Mõtete puhtus
Tegutse alati põhimõtte, mitte impulsi alusel. Pehmenda oma loomupärast ägedust alandlikkuse ja tasadusega. Ära luba endale kergemeelsust ega tühisust. Ärgu tulgu su huulilt labast teravmeelsust. Isegi mõtetel ei tohi lasta ohjeldamatult vohada. Neid tuleb piirata, vangistada Kristuse sõnakuulmise alla. Olgu need suunatud pühadele asjadele. Siis on need Kristuse armu läbi puhtad ja õiged.
Me peame pidevalt tunnetama puhaste mõtete õilistavat väge. Iga hinge ainus julgeolek on õige mõtlemine.
Enesepiiramise võime muutub harjutamisega tugevamaks. See, mis esialgu paistab raskena, muutub pideva kordamisega lihtsamaks, kuni õiged mõtted ja teod saavad harjumuseks. Kui me tahame, võime pöörduda ära kõigest, mis on labane ja alaväärtuslik, ning tõusta kõrgele tasemele, nii et inimesed meist lugu peavad ja Jumal meid armastab. EGW “Tervise teenistuses”
Olen kristlane oma kodus
Pole võimalik ülehinnata koduseid suhteid, sest kodu võib olla tükike Taevast, kui selles elab Issanda Vaim. Kodust tuleks kõrvaldada kõik, millel on kalduvus rikkuda perekonnaringi rahu ja ühtsust, et võiks valitseda lahkus ja armastus, leebuse ja kannatlikkuse vaim. Kui keegi eksib, ilmutagu teine Kristuse-sarnast pikameelsust.
Inimene, kelles väljendub leebe, kannatlik ja armastav meelsus, kogeb samasugust meelsust talle enesele vastu peegeldumas. Kui Kristus aulootusena tõepoolest inimestes elab, valitseb kodus armastus ja üksmeel. Naise südames püsiv Kristus saavutab kooskõla tema mehe südames elava Kristusega. Nad püüdlevad siis üheskoos paleede poole, mida Kristus on läinud valmistama neile, kes Teda armastavad. Iga pereliikme kohustuseks on käituda meeldivalt ning rääkida sõbralikult.
Kodu, milles valitseb sõnades, pilkudes ja tegudes väljenduv armastus, on paigaks, kus inglitele meeldib viibida ning seda paika taevase au valguskiirtega pühitseda. EGW “Elu tänasel päeval”
Õide puhkenud armastus
/…/ Armastus on Jumalast. Sinus pole armastust, mis oli Kristuse südames. Pühitsemata süda ei saa seda taevase päritoluga taime esile kutsuda ega tekitada, taime, mida tuleb pidevalt kasta taevakastega, et see õide puhkeks. See saab hästi kasvada ainult südames, kus valitseb Kristus. See armastus ei saa elada ega õilmitseda ilma tegevuseta, see ei saa tegutseda ilma kasvava innukuseta ning oma olemust teistele laiendamata ja levitamata. /…/ EGW “Tunnistused kogudusele” II lk 450 kiri vend A-le








