Jumala perekond
Inimesed kuuluvad ühte suurde perekonda – Jumala perekonda. Looja kavandas nii, et inimesed austaksid ja armastaksid üksteist ning ilmutaksid alati puhast, omakasupüüdmatut huvi üksteise heaolu suhtes. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Abimees
Kõikides meie katsumustes on meiega ustav Abimees. Ta ei jäta meid üksi heitlema kiusatustega ega lase murduda koorma ja murede all. Kuigi meie surelikud silmad Teda praegu ei näe, võib meie usukõrv kuulda Tema häält: “Ära karda, ma olen sinuga. Ma olin surnud ja vaata, ma olen elav ajastute ajastuteni.” (Ilm 1:18) Ma tean su muret, olen kogenud sinu võitlusi, tundnud samu kiusatusi nagu sina. Ma tean sinu pisaraid, sest ka mina olen nutnud. Ma tean muresid, mis peituvad liiga sügaval hingepõhjas, et neid sosistada inimkõrvadele. Ära mõtle, et sa oled üksi ja hüljatud. Kuigi su valu ei leia vastukaja üheski inimsüdames, vaata minule ja ela. EGW “Ajastute igatsus
Milline oled sina?
Issand juhib alandlikke, kuna nad lasevad ennast õpetada. Nad soovivad siiralt õppida tundma ja täitma Jumala tahet. Päästja tõotab: “Kui keegi tahab teha Tema tahtmist, küll ta tunneb õpetusest ära, kas see on Jumalast või räägin ma iseenesest.” (Jh 7:17) Apostel Jaakobuse kaudu esitab Ta üleskutse: “Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse.” (Jk 1:5) See tõotus kehtib ainult neile, kes on kõiges valmis järgima Issandat. Piibel ütleb: “Ta juhib alandlikud käima õiguses ja õpetab alandlikke oma teele.” (Ps 25:9)
Jumal ei avalda survet kellegi tahtele; seepärast ei saa Ta juhtida neid, kes on liiga uhked, et lasta end õpetada ning kes kalduvad tegutsema oma tahtmise kohaselt. Kahepaikse inimese kohta – inimese kohta, kes püüab teha oma tahtmist, tunnistades end samal ajal täitvat Jumala tahtmist – on kirjutatud: “Selline inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt.” (Jk 1:7) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Tõeline usk
Tugevat armastust Päästja vastu saab südames elavana hoida ainult tugeva usu abil. Meie usk Kristusesse peab olema puhas, tugev, tõeline usk. On olemas ka võlts usk, mis paneb üksnes ennast usaldama ja teisi arvustama. Niisugune usk kustutab hinges iga Kristuse-sarnase armastuse sädeme.
Tõelises religioonis on vägi. Usu kaudu ja Jumala tahtega kooskõlas olemise kaudu muutume Kristusele nii sarnaseks, et inimesed näevad, et oleme osa saanud jumalikust loomusest ning et me edeneme pidevalt Kristuse tundmises. EGW “Pilk ülespoole”
Eesõigus tänada
Meil tuleb rohkem Jumalat kiita “ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele”. (Ps 107:8) Meie pühendumine ei peaks seisnema pelgalt palumises ja saamises. Ärgem mõelgem ainult oma vajadustele, vaid ka kogetud eesõigustele. Me ei palveta üldse liiga palju, küll aga oleme liialt kitsid tänamisega. Me võtame pidevalt vastu Jumala armuande ja ometi: kui vähe tänulikkust väljendame, kui vähe ülistame teda selle eest, mida ta on meie heaks teinud. EGW “Tee Kristuse juurde”
Ühtsus Kristuses
Kristuse armastus ei piirdu teatud inimklassiga. Ta samastab end iga inimlapsega. Ta sai maise pere liikmeks selleks, et meie võiksime saada taevase perekonna liikmeks. Ta on Inimese Poeg, ja seega iga Aadama poja ja tütre vend. Tema järelkäijad ei peaks end eraldama hukkuvast maailmast enda ümber. Nad on osa inimkonnast ning taevas peab neid nii patuste kui pühade vennaks. Kristuse armastus hõlmab ka eksijad ja patused; iga lahke tegu, millega püütakse julgustada eksinut, iga halastustegu on tehtud otsekui Kristusele.
Taevased inglid läkitatakse teenima neid, kes pärivad õnnistuse. Me ei tea veel, kes on pärijad, sest pole veel selgunud, kes võidab ja jagab pühade pärisosa; kuid taeva inglid käivad maa risti ja põiki läbi ning lohutavad kurbi, kaitsevad ohusolijaid ja võidavad inimeste südamed Kristusele. Kedagi ei põlata, kellestki ei mööduta. Jumal ei tee vahet isikute vahel. Ta hoolitseb võrdselt kõikide inimlaste eest. EGW “Ajastute igatsus”
Ole oma valikus kindel
Issand ei sunni inimesi õiglaselt elama, halastust armastama ja alandlikult Jumalaga käima. Ta seab inimeste ette hea ja halva ning teeb selgeks, missugused on ühe või teise eluviisi tagajärjed. Kristus kutsub meid: “Tulge minu järel.” Kuid meid ei sunnita kunagi Tema jälgedes käima.
Kui me seda teeme, siis sihiliku valiku tulemusena. Kui me näeme Kristuse elu ja iseloomu, tärkab meis tugev soov olla iseloomult Tema sarnane ning me püüame Issandat tundma õppida, sest Tema on kindel nagu koit. Siis hakkame mõistma, et “õigete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud.” (Õp 4:18) EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
