Enesekindlus või usk
Usk ei ole hoopiski enesekindlus. Ainult see, kellel on tõeline usk, on kaitstud enesekindluse eest. Enesekindlus on Saatana aseaine usule. Usk haarab kinni Jumala tõotustest ja kannab vilja sõnakuulmises. Enesekindlus kasutab samuti tõotusi, kuid kasutab neid nagu Saatan oma üleastumiste vabandamiseks.
Usk juhtinuks meie esivanemad usaldama Jumala armastust ja olema sõnakuulelikud Tema käsule. Enesekindlus pani nad Tema käsust üle astuma väites, et Tema suur armastus päästab nad patu tagajärgedest. Usk ei nõua taeva soosingut nõustumata tingimustega, mis on vajalikud armu saamiseks. Ehtne usk rajaneb Pühakirja tõotustele ja korraldustele. EGW “Ajastute igatsus”
Piiblisalm
Palve Jumala poole.
Kui iganes palvetatakse või anutakse, olgu ükskõik missuguse inimese … poolt, kui nad igaüks tunnevad oma südame häda …, siis kuule sina taevast, oma asupaigast, ja anna andeks ning tee nõnda, et sa annad igaühele tema tegusid mööda, nagu sa tunned tema südant, sest sina üksi tunned kõigi inimeste südameid. (1Kn 8:38-39)
Mõttetera usust
Imeväärne armastus
Kui mõtlen sellest, kui palju on tehtud, et meid õigel teel hoida, olen sunnitud hüüdma: “Oo, milline armastus, milline imeväärne armastus on Jumala Pojal meie – vaeste patuste vastu!” Kas peaksime meie siis olema tuimad ja hooletud, kui ometi kõik, mida üldse on võimalik teha, meie õndsakssaamiseks juba tehtud on? Kogu taevas tunneb huvi meie vastu. Me peaksime olema väga erksad, austama ja ülistama kõrget, majesteetlikku Jumalat. Meie süda peaks voolama üle armastusest ja tänutundest Tema vastu, kes on niivõrd tulvil armastust ja kaastunnet meie vastu. Peaksime Teda austama oma eluga ning näitama oma püha ja puhta kõneviisiga, et oleme ülevalt sündinud ja see maailm ei ole meie kodu – siin oleme vaid võõrad ja majalised, kes rändavad parema kodumaa poole. EGW “Varased kirjutised”








