Kristus tuli siia maailma Jumala armastust ilmutama. Tema järelkäijad peavad jätkama tööd, mille Tema alustas. Püüdkem üksteist aidata ja kinnitada. Teiste heaolu taotledes on võimalik leida tõeline õnn. Inimene ei tegutse oma huvidele vastupidiselt, kui ta armastab Jumalat ja kaasinimesi.
Mida omakasupüüdmatum on inimese meelsus, seda õnnelikum ta on, sest ta täidab Jumala eesmärki tema jaoks. Jumala vaimsus täidab ta rõõmuga. Tema jaoks on elu talle usaldatud püha asi, kallis talle sellepärast, et Jumal on andnud selle teiste teenimiseks. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Lunastustöö saab olema täielik. Seal, kus valitses patt, valitseb palju suuremal määral Jumala arm. Maa, see paik, mida Saatan nimetab enda omaks, saab rohkem kui lunastatud – see saab ülendatud. Meie väikesele maailmale, mis patu needuse all olevana on ainus plekk Jumala suurepärases loomingus, saab osaks suurem au, kui mingile muule maailmale Jumala universumis. Siin, kus Jumala Poeg elas inimeste keskel, kus au Kuningas kasvas, kannatas ja suri – siin saab olema pärast seda, kui Jumal teeb kõik uueks, Jumala eluase. “Ning tema asub nende juurde elama ning nemad saavad tema rahvaiks ning Jumal ise on nende juures nende Jumalaks.” Kui lunastatud kõnnivad läbi igaviku Issanda valguses, kiidavad nad Teda Tema kirjeldamatu anni – Immaanuel, “Jumal meiega” – eest. EGW “Ajastute igatsus”
Kui inimese mõistus viiakse ühendusse Jumala mõistusega, surelik igavesega, siis on selle tagajärg nii kehale, vaimule kui hingele kirjeldamatu. Sellises ühenduses peitub kõrgeim haridus. See on Jumala kasvatusmeetod. “Saa siis Jumalaga sõbraks” on Tema sõnum inimkonnale. EGW “Apostlite teod”
Kui me vaid tahaksime kuulata, siis õpetaks Jumala loodu meile sõnakuulelikkuse ja ustavuse väärtuslikke õppetunde. Alates tähtedest, mis sajandist sajandisse jätkavad maailmaruumis neile kindlaksmääratud nähtamatut teed, kuni väikseima aatomini kuuletub kogu loodus Jumala tahtele. Jumal hoolitseb kõige eest ja peab ülal kõike, mis ta on loonud. EGW “Tee Kristuse juurde”
“Kiida, mu hing, Issandat! Issand, mu Jumal, sina oled väga suur, austuse ja iluga oled sa ennast riietanud. Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga, sa tõmbad taevad laiali nagu telgivaiba. Sa võlvid oma ülemised toad vete peale, sa teed paksud pilved oma tõllaks, sa sammud tuule tiibadel. Sa teed oma käskjalgadeks tuuled, oma teenijaiks tuleleegid. Sa rajasid maa tema alusele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti.” (Ps 104:1-5)
