Varjule pandud au
Põlev põõsas, milles Kristus ilmus Moosesele, kujutas Jumalat. Jumaluse peegelpildiks valiti tähtsusetu põõsas, millel polnud näiliselt mingit veetlust. Halastusrikas Jumal peitis oma au kõige tagasihoidlikuma sümboli varju, et Mooses võiks seda vaadata ja elama jääda. “Kui Issand nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: “Mooses, Mooses!” Ja tema vastas: “Siin ma olen!”” (2Ms 3:4)
Samamoodi ilmutas Jumal end Iisraelile pilvesambas päeval ja tulesambas öösel; selle kaudu avaldas Ta inimestele oma tahet ning jagas neile oma armu. Jumala au oli looritatud selleks, et piiratud inimese nõrk nägemisvõime taluks seda. Nii võttis ka Kristus endale “meie alanduse” ihu (Fl 3:21) ja sai “nagu inimene”. Maailma silmis ei olnud Tal välimust, mis oleks silma paistnud; ja ometi oli Ta lihakssaanud Jumal, taeva ja maa valgus. Tema au jäi varjule, Tema suurus ja ülevus kaetuks selleks, et Ta võiks jõuda kurbade, kiusatustes olevate inimesteni. EGW “Ajastute igatsus”
Elades Kristuses
Peame harjutama oma südant kaastundlikuks, õrnaks ja hellaks. Jättes maha igasuguse edevuse, tühjad jutud, pilkamise ja naljatlemise, ei tohiks me muutuda külmaks, kaastundetuks ja seltsimatuks. Issanda Vaim peab puhkama sinul seni, kuni muutud Jumala aias kasvava healõhnalise lille sarnaseks. Rääkides jätkuvalt valgusest, Jeesusest, Õiguse Päikesest muutud aust ausse, iseloomust iseloomu, kasvad jõust jõusse ja peegeldad üha enam Jeesuse kallihinnalist kuju.
Kristus on alati valmis jagama välja oma rikkusi ning meil tuleks koguda Temalt saadud vääriskivid kokku, nii et kui me räägime, võiks neid pudeneda meie huulilt. EGW “Elu tänasel päeval”
Sajandist sajandisse voolav armastus
Issand õpetas meid Jumalat oma Isaks nimetama, suhtuma Temasse kui vanemliku kiindumuse lättesse, kui armastuse allikasse, mis on voolanud sajandist sajandisse inimsüdame kanali kaudu. Kogu osavõtlikkus, kaastunne ja armastus, mida on maa peal ilmutatud, on välja voolanud Jumala troonist ning võrreldes selle armastusega, mis täidab Tema südant, on see kui allikas ookeani kõrval. Tema armastus voolab pidevalt, et teha nõrgad tugevaks, arad kindlaks ja anda moraalset julgust kõhklejatele.
Jumal tegutseb Kristuse kaudu ja inimene võib Poja nimel tulla Isa juurde. Meie teadmine ja laul on: “Kuulake, mida Issand on minu hingele teinud!” EGW “Te saate väe”
Sügavamõtteline tsitaat Piiblist
“Kristus, kes igavese Vaimu läbi ohverdas iseenese laitmatuna Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest teenima elavat Jumalat.” (Hb 9:14)
Pääste usu kaudu
Me peame uskuma, et Jumal on meid valinud päästmiseks usu kaudu, Kristuse armu läbi ja Püha Vaimu töö abil ning me peame Jumalat kiitma ja ülistama selle ärateenimatu soosingu imelise ilmingu eest.
Jumala armastus tõmbab hingi Kristuse juurde, et neid armuliselt vastu võtta ja oma Isale esitada. Püha Vaimu töö abil uuendatakse jumalikku suhet Jumala ja patuse vahel. Meie taevane Isa ütleb: “Ma tahan olla nende Jumal ja nemad on minu rahvas. Ma ilmutan nende suhtes andestavat armastust ja annan neile oma rõõmu. Nad on minu eriline varandus, sest see rahvas, keda ma olen iseenda järgi vorminud, kiidab mind.” EGW “Te saate väe”
Jumala Sõna avardav mõttetera
Ei piisa pelgalt lugemisest, vaid Jumala Sõna peab jõudma meie südamesse ja mõistusesse, et me võiksime olla õnnistatud tõele rajatud. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Nägemiskauguses
Siin vaatleme me Jumalat usus. Tema kaitses, mis ilmneb meie igapäevastes kogemustes, märkame me Tema headust ja halastust. Me tunneme Teda Tema Poja iseloomu põhjal. Püha Vaim valgustab mõistusele ja südamele tõde Jumalast ja Temast, kelle Ta läkitas. Kes on südamest puhtad, näevad Jumalat uues ja armastavas valguses – oma Lunastajana. Tähele pannes Tema iseloomu puhtust ja ilu, igatsevad nad peegeldada Tema kuju. Nad kogevad Teda Isana, kes soovib oma sülle peita kahetsevat last, ja nende südameid täidab kirjeldamatu rõõm.
Südamest puhtad elavad justkui Jumala nägemiskauguses sel ajal, mil Ta annab nendele osa selles maailmas. Nad näevad Teda ka palgest palgesse tulevases surematus olukorras, nii nagu Aadam kõndis ja kõneles Eedenis Jumalaga. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”