Sõnad, mis öeldi Jeesusele Jordani kaldal: “See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel”, kuuluvad kogu inimkonnale. Jumal kõnetas Jeesust kui meie esindajat. Meid ei heideta koos kõigi meie pattude ja nõrkustega kõrvale. Jumal võtab meid oma lasteks, “selles Armsas”. (Ef 1:6)

Auhiilgus, mis säras Kristuse pea kohal, on tõotus Jumala armastusest meie vastu. See kõneleb meile palve väest, sellest, kuidas inimhääl võib kanduda Jumala kõrvu ning meie palved leiavad vastuvõtu taevastes õuedes. Patt oli lahutanud maa taevast; Jeesus on uuesti ühendanud maa taevase auhiilgusega. Tema armastus ümbritses inimest ning ulatus taevani. Valgus, mis laskus meie Õnnistegija peale avatud taevaväravaist, paistab ka meile, kui palume abi vastu seismaks kiusatusele. Hääl, mis ütles Jeesusele, ütleb igale usklikule: “See on mu armas laps, kellest mul on hea meel!” EGW “Ajastute igatsus”

“Sina, Issand, ära keela mulle oma halastust; sinu arm ja su ustavus hoidku mind alati!” (Ps 40:12)

Üksnes Kristuse eeskuju järgides võime leida tõelise õnne. Kui võetakse vastu Tema, pehmeneb süda ja selle eesmärgid muudetakse.

Kristuse teenimine ei aseta sulle ühtegi piirangut, mis ei suurendaks su õnne. Kuuletudes Tema nõudmistele, leiad sa sellise rahulolu ja õnne, mida sa ei saa iialgi kogeda patu teel olles. EGW “Elu tänasel päeval”

Uuendatud südame vili on pühadus ja igavene elu. EGW “Tunnistused kogudusele” II

Kirjas korintlastele on terve kolmeteistkümnes peatükk pühendatud armastusele. Piiblis on see peatükk pealkirjastatud “Armastuse ülemlaul”. Jumala armastus on täiuslik ja meie eesõiguseks on õppida seda armastust peegeldama.

• Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus. Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi. Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi. (1Kr 13:1-3)
• Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople, ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha, tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle. Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike. (1Kr 13: 4-7)

• Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus. (1Kr 13:13)