Kiituslaul meie Jumalale
Jumal soovib, et oleksime õnnelikud. Ta igatseb anda meie huulile uut laulu, kiituslaulu meie Jumalale. Ta soovib meid uskuvat, et on andestanud meie patud ja kõrvaldab meie vääruse. Ta soovib, et looksime oma südameis lauluviise Temale. …
Olgu iga meie lausutud või kirjapandud sõna väljendatud julguses ja kõikumatus usus. … Ära arva, et Jeesus on ainult su venna Päästja. Ta on su isiklik Päästja. Kui hellitad endas seda kallihinnalist mõtet, siis tõstad oma hinges üles lauluviisi Jumalale.
Meie eesõiguseks on võidutseda Jumalas. Meie eesõiguseks on juhtida inimesi nägema, et nende ainus lootus peitub Jumalas ning otsida pelgupaika Temas.
Lase Jumala rahul valitseda oma südames. Siis on sul jõudu taluda kõiki kannatusi ning tunned rõõmu armust, mis on antud sulle vastupidamiseks. Ülista Issandat, räägi Tema headusest ja väest. Pehmenda oma südant ümbritsevat atmosfääri. … Ülista oma südame, hinge ja häälega Teda, kes on sinu tervis, Päästja ja Jumal. EGW “Elu tänasel päeval”
Hooli Jumala päästest
Ma nägin, et me ei tohiks unustada Issanda tulekut. Ingel ütles: “Valmistuge, valmistuge selle vastu, mis tabab maad. Olgu teie teod teie usu kohased.”
Ma nägin, et mõtted peaksid viibima Jumala juures ja et meie mõju peaks Jumalast ja Tema tõest tunnistama. /…/ Meil tuleks väga tõsiselt veenduda oma pääsemises ja päästa ka teisi. Seda tuleks pidada kõige tähtsamaks. Kõik muu jäägu teisejärguliseks.
Ma nägin taeva imeväärsust, kuulsin ingleid laulmas kauneid laule ja toomas ülistust, tänu ja austust Jeesusele. Siis mõistsin midagi Jumala Poja imelisest armastusest. Ta loobus hiilgusest ja aust, mis ümbritses Teda taevas. Kuid Jeesus oli nii huvitatud meie päästmisest, et kandis vaikselt ja kannatlikult kõik inimeste poolse häbistamise ja halvakspanu. Teda löödi, haavati ja vaevati; Ta naelutati Kolgata ristile. Ta kannatas kõige piinarikkamat surma, päästes meid, et saaksime pestud Tema veres. Kristus soovib meid tõsta enda juurde neisse eluasemeisse, mille Ta meile valmistab, nautima taeva valgust ja hiilgust.
Nägin, et kogu taevas oli huvitatud meie päästmisest. Kas meie siis ei hooli sellest? Kas meil on luba olla hoolimatud, nagu polekski suurt vahet, kas pääseme või mitte? Kas alahindame meie eest toodud ohvrit?
Meile on antud Raamat – juhtima meie rännakut selle sünge maailma ohtudest üles taevasse. See jutustab Kristuse kannatustest, Tema suurest ohvrist, et me pääseksime ja saaksime nautida igavesti Jumala ligiolekut. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”








