Evangeeliumite tsitaadid armastusest
- Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. (Jh 3:16)
-
Aga enne paasapühi, kui Jeesus teadis, et tema tund on tulnud minna sellest maailmast ära Isa juurde, siis tema, kes oli armastanud omi selles maailmas, armastas neid lõpuni. (Jh 13:1)
-
Nõnda nagu Isa on armastanud mind, olen minagi armastanud teid. Jääge minu armastusse! (Jh 15:9)
-
Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist! (Jh 13:34)
-
Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! (Jh 14:15)
-
Jeesus vastas talle: „Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda ja me tuleme ja teeme eluaseme tema juurde.” (Jh 14:23)
Uurides ajalugu
Inimkonna ajalugu uurides näib, et rahvuste tekkimine ja kadumine ning riikide tõus ja langus sõltuvad kõik vaid inimeste meelekindlusest ja julgusest. Näib, et sündmuste toimumise järjekord oleneb suuresti kõrgetel positsioonidel olevate inimeste kapriisidest ja eesmärkidest. Jumala Sõna aga tõmbab kõigel sellel eesriide eest ning me võime näha kogu seda näidendit, kus näitlejaiks on inimlikud huvid, ihad ja võimujanu ning kõikvõimsa Jumala saadikuid, kes vaikselt ja kannatlikult viivad täide Tema eesmärke.
Seda rahvaste omavahelist võitlust juhib siiski Tema, kes istub keerubitest ümbritsetud aujärjel. Igal rahval ja igal üksikisikul on kindel koht Jumala plaanis. Inimesi ja rahvaid hindab Tema, kes ei eksi kunagi. Igaüks otsustab oma valikute kaudu ise enda saatuse ning Jumal viib oma eesmärgid tema kaudu täide.
Ajalugu, mille suur Mina Olen on Piibli prohvetikuulutustes kirja pannud alates igavikust minevikus kuni tulevase igavikuni, räägib, millises kohas selles sündmusteahelas asume meie ning mida toob meile tulevik. Peaksime kindlaks tegema oma elu eesmärgi ning õppima vaatama olukordadele igaviku valguses, et oskaksime neid kõige paremini kasutada. EGW “Usk, millest ma elan”
Hiline vihm
Idamaadel külvi ja lõikuse ajal langevat varast ja hilist vihma sümbolitena kasutanud heebrea prohvetid ennustasid sel viisil vaimuliku armu erilist väljavalamist Jumala koguduse peale. Vaimu väljavalamine apostlite päevil oli varane vihm ning selle tulemused olid aulised. … Kuid maailma lõikuse eel on meile tõotatud teine eriline Vaimu väljavalamine, et valmistada kogudust Inimese Poja tulekuks. See Vaimu väljavalamine on hiline vihm.
Hiline vihm, mis on vajalik vilja lõplikuks küpsemiseks, sümboliseerib vaimulikku armu, mis valmistab kogudust ette Inimese Poja tulekuks. Kuid kui varane vihm pole langenud, pole ka elu. Rohelised võrsed ei ilmu. Kui varane vihm pole oma tööd teinud, pole hilisel vihmal seemet, mida valmistada lõikuseks. …
Iga inimene peab mõistma oma vajadusi. Süda tuleb puhastada kõigest roojasest, et teha ruumi Jumala Vaimu jaoks. Apostlid valmistusid nelipühipäevil Vaimu väljavalamiseks pattude tunnistamise ja kõrvaleheitmisega, innuka palve ja pühendumisega. Sama töö tuleb teha ka nüüd, kuid palju suuremas ulatuses.
Me ei tohi eemale tõugata armu, mille on toonud varane vihm. Vaid need, kes elavad valguses, saavad veelgi suuremat valgust. Kui me ei viljele päevast päeva kristlikke voorusi, ei tunne me ära Püha Vaimu avaldumist hilise vihma ajal. See võib langeda kõikide südametele meie ümber, kuid me ei hooli sellest ega taha seda vastu võtta. EGW “Usk, millest ma elan”








