Tsitaadid õndsatest Vanas Testamendis
Piiblis Vanas Testamendis on kirjakohad, mis räägivad, milline inimene on õnnis. Jumal teeb enda poolt kõik, et inimene võiks õnnis olla. Ta annab selleks ka soovitused, kuidas õndsaks saada ja jääda.
- Õnnis on rahvas, kes tunneb püha hõiskamist; nad käivad sinu palge valguses, Issand. (Ps 89:16)
- Maitske ja vaadake, et Issand on hea! Õnnis on mees, kes tema juures pelgupaika otsib. (Ps 34:9)
- Õnnis on inimene, kelle tugevus on sinus, kelle mõttes on pühad teekonnad. (Ps 84:6)
- Õnnis on see, kes hoolitseb kehva eest, Issand päästab ta õnnetuse päeval. Issand hoiab teda ja peab teda elus; teda kiidetakse õndsaks maa peal. (Ps 41:2.3)
- Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes. (Ps 65:5)
- Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Issanda Seaduse järgi! (Ps 119:1)
Ustavalt töötades
Jeesuse Kristuse usk tähendab midagi enamat kui lihtsalt rääkimist. Kristuse õigus hõlmab puhastel, omakasupüüdmatutel motiividel tehtud õigeid, häid tegusid. … Kristus tuli tegema oma Isa tahet. Kas me sammume Tema jälgedes? Kõik, keda nimetatakse Kristuse nimega, peaksid jätkuvalt püüdlema Tema lähedasema tundmise poole, et nad võiksid kõndida nii nagu Tema ning teha Kristuse tegusid.
Meil tuleb täita kohustused, mis Jumal meie teele asetab mitte kuiva, masendava tööna, vaid armastuse teenistusena. Tooge oma töösse oma kõrgeimad võimed ja tunded ning te leiate, et nendega koos tuleb Kristus. Tema ligiolek muudab töö kergeks ning süda täitub rõõmuga. Sa asud siis tööle kooskõlas Jumalaga, ustavuses, armastuses ja pühendumises. Peame saama siirateks, puhtsüdamlikeks kristlasteks, kes teevad ustavalt meie kätte usaldatud tööd. EGW “Elu tänasel päeval”
Piiblisalm
“Ja Issand ütles: “Ma olen küllalt näinud oma rahva viletsust, kes on Egiptuses, ja ma olen kuulnud nende kisendamist sundijate pärast; seetõttu ma tean nende valu ja olen alla tulnud neid egiptlaste käest päästma ja neid sellelt maalt viima heale ja avarale maale, maale, mis piima ja mett voolab.”” (2Ms 3:7, 8)
Vili
Kui jagame Jumala ajalikke õnnistusi, äratab meie armastus ja osavõtlikkus saajas tänutunde Jumala suhtes. Südame pinnas on ette valmistatud vaimuliku tõe seemneks. Tema, kes annab külvajale seemne, paneb seemne idanema ja igaveseks eluks vilja kandma.
Vilja mulla sisse külvamisega kujutab Kristus ohvrit, mille Ta tõi meie lunastamiseks. “Kui nisuiva ei lange maasse ega sure,” ütleb Ta, “siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.” (Jh 12:24) Samamoodi kannab Kristuse surm vilja Jumala riigi heaks. Sarnaselt taimeriigi seadustega on Tema surma tulemuseks elu.
Kõik, kes kannavad vilja Kristuse kaastöölistena, peavad kõigepealt langema maha ja surema. Elu peab heidetama maailma vajaduse vagudesse. Enesearmastus ja omakasupüüdlikkus peavad kaduma. Kuid eneseohverduse seadus on samas enese alalhoiu seadus. Maa sisse maetud seeme kannab vilja ning see külvatakse omakorda maha. Niimoodi mitmekordistub saak. Põllumees säilitab vilja nii, et viskab selle ära. Ka inimese elus tähendab andmine elamist. Elu, mida säilitatakse, on see elu, mis on tasu ootamata antud Jumala ja inimeste teenimiseks. Need, kes oma elu selles maailmas Kristuse pärast ohverdavad, hoiavad seda igavese elu jaoks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”