Vana ja Uus
Kristus, nagu Ta oli ilmutatud patriarhidele, kujutatud ohvriteenistuses, kirjeldatud Seaduses ja prohvetite kaudu, on Vana Testamendi varandus. Kristus oma elu, surma ja ülestõusmisega ja Kristus, nagu Ta on Püha Vaimu kaudu ilmutatud, on Uue Testamendi aare. Meie Päästja, kelles paistab Isa auhiilgus, on nii Vana kui ka Uus.
Prohvetid olid ette kuulutanud Kristuse elu, surma ja lepitustööd ning apostlid olid selle tunnistajad. Nende peamine teema oli Kristus Tema alanduses, puhtuses ja pühaduses, oma võrratus armastuses. Selleks, et kuulutada evangeeliumi tervikuna, pidid nad Päästjat esitama mitte üksnes Tema elu ja õpetuste kaudu, vaid ka Vana Testamendi prohvetikuulutuste ja ohvriteenistuse sümbolite kaudu. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Kiituslaul Jumalale
Olgu iga meie lausutud või kirjapandud sõna väljendatud julguses ja kõikumatus usus. Ära arva, et Jeesus on ainult su venna Päästja. Ta on su isiklik Päästja. Kui hellitad endas seda kallihinnalist mõtet, siis tõstad oma hinges üles lauluviisi Jumalale. Meie eesõiguseks on võidutseda Jumalas. Meie eesõiguseks on juhtida inimesi nägema, et nende ainus lootus peitub Jumalas ning otsida pelgupaika Temas.
Iga Jumalale pühendumise väljendus toob rõõmu, sest Tema antud valguse väärtustamisel antakse meile uut ning lisanduvat valgust. Me peame avama südame Õiguse Päikese eredatele kiirtele. Täielikus kuuletumises peitub rahu.
Lase Jumala rahul valitseda oma südames. Siis on sul jõudu taluda kõiki kannatusi ning tunned rõõmu armust, mis on antud sulle vastupidamiseks. Ülista Issandat, räägi Tema headusest ja väest. Pehmenda oma südant ümbritsevat atmosfääri. Ülista oma südame, hinge ja häälega Teda, kes on sinu tervis, Päästja ja Jumal.
Leidku kiitus ja tänu väljendust laulus. Kui meid kiusatakse, siis toogem oma tunnete asemel usus esile tänulaulu Jumalale. Laul on relv, mida võime alati kartuse vastu kasutada. Kui me selliselt avame oma südame Päästja ligiolu päikesesärale, saame kogeda Tema õnnistust. EGW “Elu tänasel päeval”
Igavene valitseja
Kristuse teine tulemine, millega algab Tema õiglane valitsemine, on inspireerinud pühi kirjutajaid kasutama kõige ülevamaid ja tundeküllasemaid väljendeid. Kuningas Taavet laulis Kuninga võimust ja majesteetlikkusest: “Taevad rõõmustagu ja maa ilutsegu … Jehoova palge ees, sest Tema tuleb, sest Ta tuleb kohut mõistma maailmale. Ta mõistab kohut maailmale õiguses ja rahvaile oma ustavuses.” (Ps 96:11, 13)
Prohvet Jesaja ütles: “Ta neelab surma ära igaveseks ajaks. Ja Issand Jehoova pühib pisarad ära kõigilt palgeilt ja kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt. Jah, Jehoova on rääkinud.” (Js 25:8)
Pisut aega enne jüngritest lahkumist lohutas Õnnistegija oma järelkäijaid tõotusega, et Ta tuleb jälle tagasi: “Teie süda ärgu ehmugu … Minu Isa majas on palju eluasemeid … Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid enese juurde!” (Jh 14:1-3)
Inglid, kes viibisid Õlimäel pärast Kristuse taevasse minekut, kordasid jüngritele Tema taastuleku tõotust:
Apostel Paulus tunnistas Püha Vaimu sisendusel: “Sest et Issand ise tuleb taevast alla sõjahüüuga, peaingli hääle ning Jumala pasunaga.” (1Ts 4:16) Patmose prohvet ütleb: “Vaata, Tema tuleb pilvedega ja kõik silmad saavad Teda näha.” (Ilm 1:7)
Jeesuse teine tulemine teeb tõeks selle ideaali, “mil oma kohale asetatakse kõik, mis Jumal on rääkinud kõigi oma pühade prohvetite suu läbi maailma ajastust alates.” (Ap 3:21) Siis murtakse kauakestnud kurjuse võim; siis on “maailma valitsus saanud meie Issanda ja tema Kristuse omaks, ja Tema valitseb ajastute ajastuteni!” (Ilm 11:15) EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
Õide puhkenud armastus
/…/ Armastus on Jumalast. Sinus pole armastust, mis oli Kristuse südames. Pühitsemata süda ei saa seda taevase päritoluga taime esile kutsuda ega tekitada, taime, mida tuleb pidevalt kasta taevakastega, et see õide puhkeks. See saab hästi kasvada ainult südames, kus valitseb Kristus. See armastus ei saa elada ega õilmitseda ilma tegevuseta, see ei saa tegutseda ilma kasvava innukuseta ning oma olemust teistele laiendamata ja levitamata. /…/ EGW “Tunnistused kogudusele” II lk 450 kiri vend A-le








