Ärge väsige valvates ja paludes
Valvamine ja palumine on vajalikud, et areneda vaimulikus elus. Mine oma kambrisse või kuhugi üksildasse paika ning palu Isa Jeesuse nimel, et Ta sind aitaks. Mõjus on palve, mis tuleb inimese südamest, kes tunneb end nõrgana ning igatseb Jumalalt tuleva väe järele. Innukat ja tulist palvet kuuldakse ning sellele ka vastatakse.
Ära nõrke. Heida end Jeesuse jalge ette, kes on olnud kiusatud ning teab, kuidas aidata kiusatuid. Anna end Jeesuse kaudu Jumala kätesse, kuni su hing puhkab kindluses Temas ning sa tunned, et sind pole selle töö tegemisel üksi jäetud. Jumal aitab sind. Inglid valvavad su üle. Kuid enne kui sa abi saad, pead tegema parima, mida suudad – valvama ja paluma. EGW “Usk, millest ma elan”
Rohke palve õnnistus
Tema, kes õnnistas Kapernauma ülikut, soovib õnnistada ka meid. Ent vaevatud isa sarnaselt suundume meiegi Jeesuse juurde sageli mõne maise hüve pärast ning oleme valmis usaldama Teda siis, kui meie palve täidetakse. Päästja igatseb anda meile suuremaid õnnistusi, kui me palume; Ta viivitab meie palvele vastamisega, et avada meile meie südame kurjus ja sügav vajadus. Ta ei soovi, et me otsiksime Teda omakasu pärast. Mõistes oma abitust ja pakilist vajadust, tuleb meil õppida täielikult usaldama Tema armastust.
Ülik tahtis näha oma palve täitumist enne kui uskuda, kuid tal tuli rahulduda Jeesuse ütlusega, et tema palve on kuuldud ja õnnistus täidetud. Sama tuleb õppida meil. Me ei usu sellepärast, et me näeme või tunneme, et Jumal meid kuuleb; meil tuleb usaldada Tema tõotusi. Kui me tuleme usus Jumala juurde, tungib iga palve Tema südamesse. Kui oleme palunud Tema õnnistust, tuleb meil uskuda, et me selle saame ning tänada Teda, et me oleme selle saanud. Siis tuleb meil asuda oma kohustuste juurde veendunult, et abi saabub siis, kui me seda kõige enam vajame. Kui me oleme õppinud nii elama, teame, et meie palvetele vastatakse. Jumal teeb meile “enam kui rohkesti” “oma au rikkust mööda”, nii nagu on “tema ülemäära suur vägi meie suhtes”. (Ef 3:20,16; 1:19) EGW “Ajastute igatsus”
Üksmeel
Meil on vaja jumalikku valgustust. Iga inimene püüab saada mõju keskpunktiks, kuid enne, kui Jumal oma rahva heaks ei tegutse, ei näe nad, et igaühe ainus julgeolek on Jumalale alistumine. Tema muutev arm inimsüdames toob kaasa üksmeele, millist ei ole veel olnud, sest kõik, kes on Kristuse sarnased, on üksteisega kooskõlas.
Püha Vaim loob üksmeele. EGW “Te saate väe”
Hävitustöö
Ma leidsin mulle vajalike riideesemete hulgast mõned villased esemed, mis esmapilgul tundusid korralikud olevat, kuid valguse kätte tuues ja korralikult kloppides ilmnes koide hävitustöö nende juures. Kui me poleks põhjalikult uurinud, poleks me nende hävitust avastanud. Koi on nii väike loomake, et seda peaaegu ei märkagi, kuid tema olemasolu jäljed on ilmselged ning koi poolt karusnahale ja villale tekitatud kahju näitab, et ta on praktiline töötegija, ehkki märkamatu ja kahtlust mittevääriv.
Kui iseloomu hoida Jumala Sõna valgel, ilmneb, et see on otsekui koidest puretud kangas, mida uurides ja raputades on näha aastate jooksul salaja toimunud hävitustöö.
Koil kulus aega teha oma hävitustööd vaikselt ja pimedas. Samamoodi kulub inimesel aega, et tunda end vabalt, õnnelikult ja julgelt varingu teel, inimsilmale nähtamatu patu teel. Mingi üksik tegu, olgu see hea või halb, ei kujunda iseloomu, vaid salajas hellitatud mõtted ja tunded valmistavad teed samalaadsetele tegudele. … Ole ettevaatlik – ära luba oma jalal teha esimest sammu mistahes kurjal teel. Kui sa rajad oma iseloomule aluse puhta, voorusliku elu najal, paludes Jumalalt abi ja jõudu, siis ei saa sinu iseloom kunagi koidest puretud kanga sarnaseks, vaid see on tugev ja kindel. EGW “Elu tänasel päeval”
Tänulikkus
Miski ei aita ihu ja hinge tervisele rohkem kaasa kui tänulikkuse ja kiitmise vaimsus. Melanhooliale, rahulolematutele mõtetele ja tunnetele vastupanemine on positiivne kohustus, samamoodi nagu on kohustus palvetada.
Jutusta Kristuse võrratust väest ja räägi Tema aust. Kogu taevas on meie päästmisest huvitatud. Jumala inglid, tuhat korda tuhat ja kümme tuhat korda kümme tuhat, on volitatud teenima neid, kellest saavad pääste pärijad. Nad kaitsevad meid kurja eest ja löövad tagasi pimeduse väed, mis püüavad meid hävitada. Kas meil pole siis põhjust olla tänulik iga hetk, tänulik isegi siis, kui meie teel on silmanähtavaid raskusi? EGW “Tervise teenistuses”








