Kristuse armastus seob Tema pere liikmed üksteisega ja seal, kus ilmneb selline armastus, on tegemist jumaliku sugulusega. “Sest igaüks, kes armastab, on Jumalast sündinud ja tunneb Jumalat.” (1Jh 4:7) EGW “Ajastute igatsus”

Milline piiritu armastus, et meie, patused ja võõrad, pääseme jälle Jumala juurde ja Tema perekonna liikmeteks. Võime kõnetada Teda hella nimega: “Meie Isa!”

Kogu see isalik armastus, mis sugupõlvest teise on voolanud inimsüdamest; kõik helluse allikad, mis on tunginud inimhingedesse, on vaid väike oja Jumala armastuse ääretu ookeani kõrval. Keel ei suuda sellest jutustada ega sulg kirjeldada. Te võite juurelda selle kallal iga päev oma elus; võite uurida usinalt Piiblit, et seda mõista; võite koguda kõik Jumalalt teile antud annid – siiski jääb see teema ammendamatuks. Võite uurida seda armastust kaua, siiski ei või te mõista täielikult Jumala armastuse pikkust ja laiust, kõrgust ja sügavust, mille Ta välja valas, andes oma Poja surma maailma eest. Kui me uurime Piiblit ja mõtleme Kristuse elust ja lunastusplaanist, avanevad need suured teemad meie mõistusele üha rohkem ja rohkem.

Kristus tuli Jumalat maailmale ilmutama armastuse, halastuse, helluse ja kaastunde Jumalana. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”

“Issand armastab sind.” (Js 62:4) 

Me peame peegeldama valgust. EGW “Pilk ülespoole”

“Õnnis on rahvas, kes tunneb püha hõiskamist; nad käivad sinu palge valguses, Issand.” (Ps 89:16)