Lambad ja karjane
Karjase elu on vaevarohke ja hooltnõudev. Tal tuleb hellalt hoolitseda abitute olevuste eest. Mõnedki inspireeritud kirjutajad on seda kujundit kasutanud evangeeliumi kalleima tõe illustreerimiseks. Kristust võrreldakse karjasega. Ta nägi, kuidas Tema lambad ekslesid pärast pattulangemist pimedatel patuteedel hukatuse suunas. Selleks, et eksinuid päästa, jättis Ta oma Isamaja au ja helguse. Ta ütleb: “Ma otsin kadunut ja toon tagasi eksinu, ma seon haavatut ja kinnitan nõtra /…/ Ma karjatan neid, nagu on õige. Ma tahan oma lambad päästa, et nad enam ei oleks saagiks.” (Hs 34:16.22) Kristus kutsub lambaid enda juurde “varjuks päeva palavuse eest ja pelgupaigaks ning ulualuseks rajuilma ja vihma puhul.” (Js 4:6) Väsimatult hoolitseb Ta karja eest. Ta kinnitab nõrku, leevendab kannatajate vaeva, võtab tallesid oma kätele ja kannab neid süles. Tema lambad armastavad Teda. “Aga võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad ta juurest, sest nad ei tunne võõraste häält.” (Jh 10:5)
Kristus ütleb: “Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali -, ta on ju palgaline ega hooli lammastest. (Jh 10:11-13)
EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Jumaliku kuju taastamine
Austagem Jumalat sellega, et näitame kindlat usku ja vankumatut usaldust. Issand hoolitseb lillede eest. Ta annab neile ilu ja lõhna. Kas Ta ei anna palju enam meile rõõmsa loomuse lõhna? Kas Ta ei taasta meis jumalikku kuju?
Uskugem siis Temasse. Pangem end kohe, just praegu valmis, et Ta saaks meile oma Püha Vaimu anda. Päästja rõõm, mis täidab südant, annab rahu ja kindlustunde, mistõttu saame öelda: “Ma tean, et mu Lunastaja elab.” (Ii 19:25) EGW “Te saate väe”
Isa tahet täites
See nõndanimetatud usk Kristusesse, mis väidab vabastavat inimesed kohustusest kuulata Jumala sõna, ei ole usk, vaid kujutlus. “Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu.” “Nõnda on ka usuga: kui sel ei ole tegusid, siis on see iseenesest surnud.” ( Ef 2:8; Jk 2:17) Enne maa peale tulemist ütles Jeesus enese kohta:
Vahetult enne taevasse tagasiminekut väitis Ta: “Mina olen pidanud oma Isa käske ja jään tema armastusse.” Pühakiri ütleb: “Ja sellest me tunneme ära, et oleme teda mõistnud, kui me peame tema käske. Kes ütleb enese püsivat temas, see on ka ise kohustatud käima nõnda, nagu tema on käinud.” “Sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes.” (Jh 15:10; 1Jh 2:3.6; 1Pt 2:21) EGW “Tee Kristuse juurde”
Aga kui aeg täis sai ….
Just nii nagu planeedid universumis läbivad kõrvalekaldumatult oma trajektoori, nii ei tunne Jumala tõotused kiirustamist ega viivitust. Pilkase pimeduse ja suitseva sulatusahju sümboolika kaudu oli Jumal kõnelnud Aabrahamile Iisraeli vangipõlvest Egiptuses ning kuulutanud, et nende võõrsiloleku aeg kestab 400 aastat. “Pärast seda,” ütles ta, “tulevad nad ära suure varandusega.” Selle kuulutuse vastu võitles asjatult kogu vaarao impeeriumi sõjajõud. Just selsamal päeval, millest kõneles jumalik tõotus, “sündis see, et Jehoova väehulgad läksid Egiptusest välja.” Sama kindlalt oli taevasel nõupidamisel otsustatud Kristuse tulemise tund. Kui suur ajakell jõudis selle hetkeni, siis sündis Jeesus Petlemmas.
Jumalik ettenägevus oli juhtinud rahvaste rändamist ning inimlike pürgimuste suunda nii, et maailm oli küps Vabastaja tulekuks. /…/
Siis tuli Jeesus, et taastada inimeses Looja kuju. Ainult Kristus võib kujundada uueks iseloomu, mida patt on rikkunud. Ta tuli, et sundida taganema deemonid, kes olid juhtinud inimese tahet. Ta tuli, et tõsta meid üles põrmust ning vormida meie rikutud iseloom Tema jumaliku iseloomu sarnaseks ja kaunistada seda Tema auga. EGW Maranatha – meie Issand tuleb”
