Tõene mõttetera
Kristuse veri on valatud kogu inimkonna eest. EGW “Te saate väe”
Tsitaadid armastusest Johannese esimeses kirjas
Piiblis Johannese esimeses kirjas on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Näeme, milline on Jumal ja mida ta inimeste heaks teeb ning kuidas Jeesus armastab meid. Meie eesõiguseks on sellele armastusele vastata.
- Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks. (1Jh 4:12)
- Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas. (1Jh 4:16)
- Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on karistus, aga kartja ei ole saanud täiuslikuks armastuses. (1Jh 4:18)
- Meie armastame, sest tema on meid enne armastanud. (1Jh 4:19)
- Sellest me tunneme ära, et armastame Jumala lapsi, kui me armastame Jumalat ja teeme tema käskude järgi. (1Jh 5:2)
- See ongi Jumala armastamine, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked. (1Jh 5:3)
Ohver iga inimese eest
Issand on olnud inimperekonna vastu nii helde kui vähegi võimalik. Andes Jeesuse, andis Jumal kogu taeva.
Inimlikult võttes tundub selline ohver pillava raiskamisena. Inimmõistuse jaoks on kogu lunastusplaan armu ja vahendite raiskamine. Imestunult jälgivad taevased väehulgad inimlapsi, kes keelduvad laskmast Kristuse armastusel end ülendada ja rikastada. Inglid võiksid tõemeeli hüüatada: Milleks selline raiskamine?
Kuid kadunud maailma lunahind pidi olema täielik ja külluslik. Kristuse ohver pidi jõudma iga inimhingeni. Seda andi ei piiritlenud vastuvõtjate hulk. Kõik inimesed ei pääse. Ometi pole lunastusplaan sellepärast raiskamine, et see ei saa kõigi juures teostada seda, milleks on pakutud külluslikud võimalused. EGW “Ajastute igatsus”
Tsitaadid õnnest Vanas Testamendis
Piiblis Vanas Testamendis on kirjakohad, mis räägivad õnnest. Jumal soovib, et inimene oleks õnnelik. Ta annab selleks soovitused, kuidas õnnelikuks saada ja jääda.
- Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne! (Ii 22:21)
- Aga minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi; Issanda Jumala peale panen ma oma lootuse, et jutustada kõiki sinu tegusid. (Ps 73:28)
- Kes sõna tähele paneb, leiab õnne, ja kes loodab Issanda peale, on õnnis. (Õp 16:20)
- Kes hangib enesele tarkust, armastab oma hinge; kes hoiab arukust, leiab õnne. (Õp 19:8)
- Õige elab oma vagaduses, õnnelikud on ta lapsed pärast teda. (Õp 20:7)
Ristilt kiirgavas armastuses
Kes suudaks mõõta armastust, mida Kristus tundis ristil rippudes ja süüdiolevate inimeste pattude all kannatades eksinud maailma vastu? See armastus oli mõõtmatu, lõpmatu.
Kristus näitas, et Tema armastus on tugevam kui surm. Ta viis täide inimese lunastuse ning kuigi Tal oli kõige kohutavam võitlus pimeduse jõududega, ometi kasvas Tema armastus kõiges selles aina tugevamaks ja tugevamaks. … Inimese lunahind sai tasutud siis, kui viimases hingevõitluses kõlasid õnnistatud sõnad, mis näisid läbi looduse vastu kajavat: “See on lõpetatud.” …
Me ei suuda aduda niisuguse hämmastava armastuse pikkust, laiust, kõrgust ega sügavust. Päästja armastuse võrratute sügavuste üle mõtisklemine peaks täitma mõistuse, puudutama ja sulatama hinge, puhastama ja ülendama kiindumusi ning muutma täielikult kogu iseloomu. …
Siin on armastus, mida ükski keel ei suuda väljendada. See ületab teadmised. Suur on jumalakartuse saladus. Isa ja Poja armastus inimese vastu peaks meie hinge elavdama, ülendama ja vaimustama. Kristuse järelkäijad peavad õppima seda saladuslikku armastust mingil määral peegeldama enne, kui nad ühinevad kõigi lunastatutega hüüdes: “Sellele, kes istub troonil, ja Tallele – õnnistus ja au ja kirkus ja võimus olgu igavesest ajast igavesti!” EGW “Jeesuse sarnaseks”