Piibli usk ei tohi olla üheks mõjutajaks paljude seast, vaid ta peab olema peamiseks mõjutajaks, ületades kõik teised. Piibel peab kontrollima ja juhtima kogu elu. See ei tohi olla kui lõuendile siia-sinna tõmmatud värvilaigud, vaid Piibli mõju peab tungima kogu elusse, justkui oleks lõuend kastetud värvi sisse ning hoitud seal seni, kuni iga niit selles on värvunud.

Kristuse usk on tugev riie, mis on maitsekalt ja oskuslikult kootud loendamatutest niitidest. Vaid Jumala tarkust kasutade suudame me sellist riiet valmistada. Ennast usaldades paneme me sellesse isekuse lõimed ning tulemus saab rikutud. EGW “Usk, millest ma elan”

Kümme neitsit näevad selle maailma lõputunde. Nad kõik väidavad end olevat kristlased. Kõigil on kutse, kõigil nimi, kõigil valgus, ja kõik ütlevad end teenivat Jumalat. Kõik näivad ootavat Tema ilmumist. Viiel puudub siiski midagi. Viis neitsit jäävad üllatunult ja jahmunult pulmahoonest välja. /…/

Igaüht meist kujutatakse targa või rumala neitsina. On paljusid, kes ei soovi viibida Jeesuse jalge ees ja õppida Temast. Nad ei tunne Tema teid ega ole valmis Tema tulekuks. Nad väidavad end ootavat oma Issanda tulekut, kuid ei valva ega palveta usus, mis hinge armastuse kaudu puhastaks. Sellised inimesed elavad hooletut elu. Nad on kuulnud ja vastu võtnud tõe, aga ei ela seda läbi. Neil ei ole lampides armu õli. Nad pole valmis Talle pulmasöömaajale. /…/

Ärge olge nagu rumalad neitsid, kes peavad endastmõistetavaks, et Jumala tõotused kuuluvad neile, kuigi nad ei kuuletu Kristuse käskudele. Kristus õpetab, et pelgalt kristlaseks tunnistamine ei tähenda midagi. Ta ütleb: “Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle!” (Mt 16:24) EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”

See, kes on leidnud Jumala sõnast lohutust, peab seda lohutust ka teistele jagama. Ainult nii saab ta jätkuvalt lohutust vastu võtta.

Need, kes käivad kitsal teel, peavad järgima Reisijuhi juhiseid. Ainult nii jõuavad nad Jumala linna väravateni. EGW “Pilk ülespoole”