Jeesus ütles: “Sel päeval te palute minu nimel. Ja ma ei ütle teile, et mina palun Isa teie eest, sest Isa ise armastab teid.” (Jh 16:26, 27) “Mina olen valinud teid,” et “mida te iganes Isalt palute, seda ta annab teile minu nimel.” (Jh 15:16) 

Jeesuse nimel palvetamine tähendab midagi enamat kui ainult tema nime nimetamist palve alguses ja lõpus. See tähendab palvetamist Jeesuse meelsuses ja vaimus, samas ka tema tõotustesse uskumist, tema armule toetumist ja tema tegude tegemist.

Jumal ei mõtle, et keegi meist peaks hakkama erakuks või mungaks või tõmbuma maailmast kõrvale, et end täielikult palvustele pühendada. Elu peab olema Kristuse elu sarnane – nii mäel kui rahva hulgas. Kes ei tee muud kui ainult palvetab, lakkab varsti palvetamast või tema palved muutuvad vormiliseks. Kui inimesed eemalduvad ühiskondlikust elust, hoiavad eemale kristlikest kohustustest ja ristikandmisest, kui nad lakkavad tõsiselt töötamast Meistri heaks, kes töötas tõsiselt nende heaks, siis nad kaotavad palve põhiteema ja miski ei innusta nende pühitsuselu. Nende palved muutuvad isiklikuks ja omakasupüüdlikuks. Nad ei saa paluda jõudu töötamiseks, pidades silmas inimkonna vajadusi või Kristuse kuningriigi ülesehitamist. …

Ühendus Jumala ja inimhinge vahel on nii eriline ja täiuslik, nagu poleks tal maa peal kedagi teist, kellele oma hoolitsust jagada, kedagi teist, kelle eest ta andis oma armastatud Poja. EGW “Tee Kristuse juurde”

Aabrahami suur usutegu valgustab majakana kõigi ajastute Jumala laste teerada. Aabraham ei püüdnud Jumala tahte täitmisest kõrvale hiilida. EGW “Patriarhid ja prohvetid”

“Meie kõlblikkus tuleb Jumalalt.” (2Kr 3:5)

Põlvedel lõpuaja liikumiseks

Kui ülemaailmne kogudus astub tänavusse palvenädalasse, ei aeglusta me sammu, vaid reastame end ümber. Seame esikohale selle, mis meid toetab ja viib edasi. Üle kontinentide ja kultuuride piiri pöördume tagasi aluse juurde, mis meid määratleb, ja missiooni juurde, mis meid edasi viib. Teema „Rajatud Piiblile, keskendunud misjonile” ei ole pelgalt hooajaline loosung; see on prohvetlikul ajastul elava rahva identiteet.

Rajanemine Piiblile tähendab seista seal, kus seisab Kristus. „Pühitse neid tões: sinu sõna on tõde!“ (Johannese 17:17) Ajal, kui erinevad hääled võistlevad tähelepanu pärast, kinnitab Pühakiri meie veendumust. See tugevdab usku, kui meid ümbritseb ebakindlus. See kujundab iseloomu ja puhastab eesmärki. Sõnasse juurdunud kogudus ei lase end kaasa kanda trendidest ega anna järele segadusele. Ta kuulab esmalt taevast. Ta põlvitab, enne kui räägib.

Juurdumine viib liikumiseni. Misjonile keskendumine tähendab meie olemasolu põhjuse omaksvõtmist. „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad.“ (Mt 28:19) Kogudust ei ole kunagi kutsutud hoidma mugavust; talle on antud ülesanne kuulutada lootust. Kus on takistused, seal on põlvitajad. Palve avab teid, mida ükski strateegia üksi tagada ei suuda. Kus on inimesed, seal on kutsumus. Iga linn, iga keel, iga naabruskond on kutse teenida ja tunnistada.

Palve annab sellele kiireloomulisusele jõudu. Evangeeliumi levik ei alga ressurssidest, vaid alistumisest. Enne programmide korraldamist tuleb pühendada süda. Enne plaanide väljakuulutamist peab tõusma eestpalve. Ajalugu näitab, et kui Jumala rahvas palvetab, kiireneb misjonitöö. Püha Vaim annab jõudu, uksed avanevad ja julgus kasvab.

Seetõttu ei ole see palvenädal paus, vaid ettevalmistus. See on tagasipöördumine jõu ja selguse allika juurde. Maailm ei vaja hajevil kogudust; see vajab ustavat kogudust – sügavalt juurdunud ja laialiulatuvat.

Tugevdagu meie selle nädala palved meie alust ja avardagu meie visiooni, kuni iga inimene on kuulnud evangeeliumi ja Kristus naaseb auhiilguses.

Maranatha!

Erton C. Köhler on seitsmenda päeva adventistide koguduse peakonverentsi president.

Lae endale palvenädala loengud alla siit!

Temast, kes on loonud kõik, voogab elu, valgus ja rõõm läbi lõputu maailmaruumi. EGW “Suur võitlus”