nad “näevad Tema palet ning Tema nimi on nende otsaesisel.” (Ilm 22:4) Mis võiks olla suurem rõõm kui näha Jumalat? Mis võiks patusele enam rõõmu valmistada, kui saada Kristuse armust päästetud ning näha Jumala palet ja tunda Teda kui Isa? EGW “Usk, millest ma elan”
Valguse peegeldajad
Me peame jääma just nendeks inimesteks, kelleks Jumal meid lõi, võttes vastu jumalikke valguskiiri õiguse Pojalt ja levitades neid kiiri moraalses pimeduses, mis maad katab. EGW “Pilk ülespoole”
