Usupuudutus
Vaimulikest asjadest justnagu möödaminnes rääkimisest ning vaimulike õnnistuste pärast ilma tõelise janu ja elava usuta palvetamisest on vähe kasu. Hämmeldunud rahvahulk, kes tungles tihedalt ümber Jeesuse, ei kogenud Tema puudutamisest mingit eluandvat väge. Ent kui vaene, kannatav naine oma suures hädas käe välja sirutas ja Jeesuse kuuehõlma puudutas, koges ta tervendavat jõudu. See oli usupuudutus. Jeesus tunnetas seda puudutust ning otsustas anda selles paigas õppetunni kõigile oma järgijatele kuni maailma-ajastu lõpuni. Jeesus tundis, et vägi on Temast väljunud ning rahvasummas ümber pöörates küsis Ta: “Kes puudutas mu riideid?” Sellisest küsimusest üllatunud vastasid tema jüngrid Talle: “Sa näed, et rahvas rõhub su peale, ja küsid: kes puudutas mind?””
Jeesus kinnitas oma pilgu naisele, kes oli seda teinud. Naine täitus hirmuga. Ta oli kogenud suurt rõõmu, kuid nüüd kartis ta, et on ületanud piiri. Teades, mis oli temas korda saadetud, lähenes ta värisede, langes Jeesuse jalge ette ja rääkis Talle kogu tõe. Kristus ei noominud teda, vaid lausus õrnalt:
Siin tuli ilmsiks selge erinevus juhusliku kontakti ja usupuudutuse vahel. Palvetamine ja jutlustamine ilma elava usuta Jumalasse on asjatud. Kuid usupuudutus avab meile väe ja tarkuse taevase koja ning põrmuste töövahendite abil saadab Jumal korda oma armu imetegusid.
Tänasel päeval vajame me just sellist elavat usku. Me peame olema veendunud, et Jeesus on tõepoolest meiega, et Tema Vaim puhastab ja õilistab meie südameid. Kui Kristuse järgijatel oleks ehedat usku, millise töö nad siis suudaksid tasaduse ja armastuse väel korda saata! Millist vilja siis võidaks näha ilmnemas Jumala auks! EGW “Elu tänasel päeval”
Usupuudutus
Vaimulikest asjadest justnagu möödaminnes rääkimisest ning vaimulike õnnistuste pärast ilma tõelise janu ja elava usuta palvetamisest on vähe kasu. Hämmeldunud rahvahulk, kes tungles tihedalt ümber Jeesuse, ei kogenud Tema puudutamisest mingit eluandvat väge. Ent kui vaene, kannatav naine oma suures hädas käe välja sirutas ja Jeesuse kuuehõlma puudutas, koges ta tervendavat jõudu. See oli usupuudutus. Jeesus tunnetas seda puudutust ning otsustas anda selles paigas õppetunni kõigile oma järgijatele kuni maailma-ajastu lõpuni. Jeesus tundis, et vägi on Temast väljunud ning rahvasummas ümber pöörates küsis Ta: “Kes puudutas mu riideid?” Sellisest küsimusest üllatunud vastasid tema jüngrid Talle: “Sa näed, et rahvas rõhub su peale, ja küsid: kes puudutas mind?””
Jeesus kinnitas oma pilgu naisele, kes oli seda teinud. Naine täitus hirmuga. Ta oli kogenud suurt rõõmu, kuid nüüd kartis ta, et on ületanud piiri. Teades, mis oli temas korda saadetud, lähenes ta värisede, langes Jeesuse jalge ette ja rääkis Talle kogu tõe. Kristus ei noominud teda, vaid lausus õrnalt:
Siin tuli ilmsiks selge erinevus juhusliku kontakti ja usupuudutuse vahel. Palvetamine ja jutlustamine ilma elava usuta Jumalasse on asjatud. Kuid usupuudutus avab meile väe ja tarkuse taevase koja ning põrmuste töövahendite abil saadab Jumal korda oma armu imetegusid.
Tänasel päeval vajame me just sellist elavat usku. Me peame olema veendunud, et Jeesus on tõepoolest meiega, et Tema Vaim puhastab ja õilistab meie südameid. Kui Kristuse järgijatel oleks ehedat usku, millise töö nad siis suudaksid tasaduse ja armastuse väel korda saata! Millist vilja siis võidaks näha ilmnemas Jumala auks! EGW “Elu tänasel päeval”




