Koguduse 105. aastapäev
Aga minu õnn on, et ma olen Jumala ligi. Ps 73:28
Päevakava
10.00 piiblitund juhatab Jaanus-Janari Kogermann
11.10 jumalateenistus kõneleb Toomas Lukk
13.00 ühine lõuna
14.30 linnamäng
16.00 kontsert kiriku aias – laulab kammerkoor Ootus
Ilmutades Jumala nime
Kui sa palvetad: “Pühitsetud olgu Sinu nimi”, palud sa, et see võiks olla pühitsetud siin maailmas, sinu sees. Jumal on tunnistanud sind inimeste ja inglite ees oma lapseks. Palu, et sa ei häbistaks seda “kaunist nime, mis on nimetatud teie üle”. (Jk 2:7)
Jumal saadab sind maailma oma esindajana. Sa pead igas oma elu toimingus ilmutama Jumala nime. See palve kutsub sind üles Tema iseloomu omama. Sa ei saa pühitseda Tema nime ega esindada Teda maailmas, kui sa ei esinda elus ja iseloomus Jumala elu ja iseloomu. Seda saad sa teha ainult siis, kui võtad vastu Kristuse armu ja õiguse. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Üks Kristuses
Kristus on üks Isaga, kuid Jumal ja Kristus on kaks eri isikut. Loe Kristuse palvet Johannese evangeeliumi 17. peatükis ja sa näed, et see mõte on selgelt välja toodud. Kui tõsiselt palus Päästja, et Tema jüngrid oleksid üks Temaga nagu Tema on üks Isaga. Ent Kristuse ja Tema järelkäijate vahel valitsev üksolemine ei hävita kellegi isiksust. Nad peavad olema Temaga üks nagu Tema on üks Isaga. Selle üksolemisega peavad nad selgitama maailmale, et Jumal saatis oma Poja patuseid päästma. Kristuse järelkäijate üksmeel peab olema ümberlükkamatu tõend, et Jumal tõepoolest saatis oma Poja maailma patuseid päästma.
Mu vennad ja õed, võtke sisse koht kõrgemal alusel ja töötage selle nimel, et olla üks Kristusega. Päästja süda soovib, et Tema järelkäijad täidaksid Jumala eesmärgi kogu selle kõrguses ja sügavuses. Nad peavad olema üks Temaga, kuigi nad on maailma laiali puistatud. Kuid Jumal ei saa neid teha üheks Kristuses, kui nad ei ole valmis loobuma oma teest Tema heaks. EGW “Pilk ülespoole”
Käsi, mis ei lase iial lahti
Päike helkis kaunilt sädeleval lumel, mis kattis ühe Alpide kõrgeima mäe tippu. Rändur järgnes oma teejuhile mööda kitsast rada. /…/ Ta usaldas teejuhti ning astus kartmatult tema jälgedes, kuigi ta polnud kunagi varem seda teed käinud. Äkki ta peatus – julge mägilasest teejuht astus üle kitsa, kuid väga sügava kaljulõhe. Seejärel sirutas ta käe ning palus teelisel tema käest kinni hoides üle lõhe astuda. Teeline viivitas, kuid teejuht julgustas teda: “Võta mu käest kinni – ma ei lase sul kukkuda.”
Üks Juht, kes on parem kõigist inimlikest teejuhtidest, palub teil järgneda Talle üle kannatlikkuse ja eneseohverduse kõrgendike. See pole kerge tee. … Kogu rada on täis Saatana püüniseid, mis on seatud kogenematule jalale. Kuid oma Teejuhti järgides võite te kõndida täie kindlusega – rajal on selgesti näha Tema jalajäljed. See tee on küll raske ja konarlik, kuid Tema on seda juba käinud. Ta on oma jalge alla tallanud astlad, et teha tee meie jaoks kergemaks. Koormat, mida meie peame kandma, on Tema juba kandnud. Isiklik suhtlemine Temaga toob valgust ning annab jõudu ja lootust. Neile, kes Teda järgivad, ütleb Ta:
EGW “Usk, millest ma elan”
Edenedes Kristuse sarnasuses
Oh seda Jumala armastust ja heldust! Oh seda kallist armu, mis on väärtuslikum kui hinnaline kuld! See ülendab ja õilistab. See kinnitab meie südame ja kiindumused taeva külge. Ja kui siis meie ümber ongi neid, kes on kiindunud maisesse tühisusse, lõbustustesse ja meeletusse, on meil ühendus taevaga, kust ootame Lunastajat. Hing sirutub üles, saama Jumalalt andestust ja rahu, õigust ja tõelist pühadust. Ühendus Jumalaga ja taevastele asjadele mõtlemine muudavad inimese Kristuse sarnaseks. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
