Arm ja seadus
Kui me poleks langenud, ei oleks me iialgi õppinud sõna “arm” tähendust. Jumal armastab patuta ingleid, kes töötavad Tema teenistuses ja on kuulekad kõigile Tema käskudele, kuid Ta ei kingi neile armu. Need taevased olevused ei tea midagi armust; nad ei ole eales seda vajanud, sest nad ei ole patustanud. Arm on Jumala kingituseks seda mitte väärivaile inimolevustele. Meie ei ole seda otsinud, vaid see saadeti otsima meid. Jumal on rõõmuga valmis kinkima armu kõikidele seda janunevatele inimestele; ning mitte sellepärast, et oleksime selle väärilised, vaid sellepärast, et oleme läbinisti vääritud. Me vajame ettevalmistust, mis annab meile kindlustunde armu saamise kohta.
Jumala arm ja Tema kuningriigi seadus on täiuslikus kooskõlas; nad sammuvad käsikäes. Tema arm annab meile võimaluse läheneda Temale usus. Võttes seda vastu ja lastes sel töötada meie elus, tunnistame me käsu jõusolekust. Me tõstame üles käsu ja teeme selle austusväärseks, viies ellu selle elavaid põhimõtteid. EGW “Elu tänasel päeval”
Külalisterohke Põltsamaa aastapäev
5. augustil tähistas Põltsamaa adventkogudus 105. aastapäeva, ühtlasi täitus 65 aastat praeguse kogudusehoone kasutuselevõtust palvelana.
Aastapäeva hommik algas õppetükitunniga, mida juhtis Eesti liidu ja Balti uniooni laekur Jaanus-Janari Kogerman. Paralleelselt toimusid ka laste- ja noortetunnid.
Jumalateenistusel tegi lühikese ülevaate Põltsamaa koguduse rajamisest Ardo Rosin, lastejuttu rääkis Helena Nõmmik ning kõneles Toomas Lukk. Muusikaga teenisid meeskoor, Ootuse kammerkoor, Rein Kalmuse kvartett ja lapsed.
„Esimesed andmed adventkuulutuse levimisest siin kandis pärinevad juba aastast 1910,“ rääkis Ardo Rosin. „1917. või 1918. aastal saabus Põltsamaale August Klement, kelle jaoks oli see koht tuttav. Ta oli sündinud Tapikul ja ka Põltsamaal mõned aastad koolis käinud. Kuidas kuulutamine tollal käis? Peamiselt brošüüride ja traktaatide abil, mida inimestele jagati. Käidi majast majja, selgitati ja räägiti. Kirjandusevangelistide kaudu külvati seemet. Kui kogudus siia rajati, olid esimesed liikmed need, kes olid adventtõe traktaatide kaudu vastu võtnud.“
Jutluses keskendus Toomas Lukk aastapäeva motokirjakohale „Aga minu õnn on, et ma olen Jumala ligi“ (Ps 73:28) ning tõi välja kolm strateegiat, mida inimesed tavaliselt kasutavad oma isikliku õnne leidmiseks. Õnne otsitakse kas asjadest, saavutustest ja tunnustusest või suhetest.
„Nende auklike strateegiate kõrval on ka neljas võimalus: maksimaalne suhe kellegagi, kes on tõeliselt väärtuslik, kes tunneb meid läbi ja lõhki ning kes armastab meid sellisena, nagu me oleme ja kes kunagi ei sure. Selleks sõbraks on Jumal.“
„Õnn on olla koos sellega, kes sind armastab. Jumal on see, kes meid täiuslikult armastab,“ selgitas Toomas Lukk. „Otsigem Teda ja õppigem Teda armastama, Teda oma parimaks sõbraks pidama, et see õnn võiks olla igavene,“ julgustas ta.
Pärast lõunat olid kõik huvilised oodatud osalema linnamängus, mille käigus sai tutvuda kauni Põltsamaa linnaga. Iga sihtkoht sisaldas fakti Põltsamaa kohta ning väljakutset (nt tervita ja ütle head inimesele, keda sa igapäevaselt ei tunne; kirjuta etteantud sõnu kasutades luuletus; leia koolimaja pargist erinevaid maitsetaimi jne). Mängu korraldanud Helena Nõmmik ütles, et tagasiside oli armas. „Paljud tänasid, et oli selline rahuliku tempoga ja samas põnevate ülesannetega jalutuskäik,“ ütles ta.
Õhtusel aiakontserdil esitasid kaunist muusikat Ootuse kammerkoor, Rein Kalmuse kvartett, Kristjan Kalmus ning koosseis Joosep Tuvi, Toomas Lukk ja Sander Kalmus. Aastapäeval liikluskorraldaja rolli täitnud Ants Kulp luges kokku, et õhtuse kontserdi ajal oli koguduse hallatavas parklas 59 autot. Inimesi koguduse aias oli umbes 170.
Pastor Priit Keel ütles, et aastapäev oli õnnistusterohke. „Koguduseliikmed on olnud toimekad ja tahtlikud asju korraldama. Jumal kinkis täiusliku ilma pealekauba.“
Püha Vaim kasvatajana
Idamaades sajab varajane vihm külviajal. See on vajalik seemne idanemiseks. Vihmahoogude mõjul tärkab õrn võsu. Hiline vihm, mis sajab hooaja lõpu lähedal, küpsetab tera ja valmistab seda lõikuseks. Issand kasutab neid looduse ilminguid, et kujutada Püha Vaimu tööd. Samamoodi nagu kaste ja vihm antakse kõigepealt seemne idanemiseks ja seejärel lõikuse küpsemiseks, antakse Püha Vaim vaimuliku kasvu edenemiseks ühest etapist teise.
Vilja küpsemine kujutab Jumala armu töö lõpuleviimist hinges. Püha Vaimu väe abil täiustatakse Jumala moraalset olemust iseloomus. EGW “Te saate väe”
Näide kadunud lambast
Tähendamissõnas kadunud lambast õpetab Kristus, et pääste ei sõltu sellest, et meie otsime Jumalat, vaid sellest, et Jumal otsib meid. “Ei ole mõistjat, ei ole Jumala otsijat. Nad kõik on kaldunud kõrvale.” (Rm 3:11,12) Me ei paranda meelt sellepärast, et Jumal võiks meid otsida, vaid Tema ilmutab meile oma armastust, et me võiksime meelt parandada.
Kui eksinud lammas on viimaks koju toodud, siis väljendub karjase tänulikkus meloodilistes tänulauludes. Ta kutsub kokku sõbrad ja naabrid, öeldes neile:
Samamoodi ühineb taevas ja maa tänus ja rõõmustamises, kui suur Karjane on eksija leidnud. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Salajase palve tähtsus
Me peaksime palvetama perekonnaringis, kuid ennekõike ei tohi hooletusse jätta salajast palvet, sest selles peitub hinge elu. Meie vaimulik arenemine pole võimalik, kui palve jääb hooletusse. Üksnes perekondlikust või avalikust palvest ei piisa. Ava üksinduses oma hing Jumala uuriva pilgu ees. Salajast palvet kuuleb ainult palvetekuulja Jumal. Ükski uudishimulik kõrv ei või kuulda nende anumiste sisu. Salajases palves on inimene vaba kõigist ümbritsevatest mõjudest, vaba erutusest. Rahulikult, kuid siiski innukalt sirutub ta Jumala poole. Meeldiv ja püsiv on mõju, mis voolab temast, kes näeb salajasse, kelle kõrv on avatud kuulma südamest tõusvat palvet.
Rahuliku lihtsa usu abil hoiab inimene ühendust Jumalaga ja kogub endasse jumaliku valguse kiiri, mis annavad jõudu ja toetavad teda võitluses. Jumal on meie tugev kindlus.
Palveta üksinduses. Kui sa lähed päevatööle, siis tõsta oma hing sageli üles Jumala poole. Just nõnda kõndis Eenok koos Jumalaga. Need hääletud palved tõusevad kalli viirukina armuaujärje ette. Saatan ei suuda võita kedagi, kelle süda toetub selliselt Jumalale. EGW “Tee Kristuse juurde”
Hea mõttetera elust
Kristus annab jõudu kõigile, kes jõudu paluvad.
EGW “Usk, millest ma elan”
10-päevane palveaeg 10.-20. jaanuar 2024
Tere tulemast kümnepäevasele palveajale aastal 2024! Usume, et palve on vaimuliku taaselustumise sünnikoht. Selle aasta palveaja teemaks on “Usu prioriteedid”.
Kas sa leiad end mõnikord kiirest elust niivõrd haaratuna, et jääb vähe ruumi vaimulikeks hetkedeks? Kui igatsed sisukamat ja täisväärtuslikumat vaimulikku elu, siis on need kümme palve- ja mõtisklemise päeva sinu jaoks väärtuslikud.
Nende kümne päeva jooksul on sul ainulaadne võimalus lahti lasta sellest, mis hõivab su meeli ja elu, kuid ei too tõelist rahuldust. Selle asemel keskendume sellele, mis läheb tegelikult korda Jumalale. See on võimalus elada tahtlikult vähemaga, mis võimaldab kogeda rohkem seda, mis tegelikult loeb. Selle teekonna jooksul saad praktilisi teadmisi, mis aitavad süvendada su usaldust Jumalasse, rikastada hingamispäevakogemust ja tugevdada igapäevast ühendust Temaga. Tähendusrikas palve, hea tegemine ja tänulikkuse kasvatamine on samuti osa meie uurimisretkest. Peale selle saad lisaks otsustavust, kirge ja visadust, mis on vajalikud edu saavutamiseks.
Avame oma südame ja meeled Jumalale ja kutsume Tema Püha Vaimu nende kümne päeva jooksul oma ellu. Palvetame, et selle protsessi kaudu muutuksime ja uueneksime ning saaksime Jumala elumuutva armastuse võimsateks tunnistajateks.
Palvetame koos meie isiklike ja perekondlike jumalateenimise altarite uuendamise eest, et Püha Vaim võiks meid reformida ja võimestada kuulutama maailmale Jumala viimset lootuse sõnumit!
Dr Frank Hasel
selle aasta materjalide autor
Õppetunnid Piiblist
Meil on tarvis õppetunde, nagu Piibel annab, sest seal on peale patu ilmutamist ära näidatud ka karistus, mis sellele järgneb. Minevikust jõuavad meieni süüdlase kahetsus ja meeleparandus, patuse hinge halin, mis näitab meile, et inimene vajas siis ja vajab ka praegu Jumala andestavat armu…
Piiblijutustused säilitavad nõrkevas südames lootuse Jumala armule. Meil pole tarvis meelt heita, kui me näeme, et teised on samamoodi võidelnud samade hirmudega, mis meil on, et teised on langenud samasugustesse kiusatustesse ning on siiski ennast uuendanud ja saanud Jumalalt õnnistusi. Innustavad sõnad toovad eksivasse hinge rõõmu ja rahu. Kuigi patriarhid ja apostlid olid inimlike nõrkustega, suutsid nad ometi läbi usu jõuda heade nimekirja, võitlesid lahingutes Issanda jõus ning võitsid. Nii võime ka meie uskuda heakstegevasse ohvrisse ning saada võitjaks Jeesuse nimes. EGW “Vahvus”