Rännukaaslastele
Minu rännukaaslased, viibime veel maiste toimetuste varjude ja möllu keskel, kuid varsti ilmub meie Päästja tooma meile vabadust ja puhkust. Vaadakem usus neid Jumala poolt kirjeldatud õnnistatud tulevase elu pilte. Tema, kes suri maailma pattude eest, avab paradiisi väravad pärani kõigile, kes usuvad Temasse. Varsti on võitlus lõppenud ja võit saavutatud. Varsti näeme Teda, kellesse on keskendunud meie igavese elu lootus. Tema ligiolus näivad selle elu katsumused ja kannatused täiesti tühistena. “Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tule meeldegi.” (Js 65:17)
EGW “Te saate väe”
Ärka Jumalat tundma
Valgus on õnnistus, kõikehaarav õnnistus, mis puistab oma aardeid tänamatule, ebapühale, kõlbeliselt laostunud maailmale. Nii on ka Õiguse Päikese valgusega. Patu, mure ja vaeva pimedusse mähkunud maailma tuleb valgustada Jumala armastuse tundmisega. Ühtki usulahku, ühiskondlikku positsiooni ega inimklassi ei tohi taeva troonilt säravast valgusest välja jätta.
Lootuse ja armu kuulutus tuleb viia maailma otsani. Kes iganes soovib, võib edasi jõuda, kui ta haarab kinni Jumala jõust ja teeb Temaga rahu, ning ta saab rahu. Paganad ei pea enam olema mähitud kesköisesse pimedusse. Hämarus kaob Õiguse Päikese eredate kiirte ees. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Mina olen
Olles inimene, jõudis Kristus inimesteni; olles Jumal, oli Ta seotud Jumala trooniga. Inimese Pojana jättis Ta meile sõnakuulelikkuse eeskuju; Jumala Pojana annab Ta meile jõu sõna kuulda. Kristus oli see, kes ütles Moosesele põõsast Hoorebi mäe juures: “Ma olen see, kes ma olen … Ütle Iisraeli lastele nõnda: Mina olen on mind läkitanud teie juurde!” (2Ms 3:14) Tema oli Iisraeli vabastamise tagatis. Ka siis, kui Ta tuli “inimese sarnasuses”, ütles Ta enese kohta Mina olen. Petlemma laps, alandlik ja tasane Lunastaja on Jumal, “avalikuks saanud lihas”. (1Tm 3:16) Ta ütleb meile: “Mina olen hea karjane”. “Mina olen elav leib”. “Mina olen tee, tõde ja elu”. “Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal”. (Jh 10:11; 6:51; 14:6; Mt 28:18) Mina olen iga tõotuse tagatis. Mina olen, ärge kartke.
“Jumal meiega” on meie patust pääsemise tagatis, meile antud kinnitus, et me saame jälle olla sõnakuulelikud taevasele käsule. EGW “Ajastute igatsus”
Hoolikas uurimine
Pühakirja kiirustades lugemisest on vaid vähe kasu. Mõni võib lugeda läbi terve Piibli, nägemata selle ilu ning mõistmata selle sügavat ja varjatud tähendust. Kasulikum on uurida ühte kohta, kuni selle tähendus avaneb ja selle seos lunastusplaaniga on arusaadav, kui lugeda mitu peatükki ilma selge eesmärgita ja saamata ühtki positiivset juhist.
Hoia Piibel alati käepärast! Kui avaneb võimalus, siis loe seda ja jäta tekste meelde. EGW “Tee Kristuse juurde”
Isa tahet täites
See nõndanimetatud usk Kristusesse, mis väidab vabastavat inimesed kohustusest kuulata Jumala sõna, ei ole usk, vaid kujutlus. “Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu.” “Nõnda on ka usuga: kui sel ei ole tegusid, siis on see iseenesest surnud.” ( Ef 2:8; Jk 2:17) Enne maa peale tulemist ütles Jeesus enese kohta:
Vahetult enne taevasse tagasiminekut väitis Ta: “Mina olen pidanud oma Isa käske ja jään tema armastusse.” Pühakiri ütleb: “Ja sellest me tunneme ära, et oleme teda mõistnud, kui me peame tema käske. Kes ütleb enese püsivat temas, see on ka ise kohustatud käima nõnda, nagu tema on käinud.” “Sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes.” (Jh 15:10; 1Jh 2:3.6; 1Pt 2:21) EGW “Tee Kristuse juurde”
Näide Stefanosest
Kui Stefanost kutsuti Kristuse pärast kannatama, siis ta ei kõikunud. Ta luges oma saatust hukkajate julmadelt nägudelt, ent ei kõhelnud andmast neile viimast sõnumit, mis tal oli inimestele anda. Ta vaatas üles ja lausus:
Kogu taevas oli huvitatud sellest juhtumist. Isa troonilt tõusev Jeesus kummardus ettepoole, vaadates oma teenri silmadesse ning saates tema näole oma au kiiri. Inimesed hämmeldusid, nähes Stefanose palet säramas otsekui inglil, sest Jumala au säras tema peale. Sellal kui Stefanose pilk oli keskendunud oma Issanda näole, viskasid Kristuse vaenlased ta kividega surnuks. Kas meile ei tundu, et see on väga karm viis surra? Ent surmahirm oli kadunud ja Stefanose viimaseks hingetõmbeks oli palve, et Issand andestaks tema tapjatele.
Jeesus soovib, et me astuksime Tema sammudes ning Ta on teinud selle oma laste jaoks nii kergeks kui vähegi võimalik. Kui me seda teeme, saame me Kristuse ja Tema au osalisteks. EGW “Elu tänasel päeval”
