Jumala lapseks olemine
Sa peaksid endale esitama küsimuse: “Kas ma olen kristlane?” Olla kristlane tähendab palju enam kui üldiselt arvatakse. See tähendab enamat kui olla mõne koguduse nimekirjas. See tähendab olla ühenduses Kristusega; see tähendab lihtsat usku, mis toetub Jumalale; see tähendab lapselikku usaldust taevase Isa vastu ning usku Tema kalli Poja lunastustöösse. Kas sa armastad Jumala käsku põhjusel, et need on Jumala seadused, Tema iseloomu väljendus ning et need on sama muutumatud kui Jumal ise? Kas sa austad ja armastad Jehoova seadust?
Jumala poegade ja tütardena peaksid kristlased püüdlema kõrgete ideaalide poole, mida meile näitab evangeelium. Nad peaksid rahulduma ainult täiuslikuga.
Neile, kes Ta vastu võtavad, annab Ta väe saada Jumala lasteks, et Jumal võiks nad kord vastu võtta ning neile igavese elu kinkida. Kui nad selles elus on Jumalale kuulekad, siis nad “näevad Tema palet ning Tema nimi on nende otsaesisel.” (Ilm 22:4) Mis võiks olla suurem rõõm kui näha Jumalat? Mis võiks patusele enam rõõmu valmistada, kui saada Kristuse armust päästetud ning näha Jumala palet ja tunda Teda kui Isa? EGW “Usk, millest ma elan”
Head mõtted
Maa on elava Jumala kontrolli all. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Valguse peegeldajad
Me peame jääma just nendeks inimesteks, kelleks Jumal meid lõi, võttes vastu jumalikke valguskiiri õiguse Pojalt ja levitades neid kiiri moraalses pimeduses, mis maad katab. EGW “Pilk ülespoole”
Julgustav tsitaat Piiblist
“Meie Issand Jeesus Kristus ise ja Jumal, meie Isa, kes meid on armastanud ja armust meile andnud igavese julgustuse ja hea lootuse, julgustagu teie südant ja kinnitagu teid igasuguses heas teos ja sõnas!” (2Ts 2:16-17)
Mõtete puhtus
Tegutse alati põhimõtte, mitte impulsi alusel. Pehmenda oma loomupärast ägedust alandlikkuse ja tasadusega. Ära luba endale kergemeelsust ega tühisust. Ärgu tulgu su huulilt labast teravmeelsust. Isegi mõtetel ei tohi lasta ohjeldamatult vohada. Neid tuleb piirata, vangistada Kristuse sõnakuulmise alla. Olgu need suunatud pühadele asjadele. Siis on need Kristuse armu läbi puhtad ja õiged.
Me peame pidevalt tunnetama puhaste mõtete õilistavat väge. Iga hinge ainus julgeolek on õige mõtlemine.
Enesepiiramise võime muutub harjutamisega tugevamaks. See, mis esialgu paistab raskena, muutub pideva kordamisega lihtsamaks, kuni õiged mõtted ja teod saavad harjumuseks. Kui me tahame, võime pöörduda ära kõigest, mis on labane ja alaväärtuslik, ning tõusta kõrgele tasemele, nii et inimesed meist lugu peavad ja Jumal meid armastab. EGW “Tervise teenistuses”
Rahulolu ja õnn
Üksnes Kristuse eeskuju järgides võime leida tõelise õnne. Kui võetakse vastu Tema, pehmeneb süda ja selle eesmärgid muudetakse.
Kristuse teenimine ei aseta sulle ühtegi piirangut, mis ei suurendaks su õnne. Kuuletudes Tema nõudmistele, leiad sa sellise rahulolu ja õnne, mida sa ei saa iialgi kogeda patu teel olles. EGW “Elu tänasel päeval”
Jumala Sõna avardav mõttetera
Uuendatud südame vili on pühadus ja igavene elu. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Tsitaadid armastusest kirjas korintlastele
Kirjas korintlastele on terve kolmeteistkümnes peatükk pühendatud armastusele. Piiblis on see peatükk pealkirjastatud “Armastuse ülemlaul”. Jumala armastus on täiuslik ja meie eesõiguseks on õppida seda armastust peegeldama.
- Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus. Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi. Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi. (1Kr 13:1-3)
- Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople, ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha, tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle. Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike. (1Kr 13: 4-7)
- Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus. (1Kr 13:13)
Hea mõju
Kristuse elul oli avar, ääretu mõju, mis ühendas Teda Jumala ja kogu inimperekonnaga. Kristuse kaudu on Jumal õnnistanud inimest mõjuga, mis ei lase tal enam iseendale elada. Igaüks meist on seotud oma kaasinimestega, osaga Jumala suurest tervikust, ning meil on vastastikused kohustused. Ükski inimene ei saa olla teistest sõltumatu, sest iga inimese heaolu mõjutab teisi. Jumala eesmärk on, et igaüks tunneks end teiste hüvanguks vajalikuna ja püüaks aidata kaasa nende õnnele.
Igal hingel on mõju, mis võib olla laetud usu, julguse ja lootuse eluandva väega ning armastuse meeldiva lõhnaga. Kuid see võib olla ka tõsine ja kõle, mürgitatud rahulolematuse ja isekuse sünguse või hellitatud patu surmahaigusega. Meid ümbritseva õhkkonnaga mõjutame teadlikult või alateadlikult igat inimest, kellega me kokku puutume. EGW “Jeesuse sarnaseks”
