Sügavamõtteline tsitaat Piiblist
“Kristus, kes igavese Vaimu läbi ohverdas iseenese laitmatuna Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest teenima elavat Jumalat.” (Hb 9:14)
Pääste usu kaudu
Me peame uskuma, et Jumal on meid valinud päästmiseks usu kaudu, Kristuse armu läbi ja Püha Vaimu töö abil ning me peame Jumalat kiitma ja ülistama selle ärateenimatu soosingu imelise ilmingu eest.
Jumala armastus tõmbab hingi Kristuse juurde, et neid armuliselt vastu võtta ja oma Isale esitada. Püha Vaimu töö abil uuendatakse jumalikku suhet Jumala ja patuse vahel. Meie taevane Isa ütleb: “Ma tahan olla nende Jumal ja nemad on minu rahvas. Ma ilmutan nende suhtes andestavat armastust ja annan neile oma rõõmu. Nad on minu eriline varandus, sest see rahvas, keda ma olen iseenda järgi vorminud, kiidab mind.” EGW “Te saate väe”
Jumala Sõna avardav mõttetera
Ei piisa pelgalt lugemisest, vaid Jumala Sõna peab jõudma meie südamesse ja mõistusesse, et me võiksime olla õnnistatud tõele rajatud. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Nägemiskauguses
Siin vaatleme me Jumalat usus. Tema kaitses, mis ilmneb meie igapäevastes kogemustes, märkame me Tema headust ja halastust. Me tunneme Teda Tema Poja iseloomu põhjal. Püha Vaim valgustab mõistusele ja südamele tõde Jumalast ja Temast, kelle Ta läkitas. Kes on südamest puhtad, näevad Jumalat uues ja armastavas valguses – oma Lunastajana. Tähele pannes Tema iseloomu puhtust ja ilu, igatsevad nad peegeldada Tema kuju. Nad kogevad Teda Isana, kes soovib oma sülle peita kahetsevat last, ja nende südameid täidab kirjeldamatu rõõm.
Südamest puhtad elavad justkui Jumala nägemiskauguses sel ajal, mil Ta annab nendele osa selles maailmas. Nad näevad Teda ka palgest palgesse tulevases surematus olukorras, nii nagu Aadam kõndis ja kõneles Eedenis Jumalaga. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
Jumala lapseks olemine
Sa peaksid endale esitama küsimuse: “Kas ma olen kristlane?” Olla kristlane tähendab palju enam kui üldiselt arvatakse. See tähendab enamat kui olla mõne koguduse nimekirjas. See tähendab olla ühenduses Kristusega; see tähendab lihtsat usku, mis toetub Jumalale; see tähendab lapselikku usaldust taevase Isa vastu ning usku Tema kalli Poja lunastustöösse. Kas sa armastad Jumala käsku põhjusel, et need on Jumala seadused, Tema iseloomu väljendus ning et need on sama muutumatud kui Jumal ise? Kas sa austad ja armastad Jehoova seadust?
Jumala poegade ja tütardena peaksid kristlased püüdlema kõrgete ideaalide poole, mida meile näitab evangeelium. Nad peaksid rahulduma ainult täiuslikuga.
Neile, kes Ta vastu võtavad, annab Ta väe saada Jumala lasteks, et Jumal võiks nad kord vastu võtta ning neile igavese elu kinkida. Kui nad selles elus on Jumalale kuulekad, siis nad “näevad Tema palet ning Tema nimi on nende otsaesisel.” (Ilm 22:4) Mis võiks olla suurem rõõm kui näha Jumalat? Mis võiks patusele enam rõõmu valmistada, kui saada Kristuse armust päästetud ning näha Jumala palet ja tunda Teda kui Isa? EGW “Usk, millest ma elan”
Tsitaadid armastusest kirjas roomlastele
Piiblis Pauluse kirjas roomlastele on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Näeme, milline on Jumal ja mida ta inimeste heaks teeb ning kuidas Jeesus armastab meid. Meie eesõiguseks on sellele armastusele vastata.
- Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud. (Rm 5:5)
- Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. (Rm 5:8)
- Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud. (Rm 8:28)
- Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus või ahistus või tagakiusamine või nälg või alastiolek või hädaoht või mõõk? Nagu on kirjutatud: “Sinu pärast surmatakse meid kogu päeva, meid koheldakse nagu tapalambaid.” Kuid selles kõiges me saame täieliku võidu tema läbi, kes meid on armastanud. (Rm 8:35-37 )
- Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas. (Rm 8:38-39)
Näide lilledest väljal
Lilled väljal, rohi, mis rüütab maa rohelusse – kõik saavad osa meie taevase Isa tähelepanust ja hoolest. /…/ “Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra, aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist.” (Mt 6:28-29)
Kui põllulilled saavad osa suure Meisterkunstniku hoolitsusest, mis muudab neid nii kauniks, et varju jääb isegi Saalomoni au, kes oli silmapaistvaim riiki valitsenud kuningas, kui aasarohi on tehtud maa jaoks nägusaks vaibaks, kas võime siis saada mingitki aimu sellest, mida annab Jumal inimesele, kelle Ta kujundas oma näo järgi?
Jumal on andnud inimesele mõistuse, et ta võiks mõista olulisemaid asju kui need kaunid loodusobjektid. Ta viib inimese tõe kõrgemale tasemele, juhtides tema mõistust üha kõrgemale ja avades talle jumalikku mõtteviisi. Ning Jumala eelhoolitsuse raamatu eluköites on antud igaühele lehekülg. Sellel leheküljel on kirjas just tema lugu. Jumala lapsed on alati Tema mõtetes. EGW “Pilk ülespoole”
Head mõtted
